lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2621/12

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2621/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VMS § 118VMS § 123VMS § 124 lg 2VMS § 150 lg 1VMS § 161

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2022; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-21-2621

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2021 otsuse nr 15.33.2/610-1 tühistamise ja vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – X, esindaja Irina Kadõševitš; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.11.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 12.02.2021 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi ka - PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 3 alusel. Taotlus võeti PPA-s menetlusse numbriga 1053422979. X esitas 09.05.2021 Politsei- ja Piirivalveametile täiendava taotluse 12.02.2021 taotluse ümbervormistamiseks püsivalt Eestisse elama asumiseks VMS § 118 p 9 alusel, võttes arvesse VMS § 161. Politsei- ja Piirivalveamet vormistas taotluse ümber 10.05.2021.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2352/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-2201/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.08.20263-26-2459/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20263-26-2328/28
2.
Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 09.09.2021 otsusega nr 15.3-3.2/610-1 Xle tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punktide 2 ja 3 alusel. X esitas PPA 09.09.2021 otsuse peale vaide, mis jäeti 02.11.2021 vaideotsusega nr 15.3-3.6/43 rahuldamata.
3.X esitas 12.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2021 otsuse nr 15.3-3.2/610-1 tühistamise ja 12.02.2021 taotluse nr 1053422979 uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.
4.Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse.
5.X esitas 20.12.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määrusega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtu 21.09.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7.Kaebaja leiab, et PPA 09.09.2021 otsus nr 15.3-3.2/610-1 peaks kuuluma täies ulatuses tühistamisele. Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Just lähedase inimese tugi, kelleks on kaebajal tütar, on aidanud toime tulla trauma tagajärjel tekkinud ärevus-depressiivsest häirest tingitud paanikahoogudega. PPA on asunud tõlgendama hoolduse mõtet kitsamas mõttes. Kõikide kaebaja poolt 2018. aastal esitatud dokumentide kohaselt vajas kaebaja perevägivallast saadud nii füüsilise kui ka psüühilise trauma tõttu lähedase tuge ja abi, mida kokkuvõtvalt saab käsitleda hooldusena.
8.Kaebaja hinnangul on PPA kitsalt tõlgendanud hoolduse mõistet ja kriteeriume, kuigi Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv nr 2003/86 EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (taasühinemise direktiiv) on andnud liikmesriikidele otsustusõiguse, kas lubada perekonna taasühinemist vahetult ülenevatele sugulastele. Lisaks viitas kaebaja taasühinemise direktiivi art 4 lg 2 p-le a.
9.Kaebaja on korduvalt märkinud, et Eestist lahkuma kohustamine on ilmselgelt koormav mitte ainult kaebuse esitajale, vaid on koormav ka lähedasele, pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavale tütrele. PPA poolt on küüniline märkida, et kaebuse esitaja Venemaal elaval pojal on ka kohustus vajadusel hoolt kanda oma ema eest. Kaebaja on korduvalt läbi mitme menetluse märkinud, et pojaga puuduvad igasugused suhted. Kaebaja hinnangul ei ole keelduv otsus proportsionaalne ega õiguspärane. Kaebajale heidetakse ette eelnevalt valeandmete esitamist ja ebaõige pildi loomist oma tervislikust seisundist. Arvestamata on jäetud uuel alusel elamisloa taotlemise menetluses kaebaja poolt välja toodud asjaolud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10.Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel, kuna taotlus ei vastanud tingimustele ega olnud põhjendatud. Kaebaja argumentatsioon valeandmete esitamise osas ei ole asjakohane, kuna PPA ei keeldunud elamisloa andmisest VMS § 124 lg 2 p 1 alusel valeandmete esitamise tõttu.
10.1.Vastustaja märgib, et taasühinemise direktiiv on Eestis õigusesse üle võetud välismaalaste seaduses ning kaebajal on võimalus selleks ettenähtud alustel taotleda tähtajalist elamisluba, et asuda perekonnaliikme juurde elama. Teiseks ei ole kaebaja viidatud taasühinemise direktiiv kohaldatav, kuna kaebaja taotles elamisluba iseseisval alusel elik tema puhul ei ole võimalik rääkida taasühinemist taotlevast isikust taasühinemise direktiivi mõttes.
10.2.Kaebaja on nii elamisloa menetluses kui ka vaidemenetluses tuginenud asjaolule, et tema jaoks on Eestist lahkumine koormav. PPA on nii elamisloa andmisest keeldumise otsuses kui ka vaideotsuses selle kaebaja väite osas seisukoha võtnud ning seda menetluses ka arvestanud. Vastustaja rõhutab, et asjaolud, et kaebaja on Eestis elanud vaid kaks aastat ning ta saab pensioni siiani Venemaalt, näitavad selgelt, et kaebajal on jätkuvalt sellised sidemed Venemaaga, et tema jaoks ei ole koormav kodakondsusjärgsesse riiki (Venemaale) naasta.
