Rahvastik › Välismaalased

lühemaks ajaks, s.o 1. aastaks ja 6. kuuks. Kaebajale anti võimalus vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Lahkumisettekirjutuses PPA leidis, et kaebaja viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta, rikkudes sellega VSS § 2 lg 1 nõudeid (Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta) ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 (seadustamisettekirjutus) lg-s 1 loetletud tingimusi (kaebajale need ei laiene). Kohus on kaebuse asjaolude (sh nõuete) täpsustamiseks/selgitamiseks korduvalt pöördunud kohtunõudega (kokku 3 korda) kaebaja poole, kuid ühelegi kohtunõudele ei ole kaebaja vastanud. Kohus on asja läbivaatamisel muuhulgas hinnanud kohtule esitatud kaebuse sisu ja kaebuse lisana esitatud tõendeid (lahkumisettekirjutus, kaks teatist ning isikut tõendava dokumendi kontrollimiseks võtmise tõend). Kaebaja täiendavalt mingeid tõendeid ega selgitusi/täpsustusi kohtule ei ole kohtumenetluse käigus esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et ta ei ole nõus ettekirjutuses esitatud asjaolude ja väidetega. Kaebaja leiab, et PPA 12.07.2021 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052244443 ei oma õiguslikku ega faktilist alust. Kaebaja on Ukraina kodanik ja tal on elamisluba nr UA0390569 tähtajaga 26.112020 30.11.2021, mis on välja antud Lätis. Kaebaja töötab ettevõtte X OÜ (reg. nr xxxxxxx) allüksuses X asukohaga xxxxxxx. Tööandja objektid on paljudes Euroopa Liidu (EL) riikides, s.h ka Lätis, Soomes ja Eestis. Kaebaja liigub ühest EL riigist teise. Tallinnas on tal elukohaks üürikorter aadressil xxxxxxxxx. Kaebajal on garanteeritud sissetulek ja ta suhtub austusega oma viibimise riigi tavadesse ning siin kehtivatesse õigusnormidesse. Kaebaja täidab laitmatult kõiki kohustusi, s.h Välismaalaste seaduse §-s 11 toodud kohustusi, mille kohaselt Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Kaebaja selgitab 11.07.2021 toimunud sündmuse kohta järgnevat: kaebaja läks koos oma kaaslasega, Yga, umbes kl 05.30 paikku kodu poole mööda Harju tänavat. Neile tuli vastu kolmest alkoholijoobes inimesest koosnev seltskond. Üks seltskonnas olnud meestest ütles nende suunas solvava repliigi vene keeles puudutavalt nende rahvust, mille tulemusel toimus sõnavahetus. Tütarlapsed selle meesterahva seltskonnast, kes neid põhjuseta solvasid, hakkasid telefonile filmima ainult kaebajat, mille tulemusel jäi salvestatud videosse vaid kaebaja ja seetõttu politsei tehtud otsus võeti vastu ühepoolselt videosalvestisele tuginedes. Tegelikeks kannatanuteks selles situatsioonis olid aga kaebaja ja Y, keda solvati rahvuslike tunnusmärkide tõttu. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et tema suhtes ei võetud vastu otsust süüdi tunnistamise kohta mistahes süüteos ja kaebajale pole määratud karistust süüteo eest. Kaebaja arvates lahkumisettekirjutuse nr 1052244443 teinud ametiisik suhtus oma tööülesannete täitmisesse hooletult, mida tõendavad vead ja ebatäpsused nii kirjeldavas osas kui ka isikuandmete ankeedis (nt kaebaja elamisloa number on märgitud valesti- nr UA0347542, õige on nr UA0390569; kaebaja elukoha aadress on ühes kohas näidatud xxxxxx, teises aga xxxxxxx, õige aadress on xxxxxxx; kaebaja nimi oli tekstis X). Eeltoodu annab põhjust arvata, et lahkumisettekirjutuse tegemisse suhtuti hooletult. Samuti ei uuritud ega arvestatud 11.07.2021 kl 05.30 aset leidnud konflikti asjaolusid. Ei kuulatud tunnistajaid ega toodud ära isikuid, kes olid tegelikeks kannatajateks. Lahkumisettekirjutuse nr 1052244443 tegemisel ei arvestatud VMS § 52 lg 4 p 1 sätteid, mille kohaselt viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike

1 punktis 7 nimetatud alust eelkõige, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Kaebajal puuduvad karistused süütegude eest - see on objektiivne faktor. Lahkumisettekirjutuse tegemise alusena viidatakse VMS § 52 lg 2 p-le 2, mille kohaselt välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu, kuid ettekirjutuses endas pole ära toodud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks võinud olla sissesõidukeelu rakendamise põhjuseks. Kaebaja ei ohusta Eesti riiki ega ühiskonda, kuna viibib EL territooriumil kehtiva ja seadusliku elamisloa alusel, töötab ning toetab oma tööga Eesti riigi majanduslikku heaolu, samuti kaebaja ei riku Eesti seadusi ning tal puuduvad karistused süütegude eest. Seoses eeltooduga leiab kaebaja, et lahkumisettekirjutus on tehtud nii menetlusnorme kui ka materiaalseid õigusnorme rikkudes. Käesolevad asjaolud tõendavad vaidlustatava ettekirjutuse aluseks olnud järelduste motiveerimatust ja põhjendamatust. Kaebaja taotleb vaidlustatud lahkumisettekirjutuse tühistamist või alternatiivselt muuta punkti 2 ja teha uus otsus, s.o kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 2 kuuks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt VSS § 74 lg-le 3. Vastustaja leiab, et vaidlustatud PPA ettekirjutus nr 1052244443 Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega on õiguspärane. PPA on kaebajale ettekirjutuse tegemisel ja selles sisalduva sissesõidukeelu kohaldamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega, kaalunud kõiki huve, ning langetanud õiguspärase otsuse. Kaebaja saabus viimati Schengeni alale 08.10.2020, ületades Valgevene - Läti piiri Ukraina kodaniku passi nr xxxxxxxx (kehtivus 20.02.2019-20.02.2029) ja Läti elamisloa nr UA0347542 (kehtivusega kuni 29.11.2020) alusel. Kesklinna politseijaoskonna patrulltoimkond sai 11.07.2021 kell 05.33 väljakutse aadressil Harju tn 22, Tallinn järgmise sisuga: „A. jälitab, joobes olekus, ähvardab ja solvab, lubas maha lüüa, väga häirib.“ Politsei jõudis kohale aadressile Harju tn 22 kell 05.42, kus sündmusest teataja oli enda sõpradega koos ja kõrval oli agressiivselt käituv meesterahvas, kes noris tüli teataja seltskonnaga. Agressiivset meest üritas eemale tirida tema sõber. Kontrollimise käigus selgus, et agressiivseks meesterahvaks osutus Ukraina kodanik X (sünd. xx xx xxxx), tema sõber on Y. X ei esitanud ühtegi dokumenti, tal polnud telefoni ega dokumenti kaasas, mille abil isik saaks tõendada seadusliku viibimise alust. Patrullpolitseinikud korduvalt kontrollisid Xi andmeid politsei andmesüsteemis, kuid see ei andnud mingeid tulemusi. X käitus terve aja väga närviliselt. Tõi ettekäändeks, et tal on kott kadunud, kus olid dokumendid sees. X ei avaldanud infot selle kohta, kus ta elab. PPA pidas isiku kinni. 12.07.2021 viidi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt kaebajaga läbi vestlus eesmärgiga küsitleda isikut ning selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud. Vestluse käigus selgitas isik, et 11.07.2021 oli alkoholijoobes ning käitus ebaviisakalt ja agressiivselt. Tema sõnade kohaselt ta kahetseb tehtut. Ta ei mäleta, mida täpsemalt tegi ja kuidas Eesti kodanikega ja politseiametnikega suhtles. Eestisse viimati saabus 18.04.2021 eesmärgiga töötada siin Läti elamisloa alusel. 12.07.2021 migratsioonijärelevalve ametnik VMS § 52 lg 1 p 7 ja § 52 lg 4 p 2 alusel lõpetas ennetähtaegselt kaebaja viisavabaduse Eestis ning lühendas seda ühekordselt. Seega alates 12.07.2021 kaebaja viibis Eestis ilma seadusliku aluseta. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3). Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse. Kaebajale määrati 10-päevane vabatahtliku lahkumise tähtaeg, seega

pidi ta riigist lahkuma hiljemalt 22.07.2021. PPA andmetel kaebaja lahkus Eestist Soome Vabariik 19.07.2021. Kaebaja oma kaebuses asus seisukohale, et ettekirjutuse teinud ametnik suhtus oma tööülesannete täitmisesse hooletult. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu. Ettekirjutuse (isiku suhtes tuvastatud asjaolude põhistavas osas) esimeses lõigus on ära toodud, et „isik viimati saabus Schengeni alale Läti elamisloa UA0347542 alusel, mis kehtis kuni 29.11.2020“. Kolmanda lõigu viimases lauses on trükitud, et „isikule on töötamiseks väljastatud Läti elamisluba n UA0390569 kehtivusega 26.11.2020 kuni 30.11.2021“. Tegu on kahte erinevate dokumendiga. Esimese dokumendi alusel isik saabus Schengeni alale, teine dokument oli isikule väljastatud seoses esimese dokumendi kehtivuse lõppemisega ning selle alusel isik oli tuvastatud. Nii ettekirjutuses kui ka ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedil kaebaja kontaktaadressiks on xxxxxxx. Mõlemaid dokumente on kaebajale tutvustatud ning tema poolt ka allkirjastatud. Ettekirjutuses on tehtud veaparandus, nimelt ühes kohas X asemel käsikirjaliselt kirjutatud „ X parandus õige“. Kaebajat tutvustati tehtud parandusega, mida kinnitab tema allkiri nii ametniku kui ka kaebaja eksemplaril (kaebuse lisa). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on teinud politseiametniku suunas alusetuid etteheiteid, püüeldes nii oma menetluslikku seisundit parandada ja saavutada eesmärk, et kohtumenetluse staadiumis tühistataks temale õiguspäraselt koostatud ettekirjutus. Sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud ja õiguspärane. VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, siis VSS § 74 lg 3 alusel võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus, s.o ühiskondlik turvalisus. Üheks võimalikuks abinõuks selle ülesande täitmisel on kohaldada sissesõidukeeldu isiku suhtes, kes on oma käitumisega näidanud, et ta ohustab teiste isikute põhiseaduslikke õigusi. Kaebaja viibimisaeg Eestis lõpetati ennetähtaegselt VMS § 52 lg 1 p 7 alusel. Viibimisaja ennetähtaegseks lõpetamiseks piisab ühe aluse esinemisest. PPA on seisukohal, et isik oma käitumisega on näidanud, et tema kujutab endast ohtu avalikule korrale. PPA läbi viidud küsitluse käigus isik tunnistas, et 11.07.2021, viibides avalikus kohas alkoholijoobes, hakkas suhtlema naistega, kes kõndisid temast mööda. Väidetavalt ta täpselt ei mäleta, mis juhtus, aga toimus konflikt. Kaebaja tunnistas, et käitus väga ebaviisakalt, oli agressiivne ning solvas teisi isikuid. Tunnistas, et oli nii närvis, et oli valmis kaklema, aga õnneks tema sõber üritas konflikti lahendada. Kaebaja mäletas, et teda pandi politsei poolt kambrisse, kus ta karjus ja peksis ust. Politseiametnike poolt koostatud ettekandest nähtub, et kaebaja keeldus koostööst, ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks Eestis viibimise seaduslikkust. Isik näiliselt otsis oma kotti, kus väidetavalt olid tema dokumendid. Lisaks keeldus ta avaldamast infot enda elukoha kohta. Selline kaebaja käitumine lõpuks viis tema kinnipidamiseni, kuna politseiametnikel ei olnud võimalik tuvastada tema isikut ning Eesti Vabariigis viibimise seaduslikkust. Vastustaja analüüsis, kas kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine kui era-ja perekonnaelu riivav meede on proportsionaalne ühiskondliku turvalisuse ja avaliku korra kaitseks vastavalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg-le 1. Selleks peab kaaluma välismaalase Eestis elamise kestust, tema vanust, puudutatud isikute kodakondsuseid, sissesõidukeelu kohaldamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. VSS § 29 lg 4 kohaselt välismaalase perekonnaliikmeteks loetakse abikaasa ja alaealised lapsed. Rahvastikuregistri andmetel kaebajal puuduvad perekonnaliikmed Eesti Vabariigis, tema elukoht ei ole Eestis registreeritud. Seega PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutus koos kohaldatud sissesõidukeeluga ei riiva kaebaja perekonnaelu. Kuivõrd PPA on tuvastanud isikust lähtuva ohu avalikule korrale, leiab PPA, et isiku erahuvid jätkata elamist ja töötamist Eesti Vabariigis, võttes arvesse Eestis viibimise

pikkust, ei kaalu üles isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise, riigis viibimise ja riigist lahkumise üle. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ei tulene välismaalasele põhiõigust asuda Eestisse elama/töötama. Vastustaja märgib, et sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Lisaks ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Ettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel PPA võttis arvesse, et kaebaja saabus Schengeni alale seaduslikult, teda ei ole süüteokorras Eestis karistatud, ei ole kriminaalkorras ka väljaspool Eestit karistatud ning ta kahetseb tehtut. PPA pidas võimalikuks vähendada kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu pikkust ning VSS § 74 lg 41 alusel piirata sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigis, kuna kaebajal ettekirjutuse koostamise ajal oli kehtiv Läti elamisluba. Seega PPA on seisukohal, ei kaebaja suhtes kohaldatud siseriiklik sissesõidukeeld üheks aastaks ja kuueks kuuks oli asjakohane ja proportsionaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike selgitustega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA või vastustaja) tuvastas menetluse käigus, et Ukraina kodanik X (edaspidi kaebaja) saabus viimati 08.10.2020 Schengeni alale Valgevene Vabariigi kaudu Ukraina passi nr xxxxxxx, kehtivusega 20.02.2019 kuni 20.02.2029, ning Läti elamisloa nr UA0347542, kehtivusega kuni 29.11.2020, alusel. Kesklinna politseijaoskonna patrulltoimkond sai 11.07.2021 kl 05.33 B-prioriteediga väljakutse Harju tn 22, Tallinn seoses järgneva väljakutsega: A. nimeline isik jälitab, on joobes, ähvardab ja solvab, lubab maha lüüa, väga häirib. Politsei jõudis väljakutse peale kohale aadressile Harju tn 22 kell 05.42, kus helistaja oli koos oma sõpradega ning nende kõrval oli agressiivselt käituv meesterahvas, kes noris tüli selle seltskonnaga. Agressiivset meest üritas eemale tirida tema sõber. Politsei kontrollimise käigus selgus, et agressiivseks meesterahvaks osutus X (sünd. xx xx xxxx). Temaga oli kaasas sõber Y. X ei esitanud PPA-le ühtegi dokumenti, tal polnud kaasas ka telefoni, mille abil oleks võinud tõendada Eestis viibimise seaduslikkust. Patrullpolitseinikud korduvalt kontrollisid Xi andmeid politsei andmesüsteemis, kuid see ei andnud mingeid tulemusi. X käitus väga närviliselt, väitis, et ta kott, milles olid dokumendid, on kadunud. Kinnipidamisel X ei avaldanud PPA-le infot oma elukoha kohta. Vastustaja hinnangul kaebaja käitumine näitas, et ta kujutab endast ohtu avalikule korrale. 12.07.2021 läbi viidud küsitluse käigus isik tunnistas, et 11.07.2021, viibides avalikus kohas alkoholijoobes, hakkas suhtlema temale tundmatute naistega, kes kõndisid temast mööda (tülitas möödakäijaid). Väidetavalt ta täpselt ei mäleta, mis juhtus, aga seda mäletab, et toimus konflikt. Kaebaja tunnistas, et käitus väga ebaviisakalt, oli agressiivne ning solvas teisi isikuid. Samuti tunnistas ta, et oli nii närvis, et oli valmis kaklema, aga õnneks tema sõber üritas konflikti lahendada. Kaebaja mäletas, et politsei pani ta kambrisse, kus ta karjus ja peksis kambri ust. Politseiametnike koostatud ettekandest nähtub, et kaebaja keeldus koostööst, ei esitanud ühtegi dokumenti, mis oleks tõendanud Eestis viibimise seaduslikkust, vaid näiliselt otsis oma kotti, kus väidetavalt olid tema dokumendid. Lisaks keeldus ta PPA-le avaldamast infot enda elukoha kohta. Selline kaebaja käitumine lõpuks viis tema kinnipidamiseni, kuna politseiametnikel ei olnud võimalik tuvastada tema isikut ning Eestis viibimise seaduslikkust. Piiri-ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt oli 12.07.2021 läbi viidud Xiga vestlus eesmärgiga küsitleda isikut ning selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud. Küsitluse kohta

koostati 12.07.2021 protokoll, mida tutvustati kaebajale allkirja vastu (mingeid taotlusi ega avaldusi kaebaja ei esitanud ning kinnitas, et protokolli sisu on temale arusaadav). Vestluse käigus selgus, et isik 20.10.2020 saabus Eesti Vabariiki, kust liikus edasi laevaga Soome Vabariiki tööle. Viimati saabus isik 18.04.2021 Eesti Vabariiki väidetavalt töötamise eesmärgil. Kaebajale on töötamiseks väljastatud Läti elamisluba nr UA0390569 kehtivusega 26.11.2020 kuni 30.11.2021. Vestluse käigus kaebaja kinnitas, et 11.07.2021 oli alkoholijoobes, käitus ebaviisakalt ja agressiivselt, mida tema enda sõnul kahetseb. Kohus märgib, et Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri (VMS § 11) ning ilmselgelt käituma õiguskuulekalt. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et lahkumisettekirjutuse nr 1052244443 teinud ametiisik suhtus oma tööülesannete täitmisesse hooletult, mida tõendavad vead ja ebatäpsused nii kirjeldavas osas kui ka isikuandmete ankeedis (nt kaebaja elamisloa number on märgitud valesti- nr UA0347542, õige on nr UA0390569; kaebaja elukoha aadress on ühes kohas näidatud xxxxxxx, teises aga xxxxxxx, õige aadress on xxxxxxxx; kaebaja nimi oli tekstis X ), mis annab kaebajale põhjust arvata, et lahkumisettekirjutuse tegemisse suhtuti hooletult. Samuti kaebaja arvates ei uuritud ega arvestatud 11.07.2021 kl 05.30 aset leidnud konflikti asjaolusid, s.o ei kuulatud tunnistajaid ega toodud ära isikuid, kes olid tegelikeks kannatajateks (kaebaja arvates tema ise ja ta sõber). Lisaks lahkumisettekirjutuse nr 1052244443 tegemisel ei arvestatud VMS § 52 lg 4 p 1 sätteid, mille kohaselt viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alust eelkõige, kui välismaalast on karistatud süüteo toimepanemise eest. Vastustaja on neid asjaolusid kohtumenetluses selgitanud, millega kohus nõustub ning ei hakka neid üle kordama. Kohus siinkohal osutab, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea kohus hakkama neid üle kordama tulenevalt HKMS § 165 lgst 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaebajale oli teada 12.07.2021 teatistest nr 1297/2021 ja nr 1298/2021 (sai kätte samal päeval), et Põhja PMJVT talitus on Välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 7 ja § 52 lg 4 p 2 alusel lõpetanud ennetähtaegselt tema viisavaba viibimisaja Eestis ja lühendanud seda ühekordselt. Viimane lubatud viibimispäev oli 12.07.2021. Kaebaja ei esitanud selle kohta vastuväited. PPA selgitas kaebajale, et kuna ta viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta, siis koostatakse talle VSS § 7 lg 1 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vaidlustatud lahkumisettekirjutuses, mida kaebajale tutvustati 12.07.2021 allkirja vastu ja temale arusaadavas keeles (mida ta ise ka omakäeliselt kinnitas), määrati kaebajale lahkumiskohustuse vabatahtlik täitmise tähtaeg VSS § 72 lg 11 alusel (kaebaja vastu ei vaielnud). PPA hinnangul kaebaja käitumisest ei järeldunud kaasaaitamiskohustuse eiramist ning ei olnud alust arvata, et isikust oleks lähtunud põgenemisoht ning et ta ei kavatseks vabatahtlikult täita lahkumisettekirjutust. Seetõttu PPA määras kaebajale lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja Eestist vabatahtliku lahkumise tähtajaks 10 päeva (hiljemalt 22.07.2021). Kaebaja nõustus talle antud 10-päevase lahkumistähtajaga ning lahkus Eestist. PPA andmetel kaebaja lahkus Eestist Soome Vabariiki 19.07.2021.

Vaidlustatud ettekirjutuses vastustaja kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, arvestades tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid. PPA selgitas lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamisega seonduvat, esitades oma põhjendused ja kaalutlused, mida kohus ei hakka üle kordama, nõustudes nendega. VSS § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kolmeks aastaks. Lahkumisettekirjutuses võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3). PPA hinnangul kaebaja oli ebausaldusväärne välismaalane ning tema edasine viibimine Eesti Vabariigis võinuks kaasa tuua avaliku korra rikkumisi. PPA tuvastas, et kaebajal puudusid ka perekondlikud/majanduslikud sidemed Eestis. Samas vastustaja võttis arvesse sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel, et kaebaja saabus Schengeni territooriumile seaduslikult. Vastustaja andmetel kaebajat ei olnud väärteo- ega kriminaalkorras Eestis karistatud. Seetõttu PPA kohaldaski kaebajale sissesõidukeelu Eesti Vabariigi territooriumile lühemaks tähtajaks (1 aasta ja 6 kuud). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). PPA hinnangul neid praegusel juhul ei esinenud, millega kohus nõustub. Lisaks ei ole kaebaja ka kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune lahkumisettekirjutus on tehtud menetlus- ja õigusnorme rikkudes ning et see on põhjendamatu. Kohtu hinnangul kaevatav lahkumisettekirjutus, sh sissesõidukeelu kohaldamine, on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. Ettekirjutuses toodud faktilised asjaolud on sisult selged ja arusaadavad. Ettekirjutus sisaldab ka viiteid haldusasjas kohaldatud õigusnormidele. Kohus ei ole asjas tuvastanud menetlusnormide rikkumist, selline kaebaja väide on alusetu ja tõendamata. Kohus leiab, et vaidlustatud lahkumisettekirjutus, s.h sissesõidukeeld, on õiguspärased ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.