Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Darja Pulkina Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood 38511192726)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 33 998 (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot 92 senti Xile (isikukood X) kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga Y (658/16021 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr Y).
3.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse, nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xile.
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 26. septembril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) Xile kuuluvale kinnisasjale asukohaga Y summas 33 998 eurot 92 senti. Maksuhaldur tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-le 1 ja § 130 lg-le 1.
Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt:
2.1.Maksuhaldur tegeleb K.S.V Ehitus OÜ (registrikood 14687242) maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 26. oktoober 2022 on maksuvõlg 23 408,92 eurot sh intressinõue 271 eurot. Lisaks saabub
28.oktoobril 2022 intressinõude tasumise tähtaeg summa 4434 eurot osas. Arvestusliku intressi suurus 26. oktoobri 2022 seisuga on 124,96 eurot. K.S.V Ehitus OÜ maksuvõlg on tekkinud perioodidel 04.2021, 06.2021-07.2021, 09.2021-11.2021 äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest.
2.2.Käesoleva taotlusega alustab MTA K.S.V Ehitus OÜ juhatuse liikme Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla Xi solidaarne vastutus koos K.S.V Ehitus OÜ-ga maksustamisperioodidel 04.2021, 06.2021-07.2021 ja 09.2021-11.2021 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ja nendelt arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
2.3.Äriregistri andmetel on X K.S.V Ehitus OÜ juhatuse ainuliige ja -osanik alates 21. märtsist 2019. K.S.V Ehitus OÜ eelpool nimetatud põhimaksukohustus summas 23 137,92 eurot on tekkinud Xi juhatuse liikmeks oleku ajal. K.S.V Ehitus OÜ seadusliku ainuesindajana oli ta vastutav äriühingu MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.
2.4.K.S.V Ehitus OÜ pangakonto nr EE501010220278473226 väljavõttest nähtub, et perioodil 15.04.2021 kuni 30.01.2022 on tehtud järjepidevalt sularaha väljamakseid kokku 69 470 eurot. Samal ajal on aga sularaha sissemakseid tehtud vaid 2100 euro ulatuses. Seega on pangakontolt sularahas välja võetud kokku 67 370 eurot, st maksuvõla tekkimise ajal on äriühingust teadmata põhjustel sularahas välja liikunud 67 370 eurot.
2.5.Juhatuse ainuliikmena oli Xil maksuvõla kujunemise ajal ülevaade ja kontroll K.S.V Ehitus OÜ majandustegevuse ja finantsvahendite üle. Maksuhaldurile on teada, et ta oli ka K.S.V Ehitus OÜ internetipanga ja pangakaartide kasutaja. Samuti on tal K.S.V Ehitus OÜ osas e-maksuameti kasutamise võimalused (ta omab juriidilise isiku esindaja paketti ja juriidilise isiku andmete vaataja paketti alates 24. juulist 2020 kuni käesoleva ajani).
2.6.Perioodidel 30.07.2021 - 30.08.2021 ja 06.09.2021 - 31.01.2022 oli äriühingu maksuvõlg ajatatud, mistõttu ei arestinud maksuhaldur K.S.V Ehitus OÜ pangakontosid.
2.7.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt välja läinud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks ning deklareeritud maksude tasumiseks – vastasel korral ei oleks tekkinud ka maksuvõlga. Äriühingust on raha välja viidud ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba tekkinud maksukohustused, mistõttu on tegemist maksuvõla teadliku tekitamise ja tasumata jätmisega. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et Xi tegevuse ja K.S.V Ehitus OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt K.S.V Ehitus OÜ-ga. Ta on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
2.8.Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev solidaarne vastutus K.S.V Ehitus OÜ põhimaksuvõla eest (23 137,92 eurot), millele lisanduvad intressinõuded (hetkel kokku 4705 eurot) ning võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku on vähemalt 27 842 eurot 92 senti.
2.9.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on X saanud 2022. aastal keskmiselt töötasu 847,31 eurot kuus AGE OF INVEST OÜ-st ning perioodil 01.2022-09.2022 on talle tehtud väljamaksed Klan Spordiklubist (registrikood 80041591) ja väljamakse Eesti Haigekassast (registrikood 74000091) 423 eurot (periood 03.2022). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Xil 2(8)
kaks alaealist last, mistõttu oleks oluliselt piiratud tema sissetulekutele sissenõude pööramine. Ei saa olla kindel, et tal on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X käitumist (rohkem kui 9 kuu jooksul äriühingust suurte summade väljaviimine ja samas maksukohustuse täitmata jätmine) näitab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning on tõenäoline, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Ta ei ole juhatuse ainuliikmena astunud samme, et äriühingu maksuvõlga vähendada. On põhjendatud oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma.
