Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-22-190/7
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 16.11.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1080

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-190 MTÜ Eesti Metsa Abiks, R. K. ja Pojad OÜ, M. H., K. K., K. N., K. G., A. S. ja P. L. kaebus Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 määruse nr 127 „Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine“ tühistamiseks

Haldusasi

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebajad – MTÜ Eesti Metsa Abiks, R. K. ja Pojad OÜ, M. H., K. K., K. N., K. G., A. S. ja P. L. Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Keskkonnaministeeriumi kaudu) Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harku Vallavalitsus esitas 11.01.2021 Keskkonnaministeeriumile taotluse muuta Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrust nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”, et kaitseala valitsejal oleks võimalik anda nõusolek püstitada rajatis Meriküla tee kinnistu tarbeks. Harku Vallavalitsus soovib keerdtrepi/vaateplatvormi asemele püstitada avalikuks kasutamiseks mõeldud lifti ja trepiga vaateplatvormi. Keskkonnaminister algatas 13.05.2021 menetluse kaitseeeskirja muutmiseks.

2.Harku Vallavalitsus andis 14.05.2021 otsusega nr 118 ehitusloa Kolmiku tänava allapääsu püstitamiseks (p 1). Vallavalitsus kohustas projekteerimise järgnevad etapid kooskõlastama Keskkonnaametiga (KeA) ning lubas ehitustegevusega alustada pärast Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatuse jõustumist (p 2).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus

19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

8.Nimetatud kaebajad on kaitse-eeskirja muudatuse vaidlustanud põhjusel, et sellega lubatav tegevus rikub nende planeeringutest tulenevaid õigusi ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajate hinnangul kaitse-eeskirja muudatusega kavandatava ehitise rajamine toob kaasa nende elukeskkonna olulise halvenemise ja selle maandamiseks puuduvad meetmed. Kohus märgib, et kaebus saab olla esitatud kaebajate konkreetsete subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega ei saa kaebajad nõuda kaebuse menetlemist vaid põhjusel, et kontrollida haldusakti objektiivset õiguspärasust, vaid kaebuse esitamine peaks ka reaalselt kuidagi kaasa aitama kaebajate õiguste kaitsele. Praegusel juhul on kaebajad vaidlustanud Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatust, mis võimaldab Meriküla tee kinnistu tarbeks püstitada avalikuks kasutamiseks mõeldud lifti ja trepiga vaateplatvormi. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt mõjutab väidetavalt kaebajate subjektiivseid õigusi kaitse-eeskirja muudatusega lubatav rajatis ning nende kaebuse eesmärgiks saab seega pidada selle rajatise püstitamise ärahoidmist. Vahetult kaitse-eeskirja muudatuse alusel ehitamist ei toimu ning selleks on vaja ehitusluba, mis on antud ja mis on juba läbinud kohtuliku kontrolli. Nimelt Tallinna Ringkonnakohus pidas 29.04.2022 otsuses nr 3-21-1299 Kolmiku tänava allapääsu püstitamiseks antud ehitusluba õiguspäraseks. Seejuures analüüsis ringkonnakohus enamust käesolevas asjaski esitatud väidetest ning pidas neid põhjendamatuteks – ringkonnakohus ei tuvastanud kaebajate õiguste rikkumist (põhjenduste osa IV) ning leidis, et kavandatava tegevusega ei kaasne ka negatiivset mõju kaebajate olulistele huvidele (pole selliseid asjaolusid välja toodud), mis võimaldaks kaebeõigust KeÜS § 23 lg 1 alusel (p 36). Kaebajate poolt 25.10.2022 menetlusdokumendis esitatud väited seonduvalt suuresti ehitusloa vaidlusega, mitte käesoleva vaidluse eseme ehk kaitse-eeskirja muudatusega. Samuti ei ole käesolevas asjas kohane teha etteheiteid ringkonnakohtu seisukohtadele ja tõlgendustele – selleks oli kaebajatel võimalus esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus. Riigikohtu poolt kaebajate kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmine ei anna neile õigust n-ö taasavada ehitusloa vaidlust käesoleva kohtuasja raames. Kuna kaitse-eeskirja muudatusega võimalikuks peetud rajatise püstitamiseks on antud ehitusluba ja kaitse-eeskirja muudatuse õiguspärasuse üle peetav kohtumenetlus ei peata ehitusloa kehtivust ega hoia ära rajatise püstitamist, ei saavuta kaebajad kaebusega oma eesmärki. II Keskkonnaorganisatsiooni kaebus

9.MTÜ Eesti Metsa Abiks hinnangul on kaitse-eeskirja muutmise menetluses jäetud kavandatava tegevuse keskkonnamõjud nõuetekohaselt hindamata ning kaitse-eeskirja muutmisega on seeläbi loodud halb pretsedent, millele tuginedes on iga järgnevat mittelooduskaitselisel eesmärgil algatatud kaitse-eeskirja muudatust kergem põhjendada. Kohtu hinnangul on seega MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebuse eesmärgiks hoida ära olukord, kus edaspidi ei saaks looduskaitsealadel (eriti Natura 2000 aladel) kehtivaid kaitse-eeskirju muuta ilma keskkonnamõjude hindamist läbi viimata. Kohtu hinnangul ei saavuta MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebusega eelviidatud preventiivset eesmärki. Isegi kui kohus peaks leidma, et käesoleval juhul tulnuks läbi viia kaebuses viidatud alusel keskkonnamõjude hindamine ning selle tegemata jätmine tooks kaasa vaidlustatud kaitse-eeskirja muudatuse tühistamise, ei oleks asjas tehtav otsus siduv teiste looduskaitsealade kaitse-eeskirjade muutmise menetlustes. Igal konkreetsel juhul tuleb eraldi hinnata, kas keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia või mitte. Praeguse kaebuse läbivaatamisel saaks kohus kontrollida üksnes Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse õiguspärasust ning sellel poleks mingit õiguslikku siduvust ega preventiivset mõju võimalikele muudele kaitse-eeskirjade menetlustele. Seega, isegi kaebuse rahuldamine ei kohustaks mingil moel tulevikus kõikide teiste kaitse-eeskirjade muutmise korral keskkonnamõjude hindamist igal juhul läbi viima. Niisamuti ei tähendaks kaebuse rahuldamata jätmine antud asjas seda, et tulevikus võiks mis tahes kaitse-eeskirjade muudatuste korral jätta keskkonnamõjude hindamise põhjendamatult teostamata. Kohus märgib täiendavalt, et kui käesoleval juhul olnuks keskkonnamõjude hindamine kohustuslik kaebaja viidatud alusel, siis poleks saanud trepp-lifti püstitamiseks ka õiguspäraselt ehitusluba anda. Ehitusluba on aga antud ja MTÜ Eesti Metsa Abiks ei ole seda vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohus on eelnevalt viidatud asjas ehitusloa õiguspärasust hinnates leidnud, et Harku vald ja KeA on oma tegevustes arvestanud kaitseala kaitse eesmärkidega ja õiguspäraselt leidnud, et trepp-liftil puudub oluline mõju, sh on koostatud Muraste, Kolmiku tn allapääsu projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang, millest vaidlustatud otsuse andmisel on lähtutud (vt otsuse p 32).