10.3.Asjakohatud on kaebaja selgitused, et Venemaal ei ole tal võimalik vajalikku hoolt saada, kuna ta ei suhtle oma pojaga, kes elab Venemaal. Kaebaja taotles elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, viidates VMS §-s 161 sätestatud erisusele, mille üheks kohaldamise eelduseks on lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud elamisloa aluse ära langemine. Kaebajale oli eelmine tähtajaline elamisluba antud hooldust vajava vanemana lapse juurde elama asumiseks. Esmalt esitatigi taotlus elamisloa pikendamiseks hooldust vajava vanemana lapse juurde elama asumiseks. PPA teavitas kaebajat, et esinevad elamisloa pikendamisest keeldumise alused. Seepeale muutis kaebaja elamisloa taotluse alust. Kaebaja möönis, et tema hooldusvajadus on ära langenud, kui muutis iseseisvalt elamisloa taotlemise alust viidates VMS § 161 erisuse kohaldamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2021 otsust nr 15.33.2/610-1 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud otsusega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Lisaks tühistamisnõudele on taotletud veel ka vastavasisulise 12.02.2021 taotluse nr 1053422979, mis vormistati 10.05.2022 ümber taotluseks lähtuvalt välismaalaste seaduse § 118 punktist 9, uuesti läbivaatamise kohustamist. Põhivaidlus väljendub siiski Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2021 otsuse nr 15.3-3.2/610-1 õiguspärasuse küsimuses. Tähtajalise elamisloa saamise taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust on vaja hinnata ning kaaluda sel juhul kui peaks ilmnema, et vastustaja seisukoht tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta oli õigusvastane. Vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
12.Tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise küsimuse lahendamine on vastavalt välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) § 211 lõikele 1 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka – PPA) pädevuses ning selles ei ole vaidlust. Politsei- ja Piirivalveamet on tuginenud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel välismaalaste seaduse § 123 punktidele 2 ja 3.
13.VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi punktile 3 keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest ka sel juhul kui elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktidest 2-6 oli kaebaja esitanud kõigepealt tähtajalise elamisloa (kehtis kuni 17.03.2021) pikendamise taotluse VMS § 150 lg 1 p 3 alusel (vanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse juurde kui vanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis), misjärel tõstatas PPA kaebaja töötamiste ning iseseisvalt reisimiste pinnalt küsimuse tegelikust hooldusvajadusest, milles oli olnud küsitavusi juba ka tähtajalise elamisloa väljastamisel 2019. aastal, mistõttu oli antud tähtajaline elamisliba kõigepealt (ainult) kaheks aastaks ning algatas ühtlasi ka keeldumise, küsides kaebajalt arvamusi ja vastuväiteid kuni 10.05.2021. Seepeale esitas kaebaja 09.05.2021 avalduse taotluse ümbervormistamiseks püsivalt Eestisse elama asumiseks lähtuvalt VMS § 118 p 9 viitega sama seaduse §-le 161. PPA arvestas eelnevalt nimetatud ümbervormistamise taotlust ja lähtus sellest.
14.Välismaalaste seaduse §-s 161, millele kaebaja osundas, sätestatakse erisused lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest. Nimetatud paragrahvi kohaselt võib anda välismaalasele tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks VMS §-des 2101 ja 2102 sätestatut kohaldamata kui välismaalane on (oli) saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja elamisloa alus oli ära langenud, kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav. Vastustaja asus seisukohale, et see erisus ei kohaldu kaebaja suhtes. Kohus nõustub vastustaja eelnimetatud seisukohaga.
15.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes vaidlustatud haldusaktis väljendatud vastustaja seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Tähtajalise elamisloa andmine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet hinnanud kogu küsimust küllalt põhjalikult. Haldusakti maht on 10 lehekülge, varasemat menetluse käiku on kajastatud arvestatuna kaheks aastaks antud tähtajalise elamisloa väljastamisest 2019. aasta märtsist, kuid mõnevõrra ka eelnevast perioodist (taotlus oli esitatud 17.10.2018) ning samuti on hõlmatud ajavahemik, mis 12.02.2021 taotluse esitamisele järgnes. Kaebaja ei nõustu küll PPA seisukohaga VMS §-s 161 sätestatud erisuse mittekohaldatavusest ning vastustaja sellekohaste tõlgendustega, kuid haldusaktis kajastatud sündmuste kronoloogia ja muude faktiliste asjaolude osas vaidlust ei ole. Haldusasja materjalist ei nähtu, et selles võiks sisulist vaidlust olla. Õiguslikud põhjendused on haldusakti lehekülgedel 6-10 samuti eraldi välja toodud. Vastustajaga tuleb nõustuda, et X väited seonduvalt valeandmete esitamisega või mitteesitamisega ning sellekohaste tõlgendustega või võimalike tõlgendustega ei ole asjassepuutuvad, sest kaebaja ei vastanud elamisloa andmise tingimustele ja tähtajalise elamisloa taotlus (ümber vormistamise ehk uuel alusel esitamise järgselt) ei olnud ka põhjendatud (VMS § 123 p-d 2 ja 3). Vastustaja on kõiki vajalikke aspekte piisava põhjalikkusega hinnanud. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas vastava haldusakti või vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul ilmselgeid vigu ei nähtu.
16.Lähtuvalt eeltoodust ei ole Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2021 otsuse nr 15.3-3.2/610-1 tühistamiseks alust. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei olnud alust, ei saa rahuldada ka vastupiduisel eeldusel baseeruvat ja vastava taotluse uuesti läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2252/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2310/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja