Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
7. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1972
Haldusasi
XX õigusvastasuse tuvastamise kaebus
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2022. a määruse peale menetlusse. Jätta XX määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-1972 Kaebaja märgib, et ta on alates 2. septembrist 2022 vahistatu ja üksinda kambris ning tal ei ole kellegagi rääkida. Uurija ja kohus pole kaebajale kohaldanud suhtlemispiiranguid. Seda teeb vangla.
Tallinna Halduskohus tagastas 19. oktoobri 2022. a määrusega kaebuse.
Kaebus tuleb tagastada pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel. Tallinna Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas vanglale taotlusi kutseõppes osalemiseks, abikoka või maastikuehituse kursustel osalemiseks ning tööhõives osalemiseks, kuid kaebaja ei vaidlustanud vangla keelduvaid otsuseid. Seega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud halduskohtus üksnes VangS § 90 lg-d 3 ja 5, mistõttu on tegemist kaebusega õigustloova üldakti peale. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi õigustloova akti peale. Õigustloovaid üldakte saab vaidlustada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) sätestatud korras. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Seetõttu ei ole kaebus lubatav ning kuulub tagastamisele. Kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada VangS § 90 lg-te 3 ja 5 alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta seadus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (PS § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1, HKMS § 158 lg 4). Seda on kaebaja ka varem teinud. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on 10. mail 2022 esitanud halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 1. aprilli 2022. a vastuse nr 5-8/22/5531-2 ja 4. mai 2022. a vaideotsuse nr 5-15/22/122-2 peale ning Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebajal osakonna piires liikuda (haldusasi nr 322-773). Halduskohus jättis 8. augusti 2022. a määrusega asjas nr 3-22-773 XX kaebuse läbi vaatamata. Kui kaebaja sooviks uuesti vaidlustada kohtus Tallinna Vangla 1. aprilli 2022. a vastust nr 58/22/5531-2 ja 4. mai 2022. a vaideotsust nr 5-15/22/122-2, oleks kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Arvestades, et kaebaja oli varem tähtaegselt kohtusse pöördunud (haldusasi nr 322-773), siis ilmselgelt tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kaebus kuuluks tagastamisele (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kaebus ei oleks lubatav ka juhul, kui kaebaja eesmärgiks oleks vaidlustada Tallinna Vangla otsuseid seoses kutseõppes osalemise, abikoka 2(4)
3-22-1972 või maastikuehituse kursustel osalemise ning tööhõives osalemise mitte võimaldamisega. Nimelt näeb vangistusseadus ette kohustusliku kohtueelse menetluse (vt VangS § 11 lg 5), mida kaebaja ei ole läbinud (vt HKMS § 121 lg 1 p 4). Kaebaja on esitanud kaebuses ka nõude tunnistada tema õiguste ja vabaduste piiramine õigusvastaseks. Isegi juhul, kui kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, ei oleks tuvastamisnõue lubatav, kuivõrd kaebaja väidetavate õiguste kaitseks leidub tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tühistamiskaebus või kohustamiskaebus on tõhusamad vahendid kui tuvastamisnõue, kuivõrd tühistamis- või kohustamiskaebuse edukuse korral on halduskohtul volitus tühistada vaidlusalune haldusakt või teha vastustajale ettekirjutus (HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2), erinevalt tuvastamiskaebusest, mille puhul kohtul puudub volitus teha vastustajale ettekirjutus kohtuotsuse resolutsioonis (vt HKMS § 5 lg 1 p 6). Juhul, kui kaebaja peab silmas haldusasjas nr 3-22-773 vaidlustatud vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuet, siis ka selline kaebus ei oleks lubatav (HKMS § 45 lg 2) ning kuuluks tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Tõhusam vahend oleks esitada vanglale uus taotlus seoses liikumisega vanglas ning selle lahendamisel on kaebajal õigus vaidlustada asjaomane otsus esmalt vaidemenetluses ning seejärel halduskohtus.
Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist.
Halduskohus hindas kaebaja õiguste riivet, kaebuse sisu ja kaebaja eesmärke valesti. Kaebajat häirivad liikumis- ja suhtlemispiirangud. Need on alusetud ja ebaõiglased ning seotud õigustloova üldaktiga. Tuvastamiskaebusele ei kohaldu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.
3-22-1972
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.