2.10.Maksuhaldur soovib nõuda Xilt sisse K.S.V Ehitus OÜ maksuvõla, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal (04.2021, 06.2021-07.2021 ja 09.2021 -11.2021).
2.11.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Vanim K.S.V Ehitus OÜ tasumata maksukohustus on 2021. a aprillikuu käibemaks. Perioodi 04.2021 KMD esitamise tähtaeg oli 20. mai 2021. Võttes aluseks viieaastase aegumistähtaja, ei aegu vanim maksukohustus enne 20. maid 2026. 2.12 MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine. K.S.V Ehitus OÜ-l on tekkinud maksuvõlga ei ole kustutatud. Äriühingut ei ole registrist kustutatud.
2.13.Maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Arestitoimingute tulemusena ei ole äriühingu pangakontolt toimunud ühtegi laekumist. Pärast pangakontode arestimist on maksuvõla tasumine toimunud vabatahtlikult vaid ühel korral s.o 31. mail 2022 summas 1123,06 eurot e-maksuameti kaudu. Viimane laekumine maksuvõla katteks toimus rohkem kui 4 kuud tagasi. Äriühingule ei kuulu registervara ega sõidukeid, vaid ainult liisingvara. Omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahaline õiguse on MTA arestinud, kuid laekumisi maksunõude katteks toimunud ei ole. K.S.V Ehitus OÜ kustutati KMKR registrist 19.04.2022. Maksuhalduri hinnangul ei ole see tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.
2.14.Maksuhaldur selgitas kinnistusraamatu, liiklusregistri ja äriregistri andmete põhjal välja Xile kuuluva vara ning leiab, et hüpoteegi seadmine korteriomandile registriosa numbriga Y on kõige sobivam meede, et tagada maksuvõla reaalne sissenõudmine. Korteriomand on rahvastikuregistris märgitud Xi ja Q elukohana, kuid käesoleval ajal on see müügil, mis viitab soovile korteriomand lähiajal maha müüa. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnistul asuva korteri kasutamist ega käsutamist ning on proportsionaalne. Liiklusregistrisse kantud haagise tegelik seisukord ja asukoht on teadmata. Pole teada, kui väärtuslikud on Xile kuuluvad AGE OF INVEST Osaühingu osakud, väärtpaberikontot tal ei ole.
2.15.Vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud on täitmist tagavate toimingute sooritamine Xi vara suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist kaasomandi osale registriosa numbriga Y selliselt, et oleks tagatud K.S.V Ehitus OÜ sissenõutav maksuvõlg 27 842,92 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud.
2.16.MTA lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tagatise väärtuseks kokku 33 998,92 eurot (27 842,92 eurot võimalik sissenõutav maksuvõlg + 2556 eurot kohtutäituri tasu + 3600 eurot sundtäitmise kulud). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 27 842,92 eurot
3.MTA esitas 27. oktoobril 2022 täiendavalt selgituse, et K.S.V Ehitus OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhaldur 9. veebruaril 2022 andnud korralduse nr 13-11/6186 maksuvõla sissenõudmiseks, ning lisas selgitusele täiendavalt selle korralduse. 3(8)
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
5.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
6.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
7.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
8.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
9.Maksuhaldur leiab, et praegusel juhul on K.S.V Ehitus OÜ maksuvõlg kujunenud Xi juhatuse liikmeks oleku ajal ning on tuvastanud, et ta on olnud selle äriühingu ainus juhatuse liige (äriregistri väljavõte dtl 14-16). MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu 4(8)
kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
10.MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud ka siis, kui maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud juhatuse liikme vastu maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).
