lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1628/8

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1628/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1668
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PHS § 28 lg 1, 6Peretoetuste määramineHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendaminePHS § 6 lg 1Perehüvitiste taotlemineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158 lg 5Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-1628

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2022

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. mai 2022. a otsuse nr P62022-181137 ja 6. juuli 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/29791-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja –X, volitatud esindaja Kaupo Süvaoja Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis selles märgitud isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
PHS § 15 lg 1Peretoetuste eesmärk
PHS § 17 lg 1Lapsetoetus
PHS § 26 lg 2Peretoetuste arvutamise alused
PHS § 31Peretoetuste maksmise lõpetamine
SÜS § 3 lg 1Sotsiaalseadustiku kohaldamisala
HKMS § 184
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

3-22-1628

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 11. mai 2015. a otsusega nr 4 X lapsetoetuse seoses lapse Y kasvatamisega (dtl-d 66-67).
2.Y isa W esitas 7. aprillil 2022 SKA-le avalduse lapsetoetuse saamiseks kordamööda koos lapse ema X seoses sellega, et isa kasvatab last ligikaudu võrdse aja (dtl 39).
3.X ei nõustunud 28. aprillil ja 8. mail 2022 SKA-le esitatud vastustes lapsetoetuse kordamööda maksmisega (dtl-d 43, 48-49).
4.SKA lõpetas 16. mai 2022. a otsusega nr P6-2022-18113 alates 1. juunist 2022 lapse Y kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmise (dtl-d 20-21).
5.X esitas SKA 16. mai 2022. a otsusele nr P6-2022-18113 vaide (dtl-d 23-24), mille SKA jättis 6. juuli 2022. a vaideotsusega rahuldamata (dtl-d 10-12).
6.X esitas 31. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 16. mai 2022. a otsuse nr P62022-181137 ja 6. juuli 2022. a vaideotsuse nr 5.2 3/29791-4 tühistamiseks (dtl-d 4-7).
7.Tartu Halduskohus võttis 12. augusti 2022. a määrusega X kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 28-29).
8.SKA esitas 12. septembril 2022 vastuse kaebusele (dtl-d 35-37).
9.X esitas 4. oktoobril 2022 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (dtl-d 7074).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10.Kaebaja taotleb SKA 16. mai 2022. a otsuse nr P6-2022-181137 ja 6. juuli 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/29791-4 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kuna suhtluskorra kokkulepe hakkas kehtima 2020. a septembrist, on W nõue perehüvitiste seaduse (PHS) § 28 lg 1 p-st 1 tulenevalt aegunud. 2) PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetus 60 eurot ja seega pool lastetoetust on isa poolt ja teine pool on ema poolt. Seega on W õigus nõuda 30 eurot. Samas kuna ema on last majanduslikult ülal pidanud ning tasunud kõik lapsega seotud huvid, siis ei ole lapse isal alust nõuda ka toetust pooles ulatuses. 3) Kuna kaebajal on kolm last, siis on tal õigus saada lasterikka peretoetust.
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele selgitas SKA järgmist. 1) Kaebaja esitas 8. mail 2022 SKA-le kohtumääruse asjas nr 2-19-19656, mille kohaselt on vanemad sõlminud kokkuleppe, et Y elab 50% ajast isaga ja 50% ajast emaga. Seega leidis tõendamist, et lapsevanemad kasvatavad last võrdselt.

3-22-1628 2) Kui lapsevanemad kasvatavad last võrdselt, siis lähtuvalt PHS § 6 lg-st 1 ja Riigikohtu üldkogu otsusest, on vanematel õigus taotleda peretoetuste maksmist kordamööda ning uuel taotlejal on õigus peretoetustele, ka siis, kui seni peretoetusi saanud vanem sellega ei nõustu. 3) Peretoetuste määramisel ei ole oluline vanemate sissetulek ega nende rahaline panus laste kasvatamises. 4) Seatud ei ole mingit ajalist piiri, v.a tagasiulatuva nõude esitamise puhul (PHS § 28), ning peretoetuse saaja vahetus saab toimuda kalendrikuu vahetudes (PHS § 31). Lapse isal oli õigus otsustada, kas ta taotleb lapsetoetust või mitte ja mis hetkest. Lapsetoetusele on õigus lapsel ning seejuures ei ole oluline, kumma vanema kaudu lapsetoetus lapseni jõuab. 5) PHS ei sätesta võimalust määrata ja maksta peretoetusi samaaegselt mõlemale vanemale ühe ja sama lapse ning sama ajaperioodi eest ega võimalust maksta lapsetoetust ühes kuus sama lapse eest mõlemale vanemale lapsetoetust poolitades.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12.Kaebaja on vaidlustanud SKA 16. mai 2022. a otsuse nr P6-2022-181137 ja 6. juuli 2022. a vaideotsuse nr 5.2 3/29791-4, nõudes nende tühistamist. Et kaebaja väited keskenduvad sellele, et W puudub õigus nõuda Y kasvatamise eest lapsetoetust, on seega menetlusosaliste vahel vaidlus ennekõike SKA 16. mai 2022. a otsuse nr P6-2022-181137 sisulises õiguspärasuses.
13.SKA 16. mai 2022. a otsusest nr P6-2022-181137 nähtuvalt on SKA selle koostamisel lähtunud Riigikohtu otsusest 3-18-1672, mille kohaselt ei ole SKA kohustatud küsima hüvitise saaja nõusolekut hüvitise teisele vanemale määramiseks juhul, kui on tuvastatud, et mõlemad vanemad kasvatavad last ligikaudu võrdselt ja W7. aprilli 2022. a avaldusest. Õiguslike alustena on 16. mai 2022. a otsuses üheselt arusaadavalt märgitud PHS § 31. Lisaks leiab kohus, et SKA tugines otsuse väljaandmisel PHS § 6 lg-le 1 arvestades, et selles on välja toodud nimetatud sätte sõnastus. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt oli üheselt mõistetav SKA tuginemine PHS § 6 lg-le 1, siis vaatamata sellele, et viidatud sätet ei märgitud paragrahvi ega lõike täpsusega, ei mõjuta välja toodud vorminõude puudus asja otsustamist (haldusmenetluse seadus § 58).
14.Vastavalt PHS § 6 lg-le 1 esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg-s 1 nimetatud isik perehüvitiste taotlemiseks taotluse SKA-le, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud PHS § 28 lg-s 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Riigikohtu üldkogu otsus tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks PHS§ 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Viimati mainitud muudatus jõustus 19. oktoobril 2020.
15.SÜS § 3 lg 1 kohaselt on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul.

3-22-1628

16.PHS § 31 järgi lõpetatakse iga kuu makstava toetuse maksmine peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.
17.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et W vastab SÜS § 3 lg-s 1 toodud tingimustele, W ja kaebaja kui Y vanemad elavad lahus ning Y kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja mõlema vanema peres. Seda, et laps kasvab ligikaudu võrdselt mõlema vanema peres kinnitavad nii W7. aprilli 2022. a avaldus, Tartu Maakohtu 21. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19656 (dtl-d 51-21), Tartu Linnavalitsusele laekunud info (dtl 58) kui ka asjaolu, et sellele ei ole vastu vaielnud kaebaja. Samamoodi ei ole vaidlust selles, et kaebajale määrati SKA 11. mai 2015. a otsusega iga kuu makstav lapsetoetus Y kasvatamise eest.
18.Kuivõrd W poolt taotluse esitamise hetkel võimaldas kehtiv õigus esitada taotlust, mille kohaselt saaksid lahus elavad vanemad ühise lapse eest lapsetoetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres, kõik PHS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimused olid SKA 16. mai 2022. a otsuse tegemisel täidetud, ning SKA 16. mai 2022. a otsusega nr 181301 määrati W alates 1. juunist 2022 lapsetoetus seoses Y kasvatamisega (dtl 65), lõpetas SKA õiguspäraselt vaidlustatud 16. mai 2022. a otsusega kaebaja suhtes alates 1. juunist 2022 lapse Y kasvatamiseks määratud perehüvitise maksmise.
19.Kohus selgitab, et lapse kasvatamine eeldab lapsega koos elamist ja tema eest igapäevast hoolitsemist. Seega on lapsetoetuse määramisel oluline välja selgitada, kus ja kellega koos laps elab (PHS § 26 lg 2). Lapsetoetuse määramisel ei ole oluline, kumb vanematest kannab lapsega seoses suuremaid kulusid, kumb vanematest on majanduslikult paremini kindlustatud või kummal vanematest on rohkem lapsi. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS § 15 lg 1). Peretoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1), kuid toetus makstakse reeglina välja vanemale (PHS § 6 lg 1, § 8, § 25 lg 1). Vanema kaudu jõuab toetus eelduslikult ka lapseni ja täidab toetuse maksmise eesmärki. Seda, kumb vanem last puudutavate kulude kandmisse rohkem panustab ja kuivõrd saab selles kontekstis arvestada lapsetoetuse maksmist, on põhimõtteliselt võimalik arvesse võtta üksnes elatise nõude lahendamisel, mitte aga lapsetoetuse määramise otsustamisel.
20.Seejuures nõustub kohus SKA poolt väljatooduga, mille kohaselt ei näe kehtiv õigus ette võimalust määrata ja maksta peretoetusi samaaegselt mõlemale vanemale ühe ja sama lapse ning sama ajaperioodi eest ega võimalust maksta lapsetoetust ühes kuus sama lapse eest mõlemale vanemale lapsetoetust poolitades. Ka nõustub kohus vastustajaga selles, et Wei olnud kaotanud lapsetoetuse saamise taotlemise õigust. Kohus rõhutab, et kaebaja viidatud PHS § 28 lg 1 p 1, mille kohaselt määratakse igakuine peretoetus PHS-s sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates, reguleerib olukorda, kui tekib vajadus toetuste määramiseks tagantjärgi, ning see ei tähenda, et toetuse taotluse esitamise õigus aegub. Kohtu seisukohta toetab mh PHS §-s 31 sätestatu, sest PHS § 31 järgi saab peretoetuse saaja vahetus toimuda kalendrikuu vahetudes sõltumata sellest, millal toetuse saamise õigus tekkinud.
21.Eeltoodust tulenevalt on SKA 16. mai 2022. a otsuse nr P6-2022-181137 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks.

3-22-1628

22.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
23.Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja