lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-151/15

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-151/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITDS § 206 lg 3, 4, 5ITDS § 207 lg 3, 4HMS § 40Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamineHMS § 55 lg 4Haldusakti vormHMS § 58Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjedITDS § 1 lg 2ITDS § 205 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2022; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-151

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2021 otsuse nr ERESID-98421-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – X, esindaja Aleksei Motuzov; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.12.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 09.12.2021 otsusega nr ERESID-98421-1 peatati Xile välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide kehtivus 09.12.2021 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel ning tunnistati e-residendi digitaalne isikutunnistus 08.01.2022 seisuga ka kehtetuks lähtuvalt ITDS § 206 lg 4.
2.X esitas eelnimetatud 09.12.2021 otsuse peale vaide, mis jäeti Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2022 vaideotsusega rahuldamata.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2352/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-2201/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.08.20263-26-2459/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20263-26-2328/28
3.X esitas 20.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2021 otsuse nr ERESID-98421-1 tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
4.Tallinna Halduskohtu 01.02.2022 määrusega jäeti kaebaja 20.01.2022 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 1) kuulutades menetluse Politsei- ja Piirivalveameti 28.01.2022 vastuse nr 1.2-2/42-2 ja selle juurde esitatud 09.12.2021 otsuse nr ERESID-98421 põhjendustega versiooni puudutavas osas Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel kinniseks, eemaldades kaebaja ja

tema esindaja nendes kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumentidele neile ei võimaldatud (resolutsiooni p 2). Eelnimetatud määrust ei ole vaidlustatud.

5.Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 25.04.2022.
6.Tallinna Halduskohtu 11.10.2022 määrusega kuulutati menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 alusel PPA 25.04.2022 taotluse nr 1.2-2/42-6 juurde esitatud 09.12.2021 otsuse nr ERESID-98421 aluseks oleva haldusmenetluse materjali osas kinniseks. Samuti eemaldas kohus kaebaja ja tema esindaja nendes dokumentides kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumentidele neile ei võimaldatud.
7.Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8.Kaebaja arvates rikkus vastustaja menetlusosalise ärakuulamiskohustust (HMS § 40) sellega, et ei andnud kaebajale võimalust oma seisukoha ja/või seletuste esitamiseks. Vastustajal oleks olnud mõistlik nõuda vajalikku teavet kaebaja tegevuse või tegevusetuse kohta, sest teave võinuks oluliselt mõjuda otsust.
9.Kaebajal on põhjust eeldada, et otsuse tegemisel tugines vastustaja kaebaja ettevõttega seotud asjaoludele. Kaebaja on Eestis tegutseva osaühingu X OÜ (registrikood: xxxxxxxx) asutaja ja juhatuse liige. Praegusel ajal tegeleb kaebaja ettevõtluse arendamisega. Alates ettevõtte asutamisest ja selle eksisteerimise aja jooksul (mis on praktiliselt 1 aasta) tegeles kaebaja klientide ja partnerite otsimisega, mille tulemusena on leitud ettevõtted, kellega kaebaja teostab läbirääkimisi ning ühe koostööpartneriga on juba allkirjastatud töövõtuleping. Seega on ilmne, et kaebajale väljastatud eresidendi isikutunnistus ilmselgelt vastab seaduses toodud eesmärgile (Eesti majanduse soodustamine). Kaebaja kasutas e-residendi digitaalset isikutunnistust nr xxxxxxxx nõuetekohaselt ja õiguspäraselt. Vaidlustatud otsusega nr ERESID-98421 on tekitatud kaebaja ettevõtlusele olulisi raskusi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10.PPA tunnistas Xi e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks, kuna PPA-le on saanud teatavaks asjaolud, mille tõttu ei saa teda ega tema äritegevust pidada usaldusväärseks. Sellest tulenevalt leiab PPA, et kaebaja ei edenda e-residendina Eesti majandust. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja selle kasutamine ei ole isiku õigus, vaid isikule Eesti riigi antud hüve, siis ei riku e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise asjaolude üle järelevalve teostamine, selle kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine isiku olematut põhiõigust või vabadust. Seega on PPA-l õigus digitaalse isikutunnistuse kehtivus peatada või lõpetada vähimagi kahtluse korral. Otsuse tegemisel arvestas PPA ka otsuse tagajärgede mõju kaebajale. Kuna eresidendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis äriga tegelemise eelduseks, vaid üksnes muudab selle mugavamaks, kuna võimaldab teha tehinguid ka Eestist füüsiliselt eemal asudes, siis ei ole otsuse mõju kaebajale üleliia koormav võrreldes vajadusega kaitsta Eesti riigi huve ja mainet. PPA leidis, et kaebajale välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaadid tuleb peatada

ja digitaalne isikutunnistus tunnistada kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lõigete 4 ja 5 ning lõike 3 punkti 2 alusel.

11.Kaebaja ärakuulamata jätmine enne e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamist ei ole õigusvastane. Vastavalt ITDS § 1 lg 2 kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 207 lg 4 kui erinormi kohaselt märgitakse eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seega ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 206 lg 5).

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2021 otsust nr ERESID-98421-1 ning taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrusega menetlusse võetud. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr ERESID-98421-1 peatati Xile välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide kehtivus alates 09.12.2021 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel ning tunnistati eresidendi digitaalne isikutunnistus alates 08.01.2022 lähtuvalt ITDS § 206 lg 4 kehtetuks.
13.Vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja lähtunud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõikest 5, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatada kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni sama seaduse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Vastustaja tugines ka ITDS § 206 lõikele 4, mis võimaldab e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.
14.Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et antud juhul ei oleks (ei olnud) dokumendi väljaandmine ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud arengueesmärkidega kooskõlas (ITDS § 206 lg 3 p 2). Vaidlustatud haldusaktis ERESID-98421-1 on osundatud veel ka ITDS § 207 lõikele 3, mille kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga piirata, sealhulgas juhul kui see võib ohustada avaliku korra kaitset (ITDS § 207 lg 3 p 4).
15.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes 09.12.2021 otsuse nr ERESID-98421 põhjendustega versioonis esitatud seisukohtadega ning arvestades seejuures ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 01.02.2022 ja 11.10.2022 määrustega on Politsei- ja Piirivalveameti 28.01.2022 vastuse nr 1.2-2/42-2 ja 09.12.2021 otsuse ERESID-98421 põhjendustega versiooni-, aga samuti

25.04.2022 taotluse nr 1.2-2/42-6 juurde esitatud 09.12.2021 otsuse ERESID-98421 aluseks oleva haldusmenetluse materjali puudutavas osas menetlus kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebajale ja tema esindajale ei ole juurdepääsu eelnimetatud dokumentidele võimaldatud, ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.

16.Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Kohus nõustub vastustajaga, et e-residendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena vaid talle võimaldatud hüvena ja ka selles, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole ärilise tegevuse eeldus, vaid võib selle üksnes mugavamaks muuta. Mis puutub isiku usaldusväärsuse hindamisse, siis on see taoliste vaidluste puhul esmajärjekorras Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ning ametil on selles osas ulatuslik kaalutlusruum. Ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusakti põhjendustega versioonist ei nähtu. Arvestades asjaolu, et olulisi kaalutlusvigu täheldada ei saa, ei muuda võimalikud minetused ärakuulamisõiguse realiseerimisel haldusakti õigusvastaseks, sest see ei mõjutanud vastustaja seisukohta (vt ka HMS § 58). Käesoleva vaidluse puhul on eelnevalt siiski ka vaidemenetlus aset leidnud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ärakuulamisõigus oleks antud juhul üldse realiseerimata jäänud. Kaebaja on saanud oma seisukohad vastustajale esitada, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei ole pidanud oma esialgse positsiooni muutmist põhjendatuks. Seoses eelnimetatuga märgib kohus veelkord, et põhimõttelisi kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei ole ilmnenud. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on samuti valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas. Vastavalt ITDS § 207 lõikele 3 võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel ja vastavate taotluste esitamiseks jäetud tähtaja raames, ega ka varasemalt, ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2252/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2310/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja