Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ivan Moskaljov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Resolutsioon
1.Anda PPA-le luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.02.2023 (k.a).
2.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ja teiste määruses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.24.01.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud alused. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:.
1.1.PPA selgitab esmalt, et Usbekistani kodanik X (sündinud XX XX XXXX Usbekistanis) peeti 22.01.2023 kell 21:35 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Tartu maantee 101, Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule väljastatud
viisa EST100258132 tunnistatud kehtetuks PPA otsusega 23.01.2023. Seega alates 23.01.2023 viibib X Schengeni alal sealhulgas Eestis seadusliku aluseta.
1.2.Usbekistani kodanik X saabus Schengeni alale 30.11.2022 Eesti Vabariigi kaudu (Tallinna lennujaam) lennuga Türgist kasutades selleks Usbekistani kodaniku passi XXXXXX ja Eesti pikaajalist viisat EST100258132 (esialgne kehtivus 29.11.2022-28.11.2023). Tema lühiajaline töötamine (edaspidi – LTR) oli registreeritud ettevõttesse OÜ VLAERI, reg. kood 10959424 (ajavahemik 09.11.2022-06.02.2024), aga Eestisse jõudes isik ei alustanud tööd antud ettevõttes. Nähtuvalt töötamisregistri päringust läbi politseiandmekogu puuduvad isikul töösuhted Eesti Vabariigis. Isik ei tööta ametlikult Eestis. 22.01.2023 kontrollis piirivalvepatrull Tallinna lennujaama avalikul alal Usbekistani kodanikku X. Ametnikud selgitasid välja, et isik soovis lahkuda 22.01.2023 kell 23:35 lennuga Stockholmi töötamise eesmärgil. 23.01.2023 PPA ametnikud küsitlesid X kinnipidamiskeskuses. Küsitluse käigus selgus, et isiku sõnade kohaselt 30.11.2022, kui ta esimest korda saabus Eestisse, teda keegi ei oodanud. Vahendaja telefoni teel tellis isikule takso hostelisse kus ta viibis ühe päeva. Hostelis tuli tema juurde vene keelt suhtlev isik, kes selgitas temale töötamistingimusi, isik tutvustas ennast nagu ettevõtte esindaja. Esindaja lubas järgmisel päeval tulla hostelisse, kuid ei ilmunud kohale. Isiku sõnade kohaselt oli antud isik OÜ VLAERI esindaja. X väitis, et sõidab Rootsi oma venna juurde umbes üheks nädalaks ja peab teisele isikule kuuluvad asjad üle andma. Rootsis töötab isiku vend Y (s.a XX XX XXXX). Ametniku küsimusele miks isikul olid 22.01.2023 kaasas kõik isiklikud asjad, isik vastata ei soovinud. Isikul ei olnud esitada tagasilennu pileteid Rootsist Eestisse. Samuti isiku reisieesmärk Rootsi ei vasta tegelikule eesmärgile, sest 22.01.2023 isik oli väitnud teda kontrollinud Politsei- ja piirivalveametnikele, et soovib sõita tööle Rootsi. Isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, isikul on ainult 20 eurot. Isiku ütlused, et ta tahab Eestis töötada tuginedes eelnevatele asjaoludele ei ole eluliselt usutavad. Isik on väitnud, et kaasmaalane oli leidnud talle ebaseadusliku tööd ehitusobjektil aadressil Eesti, Tallinn, Estonia pst 7a. Isik enda sõnade kohaselt oli ta töötanud Eestis alates 01.12.2022 kuni 20.12.2022 ja isikule maksti ümbriku palka sularahas. Isik teadlikult töötas ebaseaduslikult. Saadud rahalised vahendid on isik oma sõnade kohaselt ära raisanud ning hetkel omab vaid 20 eurot. PPA hindas saadud teavet kogumis ning leidis, et isiku suhtes esineb lahkumisettekirjutuse sundtäitmise asjaolud ning seetõttu otsustas PPA 23.01.2023 koostada Xile sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052264106 Eestist lahkumiseks, mille isik peab täitma kohe ning kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeelu viieks aastaks.
