Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2647

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X

Resolutsioon

Anda luba X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.01.2023 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Schengeni viisaruumis 208 päeva seadusliku aluseta, sellest 123 päeva Eesti Vabariigis. Sakamaa lühiajaline viisa oli taotletud ärireisi eesmärgil. Andmebaasist nähtus, et tegemist on „grupiviisaga“. Grupis oli ka Y. Grupiviisana on teatud arvust isikutest koosnev grupp, kes saabuvad Schengeni liikmesriiki ühisel eesmärgil ja samadel tingimustel, ületavad riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel piiri koos. 17.12.2022 viidi isikuga vene keeles läbi küsitlus, millest selgus, et saabus Eestisse 17.08.2022 Rootsist laevaga, et lennata siit kodumaale, kuna siit olid odavamad piletid Usbekistani. Isik selgitas, et viibis Schengeni viisaruumis esimest korda ega osanud lubatud viisapäevi lugeda. Isik ei osanud öelda, kus ta töötanud on või kust ta raha saanud on. Isikul puuduvad Eestis ja Schengenis sugulased. Isik oli esilagu nõus vabatahtlikult lahkuma. Isikule koostati Tallinna-1 piiripunktis ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052263208, vabatahtlik, lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 24.12.2022, kohaldatud sissesõidukeeldu kolmeks (3) aastaks. Seejärel isik takistas PPA ja tõlgi tööd. Esialgu isik suhtles vene keeles. Isikuga viidi läbi küsitlus, kuid kui dokumente hakati tutvustama, keeldus isik igasugusest koostööst ning väitis, et tema ei saa vene keelest aru. Dokumentide tõlkimiseks kaasati usbeki keele tõlk. Isik väitis, et tema ei saa usbeki keele tõlgist aru. Samuti selgus, et isik ei ole tegelikkuses nõus endale uut piletit ostma. Arvestades isiku varasemat käitumist ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi, ei olnud isik PPA jaoks enam usaldusväärne ning PPA-l on alust arvata, et isik ei täida ettekirjutust vabatahtlikult. Samal päeval lühendati lahkumiskohustuse täitmise tähtaega ning pöörati lahkumiskohustus sundtäitmisele. Isik peeti 17.12.2022 kell 19:16 VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ja paigutati PPA kinnipidamiskeskusse. Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel täheldati üles, et isiku asjade seas on Usbekistani siseriiklik pass, millest nähtub, et X on Venemaal viibinud ajavahemikul 26.05.-07.11.2016, 02.06-04.09.2019 ja 09.11.2019-08.10.020. 18.12.2022 viidi X ́iga läbi täiendav küsitlus. Isik selgitas, et ta saab vene keelset aru, kuid mugavam oleks suhelda usbeki keeles. 17.12.22 keeldus isik dokumente allkirjastamast, kuna need ei olnud usbeki keeles. PPA ametnik selgitas isikule, et PPA peab tagama tõlke, millest isik aru saab mitte tõlke emakeelde. Schengeni alale saabudes oli isikul 6000 dollarit ning hetkel on isikul 1800 eurot sularahas. Isik väitis, et Rootsis ja Eestis ta on kogu aeg niisama ringi jalutanud. Eestis viibides elas isik ligikaudu 4 kuud Haapsalus, kuid ei oska nimetada korteri aadressi. Seal elas ta koos Yga. Nad otsustasid korteris elada, kuna see oli odavam kui hotell. Isik ei osanud kommenteerida, miks tal oli Saksamaale taotletud ärireisi eesmärgil viisa. Isik selgitas, et Usbekistanis tegeles mingi ettevõte tema viisa taotlemisega. Isikul ei ole kohta, kus Eestis ööbida. Isik ei ole nõus endale uut lennupiletit ostma, kuna ei taha raha raisata. Kodus on tal perekond, keda vaja ülal pidada. Isik ütles lõpus, et ta otsis endale tööd, kuid ta ei leidnud seda. Isik ei soovinud seadust rikkuda. PPA selgitas isikule, et 19.12.2022 toimub kohtuistung, kus taotletakse tema kinnipidamist, kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud. 1.2 X ́i ei ole võimalik 48 tunni jooksul Usbekistani välja saata, kuna Eestist Usbekistani puudub otselend ja transiitriigilt loa saamine võtab vähemalt 6 tööpäeva aega. X ja Y on viisa saamiseks esitanud valeandmeid. X ei olnud üldse teadlik, mis eesmärgil ta viisat taotles, vaid seda tegi mingi firma. Y väidab, et reisieesmärgiks oli meditsiinilise aparaadi ostmine, kuid kuna artist isa kaasa ei tulnud, siis ta ei ostnud seda. Viisataotlustest on näha, et tegemist on grupiviisaga ehk isikud tulid ühes grupis, ühel ajal ja samal eesmärgil. Seega on isikute ütlused vastuolulised ega pole PPA hinnangul Schengenisse saabumisse osas usaldusväärsed. Isikute viibimine ja tegevused Schengeni alal ei ole samuti eluliselt usutavad ja on vastuolulised. X väitis, et kõik see aeg, mil ta viibis Schengeni alal, sh Eestis ta niisama jalutas ja käis poes. 18.12.22 vestlusel jällegi väitis, et ta ei soovi raha uut piletite ostu peale raisata, kuna tal on Usbekistanis pere, keda ta peab ülal pidama. PPA hinnangul on vastuoluline, et isik raiskab Schengeni alal „niisama“ viibimise peale raha (söök, jook ja majutus), kuid samas väidab, et tal on perekond, keda ülal pidada. PPA on arvamusel, et tegelikkuses isik töötas ebaseaduslikult. Y väidab samuti, et tema niisama jalutas kogu selle aja ja kulutas kogu oma raha ära ja ei saanud enam Schengenist lahkuda. Seejärel andsid tema sõbrad talle