3-24-3288/3 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3-24-3288 Kaebaja arvates piirab vangla kättetoimetamise tasu rakendamisega ebaseaduslikult kauba kogust, sest vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 1 kohaselt võib sisseoste teha 725 euro ulatuses. Kaebaja viitab kaebusele lisatud 9. aprilli 2024. a arve-saatelehele ning väidab, et sellele on lisatud teenuse tasu, mida ta ei ole tellinud. Arve-saatelehed on adresseeritud vanglale. Kaebaja ei ole sõlminud lepingut vangla kaupluses kaupu müüva eraõigusliku juriidilise isikuga, vaid seda on teinud vangla ning seetõttu peab kõik nendest lepingutest tulenevad kulud (sh kauba kättetoimetamise tasu) kandma vangla, mitte kaebaja. Kinnipeetava sundimine teenuse eest tasuma on kaebaja arvates röövimine ning agressiivne kauplemisvõte tarbijakaitseseaduse (TKS) § 18 tähenduses. Vangla on rikkunud ka tarbijakaitseseaduse (TKS) § 8 lg-t 2, kuna kauba lõpphinnale lisandub kauba kohaletoimetamise tasu, mida ei ole vangla kaupluse toodete nimekirjas konkreetse toote hinna juurde märgitud. Kaebaja väitel on kauba kohaletoimetamise tasu rakendamisega õigusvastaselt sekkutud tema õigusesse oma raha vabalt vallata ja käsutada, teda on vabaduses viibivate isikutega võrreldes diskrimineeritud ja tema väärikust on alandatud. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et talle pole kättesaadav venekeelne teave vangla kaupluses müüdava kauba kohta. Kaebaja viitab TKS §-dele 3 ja 4 ning leiab, et tal on õigus saada teavet oma emakeeles. Varalise kahju sisuks on kaebuse kohaselt 9. aprilli 2024. a arve-saatelehele märgitud kauba kättetoimetamise tasu ja käibemaks, kokku 5,77 eurot. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute õigusvastasuse, keelaks Tartu Vanglal nõuda temalt kauba kohaletoimetamise teenuse eest tasu vangla kauplusest toodete ostmisel, mõistaks Tartu Vanglalt välja kauba kohaletoimetamise teenuse osutamisel ebavõrdse diskrimineeriva kohtlemisega tekitatud varalise kahju ning kohustaks Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene keeles. Kaebaja taotleb tõlgi ja advokaadi määramist ning menetlusabi dokumentide tõlkimiseks ja riigilõivust vabastuse saamiseks.

5.Kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord (HKMS § 47 lg 1): VangS § 1 1 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal lahendada kahju hüvitamise taotlus kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohus võtab kaebetähtaja kontrollimiseks haldusasja nr 3-24-2423 juurest praeguse asja juurde Tartu Vangla 2. septembri 2024. a vastuse lisad 1 ja 2 (HKMS § 62 lg 2). Nimetatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas 9. aprilli 2024. a arve-saatelehel kauba kättetoimetamise ja käibemaksu eest tasu nõudmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale 4. mail 2024. RVastS § 18 lg 1 järgi oleks vangla pidanud kaebaja 4. mai 2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendama hiljemalt 4. juulil 2024, kuid lahendas selle 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/333-5. Seega ei lahendanud vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, tuleb järgida RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, p 13). Seda arvestades pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 5. augustil 2024 (tähtaeg 3. august 2024 oli laupäev; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 7). Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 4. detsembril 2024. Seega on kaebaja praeguses asjas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

9.Kaebaja esitas kohtule nõude keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu (keelamiskaebus). HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue RVastS § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud abstraktse keelamiskaebuse. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta oleks püüdnud osta kiireloomuliselt mõnda hädavajalikku asja, kuid mis pole kauba kättetoimetamise tasu tõttu talle jõukohane. Seega ei nähtu kohtule, et kaebajal esineks keelamiskaebuse esitamiseks mingi konkreetne eluline probleem. Eeltoodu põhjal ei ole alust arvata, et vastustaja teeb lähiajal mõne konkreetse toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Pelgalt eesmärgil, et haldusorgan tegutseks edaspidi õiguspäraselt, ei või keelamiskaebust esitada. Kaebaja pole esitanud ka väiteid, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et tal poleks võimalik kaitsta oma õigusi pärast haldustegevust. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusalt pärast seda, kui temalt on vangla poest kaupade ostmisel nõutud kättetoimetamise tasu. Kaebajal on võimalik esitada vangla vastu hüvitamiskaebus, kui ta leiab, et vangla on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega või mõne muu haldustegevusega talle õigusvastaselt kahju tekitanud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 45 lg 1), tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõude osas keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu.