lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1293/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1293/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1596
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 71 lg 2Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 210 lg 4Määruskaebuse lahendamineHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 61Tõendite ja nõude suuruse hindaminePS § 24

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1293/13Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.07.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-3288/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 31. oktoober 2022, Tartu 3-22-1293 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamisega ning Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal kasutada spordiväljakut iga ilmaga Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. juuli 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. juuli 2022. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. juuli 2022. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 18 000 eurot seoses spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamisega 21. augustil ja 28. augustil 2021; 4. septembril, 18. septembril ja
25.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
septembril 2021 ning 2. oktoobril ja 9. oktoobril 2021 kuna sellega alandati kaebaja inimväärikust. Lisaks esitas kaebaja nõude kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal kasutada graafikujärgselt spordiväljakut iga ilmaga.
2.Tartu Halduskohus lõpetas 15. juuli 2022 a. määrusega menetluse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamise eest 4. septembril 2021 (resolutsiooni p 1), tagastas ülejäänud osas kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kaebaja hüvitamisnõudes, mis puudutab 4. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise võimaldamata jätmist, tuleb menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Kaebaja esitas 4. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise võimaldamata jätmist puudutava kahjunõude Tartu Vanglale 9. septembril 2021 ning sai sellele vastuse 19. novembril 2021. Kaebaja esitas 8. detsembril 2021 Tartu Vanglale samasisulise kahjunõude, mille vangla jättis õiguspäraselt 1. juuni 2022. a otsusega läbi vaatamata kui korduva kahju hüvitamise taotluse. Kuna kaebaja on juba varasemalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nimetatud kahjunõude osas, on halduskohtule 12. juunil 2022 esitatud kahju hüvitamise nõue esitatud kaebetähtaega ületades. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja HKMS § 71 lg 2 regulatsiooni, ei küsi halduskohus kaebajalt kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebajal ei saa olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus lubatav HKMS § 71 lg-st 2 lähtudes. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kaebetähtaja jooksul, s.t Tartu Vangla
19.novembri 2021. a otsuse saamise järgselt 30 päeva jooksul halduskohtule enam kui 10 kaebust, mistõttu oli tal võimalus esitada ka 4. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise võimaldamata jätmist puudutav kahjunõue kohtule tähtaegselt. Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamisest selle eest, et kaebajale ei võimaldatud spordiväljaku kasutamist 21. ja 28. augustil 2021, 18. ja 25. septembril 2021 ning 2. ja 9. oktoobril 2021, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Tartu Vangla 1. juuni 2022. a otsusest selgub, et kaebaja sai kasutada spordiväljakut 21. augustil 2021 ja 18. septembril 2021. Kaebaja õiguste riive, kus tal ei olnud võimalik kolmel päeval (28. august, 25. september, 2. oktoober 2021) tegeleda spordiväljakul kehakultuuriga, kuid sai seda teha spordisaalis, ja ühel päeval (9. oktoober 2021) ei olnud tagatud kehakultuuriga tegelemine seoses COVID-19 ohu tõttu isolatsiooniosakonnas viibimisega, ei ole kuigivõrd intensiivne. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda sportimisvõimalust just värskes õhus, ei käitunud vangla õigusvastaselt kui spordiväljaku asemel võimaldas kasutada spordisaali. Samuti ei ole õigusvastane 9. oktoobril 2021 kehakultuuriga tegelemise võimalusest ilmajätmine arvestades, et kaebaja viibis sel päeval isolatsiooniosakonnas ning vastav piirang tulenes kehtivatest Tartu Vangla direktori käskkirjadest. Kaebaja kohustamisnõude võimaldada kasutada spordiväljakut iga ilmaga tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebuse tagastamise tõttu jääb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlemata. Riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks jättis halduskohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 15. juuli 2022. a määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus rikkus kaebajale Põhiseaduse (PS) §-ga 24 garanteeritud õigust ja HKMS §-i 27 kui ei kutsunud kaebajat kohtusse. Kohtupraktikast tuleneb, et haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohustamisnõudes ja kahjunõudes sisaldub juba õigusvastasuse tuvastamise nõue. Halduskohus rikkus HKMS § 61 lg-id 1-3 ja omistas vangla tõenditele suurema jõu. Vangla esitas kohtule valeandmeid selle kohta, et kaebajaga vesteldi kehakultuuriga tegelemisest värskes õhus. Kaebaja palub välja mõista dokumendid, mille kaebaja allkirjastas 27. juulil 2022 vanglaametniku käsul. Kaebaja soovib osaleda kohtuistungil

ja anda kohtule selgitusi ning palub välja kutsuda tunnistajatena kinnipeetavad ja vanglaametnikud. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat etapeerima kaebaja vangla spordiväljakule mis tahes ilmastikutingimustes tegelemiseks kehakultuuriga vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt vangla graafiku järgi.

4.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. augusti 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebusel allkirjana märgitud Z täht ei täida allkirja funktsiooni ega ole allkirjana käsitatav ja seega on määruskaebus allkirjastamata. Lisaks ei olnud kaebaja põhistanud esialgse õiguskaitse taotlust ja välja toonud, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti andis ringkonnakohus kaebajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ette nähtud riigilõivu tasumiseks.
5.Kaebaja vastas ringkonnakohtule, et riigilõivu tasumise nõue vähendab põhiõigust, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda ja mõjutab kaebaja põhiõigusi negatiivselt ning mõjub õigusemõistmise piiramisena. Kohus jätkab PS § 24 rikkumist, et igaühel on õigus viibida tema asja arutamise juures. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat täitma VangS §-i 55 ja kinnipeetavale tagama võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna pärast ringkonnakohtu poolt kaebaja määruskaebuse käiguta jätmist esitas kaebaja kohtule täiendava selgituse, mille on allkirjastanud nõuetele vastavalt omakäeliselt allkirjaga ning määruskaebuse ja määruskaebuse täienduse tekst on kirjutatud ühesuguse käekirjaga, loeb ringkonnakohus, et kaebaja on kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puuduse, s.t allkirjastanud määruskaebuse nõuete kohaselt ja esitanud määruskaebuse enda nimel.
7.Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et N. Lilitškini määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Ringkonnakohus võtab seisukoha määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse osas ja vastab määruskaebuse väidetele järgmiselt.
9.Määruskaebuses ei vaidle kaebaja halduskohtu 15. juuli 2022. a määruses välja toodud asjaolude üle, et kaebaja sai kasutada spordiväljakut 21. augustil 2021 ja 18. septembril 2021, kaebaja sai kasutada spordisaali 28. augustil, 25. septembril ja 2. oktoobril 2021 ning jäi kehakultuuriga tegelemise võimalusest ilma vaid 9. oktoobril 2021 kuna viibis isolatsioonis. Kaebaja ei ole rahul sellega, et tal ei võimaldata graafiku järgselt igal korral tegeleda kehakultuuriga spordiväljal värskes õhus sõltumata ilmastikutingimustest.
10.Halduskohus viitas VangS §-le 55, mille kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegelemiseks kehakultuuriga ja jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas ning Tartu Vangla kodukorra p-le 18.2.4, mille kohaselt saab kinnipeetav valida spordisaali või spordiväljaku kasutamise vahel kui talle antakse selleks võimalus. Seega lähtuvalt vangla töökorraldusest esineb võimalusi kui kinnipeetavale antakse valida spordiväljaku või spordisaali kasutamise vahel, kuid kehtiva õiguse alusel ei saa kinnipeetav enda algatusel avaldada soovi spordisaali või spordiväljaku kasutamiseks. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei ole teinud kaebajale takistusi kehakultuuriga tegelemiseks. Kaebaja on saanud kasutada nii spordisaali kui ka spordiväljakut. Ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, et vangla ei käitunud õigusvastaselt kui ei võimaldanud kaebajal igal graafikujärgsel korral tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul värskes õhus. Samuti ei olnud õigusvastane kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine isolatsioonis viibimise ajal, kuna selline piirang kehtestati Tartu Vangla kehtivate käskkirjadega kõigile kinnipeetavatele ühtemoodi.
11.Kaebuses esitatud nõude, mittevaralise kahju hüvitamiseks 4. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamise eest, osas lõpetas halduskohus menetluse, kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule selleks ettenähtud tähtaega ületades ning halduskohus ei pidanud põhjendatuks kaebuse esitamise tähtaega ennistada. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti mõjuvaid põhjuseid, miks kaebaja viivitas nimetatud hüvitamisnõude esitamisega halduskohtule. Määruskaebuses ei ole kaebaja selgitanud ega põhjendanud, millest oli tingitud hüvitamisnõude kohtule esitamise viibimine. Seega lõpetas halduskohus nimetatud nõude osas menetluse õigesti.
12.Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib tegeleda igal võimalikul juhul kehakultuuriga värskes õhus, kuid kohus peab kaebuse lubatavuse hindamisel arvestama kaebaja õiguste riive intensiivsust ning kaebuse rahuldamise tõenäosust. Kaebaja ei saanud kehakultuuriga tegelemiseks kolmel korral kasutada spordiväljakut, kuid sai kasutada spordisaali ning ühel korral oli kehakultuuriga tegelemine välistatud isolatsioonis viibimise tõttu. Eelneva alusel soovib kaebaja temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebusega kaitstavate kaebaja õiguste riivet lugeda intensiivseks ning asjaoludest nähtuvalt alust kaebuse rahuldamiseks ei ole. Eelnevat arvestades tagastas halduskohus kaebaja kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Ringkonnakohus jättis 25. augusti 2022. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning palus taotlust põhjendada ja tasuda taotluse esitamisel seadusega sätestatud riigilõiv. Kaebaja on 8. septembril 2022 allkirjastatud puuduste kõrvaldamise avalduses oma taotlust pisut põhjendanud, kuid kohtute infosüsteemi andmetel ei tasunud ta ettenähtud riigilõivu. Eelneva tõttu ei ole määruskaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudust. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse, kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras viima kaebaja graafiku järgselt vangla spordiväljakule mis tahes ilmastikutingimustes, läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel.
14.Kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Antud juhul ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad on toimiku materjalide põhjal kohtule arusaadavad. Halduskohus kogus piisaval hulgal tõendeid, mille alusel on ringkonnakohtul võimalik kaebaja määruskaebus lahendada. Kuna kaebuse tagastamine halduskohtu poolt oli õiguspärane ja puudub kohtumenetlus, mille raames kaebaja kaebust lahendada, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus nii dokumentide kui ka tunnistajate ütluste näol täiendavate tõendite kogumiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium