3-22-2326 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks X, X ja X suhtes Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ester Kuivas Isikud, kelle suhtes loa andmist taotletakse: - X (isikukood xxxxxxxxxx) - X (isikukood xxxxxxxxxx) - X (isikukood xxxxxxxxxx)
Haldusasi Menetlusosalised
Menetlustoiming
Haldustoiminguks lahendamine
loa
andmise
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.1.käsutamise keelumärke seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis olevale kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, mis keelab X ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise;
2.3.käsutamise keelumärgete seadmist X kuuluvatele osalustele äriühingutes X OÜ (registrikood XXXXXXX), X OÜ (registrikood XXXXXXX) ning X OÜ (registrikood XXXXXXX);
2.5.käsutamise keelumärgete seadmist X kuuluvatele osalustele äriühingutes X OÜ (registrikood XXXXXX) ja X OÜ (registrikood XXXXXX);
2.6.X kuuluvate pangakontode ja hoiukontode arestimist summas 83 110,90 eurot.
3.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
1(6)
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X, X ja X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ega sätesta kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5).
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 2(6)
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.1.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Praegusel juhul on maksuhaldur äriühingu suhtes läbi viinud maksumenetluse. Vastutusmenetlus võib sellisel juhul alata ka halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (nt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Käesolevas asjas ongi kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus algatatud.
6.2.Taotluse ja selle 01.11.2022 täpsustuse ja nende lisade kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk vastutusotsuse tegemine X X OÜ maksuvõla eest summas 63 081,12 eurot, millele lisandub intress summas 24 779,78 eurot; X X OÜ maksuvõla eest summas 52 425,62 eurot, millele lisandub intress summas 22 339,86 eurot; ning X X OÜ maksuvõla eest summas 48 082,22 eurot, millele lisandub intress summas 21 213,79 eurot. Maksuvõlg koosneb X OÜle 18.12.2020 maksuotsusega maksustamisperioodil 03.2020–06.2020 täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata maksukohustustest (36 855,89 eurot) ja maksustamisperioodil 12.2020–11.2021 X OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest kokku 36 727,58 euro ulatuses, lisaks intressinõuetest. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav.
6.3.Maksuhaldur on esitanud andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik (taotluse p 7). Maksustamisperioodil detsember 2020–oktoober 2021 X OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata maksuvõla (36 727,58 euro) kohta on maksuhaldur koostanud ajavahemikul 04.08.2021–23.10.2022 üheksa sundtäitmise hoiatust ja kolm intressinõuet, mille sissenõudmiseks on MTA ajavahemikul 30.08.2021–16.09.2022 teinud arestikorraldused kaheksasse Eestis tegutsevasse panka. Arestimiste tulemusena on maksunõuete katteks laekunud 16 530,18 eurot. Samuti kinnitab MTA, et X OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 20.02.2022 ning äriühing on viimati deklareerinud käivet novembris 2021 summas 6 755,56 eurot. X OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid, viimased töölepingud on lõpetatud 31.12.2021. Eelnevast on põhjendatud järeldada, et X OÜ ei ole tegutsev äriühing, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt ning äriühingu majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita. Kohtu hinnangul on MTA piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks maksuvõla täitmine ei ole võimalik üksnes äriühingu enda vara arvelt. Seega esineb alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele
6.4.Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2020. aasta märtsikuus (vt taotluse p 6), ei ole maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral möödunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
6.5.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kontrollaktist nähtub, et X OÜ on deklareerinud maksustamisperioodil 01.2020–06.2020 dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu kokku 28 562,55 eurot. Samuti nähtub kontrollaktist, et X, X ja X juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ samal maksustamisperioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku
3(6)
208 359,01 eurot, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 52 089,75 eurot. Tehes suures ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on X , X ja X põhjustanud olukorra, kus X OÜ-l puudusid vahendid ka maksustamisperioodil 12.2020– 06.2021 deklareeritud maksukohustuste täitmiseks. Peale kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist juhatuse liikme kohalt tagasi astumine ja äriühingu võõrandamine variisikule iseloomustab X, X ja X suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse ning viitab soovile vabaneda võimalikust maksukohustusest. Sellest tulenevalt saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et sarnaselt võivad X, X ja X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Kohtupraktikas on leitud, et selliseks kahtluseks võivad mh anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes, maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu lahend 3-3-1-4-13, p 22). MTA väljatoodud põhjustel võib vastutusotsuse sundtäitmine tulevikus seega muutuda raskeks või võimatuks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.
7.Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust (p 57). Seega peab kohus täitetoimingu valiku puhul andma hinnangu, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi.
8.Maksuhaldur soovib käsutamise keelumärke seadmist X ja X ühisomandis olevale osale kinnisasjast. Kohus leiab, et keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Keelumärke seadmist ei saa kohtupraktikast tulenevalt pidada ülemäära piiravaks, sest vara on võimalik jätkuvalt kasutada (vt ka Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141, p 13). Kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega riiva samas isiku õigusi ülemäära. Käsutamise keelumärge ei takista X ega puudutatud menetlusvälise isiku õigusi vara kasutamisel ega valdamisel. Kuigi käsutamise keelumärge takistab kinnisasjade käsutamist, on isikul võimalik võõrandamisvajaduse korral (nt kui ta soovib kinnistu müügist saadud raha kasutada maksukohustuse tasumiseks) selles maksuhalduriga kokkuleppele jõuda. Käesoleval juhul ei ole võimalik rakendada X vähem koormavaid täitetoiminguid. Käsutamise keelumärgete seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase toimetulekuga.
9.Maksuhaldur soovib X kuuluvale väikelaevale ja osadele äriühingutes käsutamise keelumärke seadmist. Kohus leiab, et käsutamise keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega riiva isiku õigusi ülemäära, kuna ei takista X kuuluva vara kasutamist ega valdamist.
10.Maksuhaldur soovib X kuuluvale sõidukile ja osadele äriühingutes käsutamise keelumärke seadmist ning isiku panga- ja hoiukontode arestimist. 10.1 Kohus leiab, et käsutamise keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega riiva isiku õigusi ülemäära. See ei takista Reigo Trummaltil oma vara kasutamist ega valdamist. 10.2 Pangakontode ja hoiukontode arest võib isiku õigusi intensiivselt riivata ja mõjutada oluliselt inimese elukorraldust. Tegemist on füüsilise isiku suhtes kõige koormavama täitetoiminguga. Riigikohtu praktikas on leitud, et riive intensiivsust aitab maandada esiteks nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga 4(6)
alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 28). Kohus leiab, et praeguse juhtumi asjaolusid hinnates ei ole pangakontode ja hoiukontode arest ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isiku käitumine X OÜ maksumenetluse ajal viitab tahtele raskendada vastutusotsuse sundtäitmist. Samas puuduvad ka muud vähem koormavad alternatiivid, mis maksunõude täitmise tagaksid. Isiku osaluste väärtus äriühingutes on tulevast maksukohustust arvestades väike ning keelumärke seadmine sõidukile ega osalustele ettevõtetes ei kata kogu nõuet summas 87 860,90 eurot. Maksuhaldur on põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt X ülalpeetavad puuduvad. Töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 1 tulenevalt ei kuulu X pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 779 eurot. MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud X võimalike täiendavate kohustuste täitmine. Arvestada tuleb ka, et juhul, kui isiku muu vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on ka X kuuluva(te) hoiukonto(de) arest, kuna hoiukonto omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, mistõttu on võimalik vastavate summade väljakandmine. X panga- ja hoiusekontode arestimata jätmine tähendaks ilmselt maksusumma laekumata jäämist, kuna on tõenäoline, et isik suunab alles jäävad rahavood mujale. Seetõttu on põhjendatud pangakontodele, sh hoiustele aresti seadmine summas 83 110,90 eurot.
11.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, seega juhul, kui X on esitanud tagatise summas 74 765,48 eurot, X on esitanud tagatise summas 69 296,01 eurot ja X on esitanud tagatise summas 87 860,90 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X, X või X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidiväärtuseks X 74 765,48 eurot, X 69 296,01 eurot ja X 87 860,90 eurot.
12.Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärgete seadmist järgmiselt: 1) X ja X ühisomandis olevale kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXXXXXX, mis keelab X ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise; 2) X kuuluvale väikelaevale Neva 2 registrinumbriga XXXXXX; 3) X kuuluvale osalusele väärtusega 1 250 eurot äriühingus X OÜ (registrikood XXXXXX), osalusele väärtusega 1 250 eurot äriühingus X OÜ (registrikood XXXXXX) ning osalusele väärtusega 2 500 eurot äriühingus X OÜ (registrikood
XXXXXX);
5(6)
4) X kuuluvale sõidukile Honda SFX50 registrinumbriga XXXX; 5) X kuuluvale osalusele väärtusega 2 500 eurot äriühingus X OÜ (registrikood XXXXXX) ja osalusele väärtusega 1 250 eurot äriühingus X OÜ (registrikood
XXXXXX).
Samuti annab kohus loa taotleda X kuuluvate pangakontode ja hoiukontode arestimist summas 83 110,90 eurot.
13.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X, X ja X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.