1.3.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xil käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Xile tehti 23.01.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele. Tulenevalt VSS § 13 lg 1 kehtib ettekirjutus selle teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. X puhul on VSS § 68 p 6 kohaselt
põgenemisoht olemas, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X ei kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgipäraselt. Vaatamata sellele, et X oli teadlik, et tema viibimine Schengeni alal on seotud kindla eesmärgiga – töötamine Eestis ja viisa on väljastatud Eestis töötamiseks, soovis isik omavoliliselt Eesti Vabariigist lahkuda ning suunduda teise Schengeni liikmesriiki töö otsimiseks. Isiku ütlused Rootsi reisi kohta ei ole eluliselt usutavad ja tuginedes sellele, et isik oli eelnevalt lühikese aja jooksul alustanud väidetavalt ebaseadusliku töötamisega Eestis, peab PPA isikut ebausaldusväärseks välismaalaseks. Isiku puhul esineb põgenemisoht, isik ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma kuna temal puuduvad rahalised vahendid pileti ostmiseks. PPA peab võimalikuks, et isik võib vabaduses olles proovida ebaseaduslikult sõita Rootsi enda tuttava juurde ning PPA ametnikud on seisukohal, et leebemad järelevalve meetmed nagu passi hoiule võtmine, ei anna tulemust ning isik ei täida korrektselt lahkumiskohustust. Isikul ei ole õigust viibida ei Eestis ega ka teistes Schengeni liikmesriikides. Isik valdab ainult usbeki keelt ning ei oska teisi keeli, mistõttu on isikul keeruline kommunikeerida teiste inimestega Euroopas. Vaatamata sellele on tuvastatud, et isikul oli ostetud pilet Rootsi Stockholmi lennujaama ning isikul on olemas tuttavad teistes EL riikides, kes võivad aidata isikul ebaseaduslikult immigreerida teise EU liikmesriiki. X võib vabadusse jäämisel ka kavatseda põgeneda mööda maismaad mõnda teise Schengeni liikmesriiki selleks, et ebaseaduslikult teenida raha või siis jääda Eestisse ja töötada siin ebaseaduslikult. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni üheks kuuks või kinnipidamise aluse äralangemiseni või kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Usbekistani Vabariiki. Tiheda lennuühenduse Eesti ja Usbekistani vahel puudumise tõttu ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA on broneerinud isikule lennupiletid 31.01.2023 kell 18:55 väljuvale lennule Tallinn-Istanbul.
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde.
3.Kohutistungil ei vaielnud isik põhimõtteliselt taotlusele vastu, kuid avaldas soovi võimalikult kiiresti kodumaale saada. Isik põhjendas seda oma terviseseisundiga (diabeet), mis võib kinnipidamiskeskuses pikaajalisel viibimisel halveneda ja märkis ka ära, et tema ruum on seal hetkel liiga külm.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb põgenemisoht. Eeltoodu järeldub eelkõige selles, et isik ei kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgipäraselt. Vaatamata sellele, et isik oli teadlik, et tema viibimine Schengeni alal on seotud kindla eesmärgiga – töötamine Eestis ja viisa on väljastatud ainult Eestis töötamiseks, soovis isik omavoliliselt lahkuda Eesti Vabariigist ning suundus teise Schengeni liikmesriiki töö otsimiseks. Eestis töötas isik ebaseaduslikult. Kohus nõustub PPA-ga ja leiab, et isik on oma käitumisega näidanud, et tegemist ei ole usaldusväärse isikuga. Kohus peab põhjendatuks PPA seisukohta ka selles, et isiku ütlused Rootsi reisi kohta ei ole eluliselt usutavad ja tuginedes sellele, et isik oli eelnevalt lühikese aja jooksul alustanud väidetavalt ebaseadusliku töötamisega Eestis, tuleb isikut pidada ebausaldusväärseks välismaalaseks. Isiku puhul esineb põgenemisoht, isik ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma, kuna temal puuduvad rahalised vahendid pileti ostmiseks. Samuti on isik andnud PPA-le teada, et ta ei soovi lahkumiskohustuse täita (dtl 27). Kohutistungil ei vaielnud isik põhimõtteliselt taotlusele vastu, kuid avaldas soovi võimalikult kiiresti kodumaale saada. Isik põhjendas seda oma terviseseisundiga (diabeet), mis võib kinnipidamiskeskuses pikaajalisel viibimisel halveneda ja märkis ka ära, et tema ruum on seal hetkel liiga külm. isikule on tehtud 23.01.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus leiab, et puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
7.Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes ei ole. Kohus nõustub vastavate PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal pikemalt korrata. Seega on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. PPA on juba broneerinud isikule lennupiletid 31.01.2023 kell 18:55 väljuvale lennule Tallinn-Istanbul.
8.Eeltoodud põhjustel annab kohus PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.02.2023 (k.a).
9.Kohus märgib, et PPA-l tuleb isiku kinnipidamise korraldamisel arvesse võtta ka isiku poolt kohtuistungil väljendatud tervisemuret, tagada vajadusel asjakohase tervishoiuteenuse osutamine isikule ning kaaluda vajadusel ruumi temperatuuri tõstmist isiku tervisenõuetele sobivaks. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.