11.Maksuhaldur on sisse nõudmas K.S.V Ehitus OÜ maksuvõlga (9. veebruari 2022. a korraldus nr 13-11/6186, dtl 166-167). Maksuhaldur on seisukohal, et juhatuse liikmele Xile suunatud menetluse võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud K.S.V Ehitus OÜ juhatuse liige ka maksuvõla kujunemise ajal kontrollitavatel ajavahemikel (04.2021, 06.2021-07.2021, 09.2021 -11.2021) äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste tõttu. Maksukohustus suuruse kujundab põhimaksuvõlg 23 137,92 eurot, millele lisanduvad intressinõuded kokku 4705 eurot ning võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku on vähemalt 27 842 eurot 92 senti (saldopäring dtl 12-13 intressinõuded dtl 67-77). See on tekkinud ajal, mil X juhatuse liikmena on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mille hulka kuulub deklareerimis- ja tasumiskohustus. Maksuhaldur on selgitanud maksukohustuse kujunemist ning Xi kui juhatuse ainuliikme rolli esitatud taotluse p-s 2 (käesoleva määruse p-d 2.3 ja 2.4) viidetega asjakohastele tõenditele. Viidatud pangakonto väljavõttest (dtl 19-63) ilmnevad ajavahemikus 15. aprill 2021 kuni 30. jaanuar 2022 järjepidevalt tehtud sularaha väljamaksed kokku summas 69 470 eurot. Samal ajal on aga sularaha sissemakseid tehtud vaid 2100 euro ulatuses. Maksuvõla tekkimise ajal on teadmata põhjustel äriühingust sularahas välja liikunud summas 67 370 eurot, samas on äriühingul aga jäänud täitmata maksukohustus. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine Xile kui K.S.V Ehitus OÜ juhatuse liikmele.
12.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on oma järeldust tehes põhjendatult tuginenud Xi senisele käitumisele ja hoiakutele. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et Xi eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end maksejõuetuks muuta. Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud tema tegevust äriühingust märkimisväärses ulatuses sularaha väljavõtmisel ajavahemikus, mil maksukohustus jäi täitamata (käesoleva määruse p 2.4). Juhatuse liikmena oli tal kontroll K.S.V Ehitus OÜ finantstegevuse üle – ta oli internetipanga ja pangakaartide kasutaja (dtl 18) ning e-maksuameti kasutaja õigused. Eeltoodu koos maksuhalduri välja selgitatud asjaoludega Xi sissetulekute ja varalise olukorra kohta (vt määruse p 2.9) viivad järeldusele, et sundtäitmine tulevikus võib olla vähemalt raskendatud kui mitte võimatu. Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 317-165, p 9). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige 5(8)
vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. See, kas isiku tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlust lahendades (Riigikohtu 2. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika).
13.MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotlusest ilmneb, et maksuhalduri tegevus maksuvõla sissenõudmisel ei ole tulemust andnud (vt määruse p 2. 13). Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingule ei kuulu registrisse kantud vara ega sõidukeid, vaid ta kasutab sõidukit liisinglepingu alusel (taotluse lisa 9, dtl 101). Omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahaline õiguse on MTA arestinud (8. märtsi 2022. a dokument nr 132.9/0430, dtl 103-105). K.S.V Ehitus OÜ kustutati käibemaksukohustuslasena registrist 19. aprillil 2022 (dtl 106). Maksuhalduri hinnang, et tegemist pole tegutseva äriühinguga, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada, on veenev. Seega on täidetud ka MKS § 96 lg-st 5 tulenev eeldus vastutusotsuse koostamiseks.
14.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel MKS §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuhalduri selgituste (taotluse p 5) kohaselt esitatakse tuludeklaratsioon maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks (tulumaksuseaduse § 54 lg 2) ning käibemaksuseaduse § 27 lg 1 kohaselt esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Praegusel juhul on vanim K.S.V Ehitus OÜ tasumata maksukohustus 2021.aasta aprillikuu käibemaks. Perioodi 04.2021 KMD esitamise tähtaeg oli 20. mai 2021. Maksuhaldur on arvamusel, et tegemist on tahtlusega ja võttes aluseks viieaastase aegumistähtaja, ei aegu vanim maksukohustus enne 20. maid 2026. Kohus nõustub, et maksuvõla aegumistähtaeg ei ole möödunud ning möödas ei oleks isegi MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Taotlusest ega sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise ning äriühing ei ole registrist kustutatud ja on õigusvõimeline.
15.Maksuhaldur on kaalunud taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut, arvestades seejuures Xi sissetulekuid ning tema vara koosseisu.
15.1.Maksuhaldur on välja selgitanud, et kinnistusraamatu kohaselt kuulub isikule ühisomandis olev korteriomand, ühisomandis olev kinnisasi ja kaasomandis olev korteriomand (vt detailsemalt taotluse p 9; dtl 7-8).
15.2.Transpordiameti liiklusregistri päringu vastusest (dtl 154) nähtuvalt kuulub isikule järelhaagis RESPO (ehitusaasta 2019), mille hind uuena on www.respo.ee andmetel 2100 eurot, kuid haagise tegelik seisukord ja asukoht on teadmata. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel kuuluvad Xile osakud AGE OF INVEST Osaühingus (registrikood 11500255), kuid maksuhaldurile pole teada, kui väärtuslikud need on. Maksuhaldur on analüüsinud ka Xi sissetulekuid (taotluse p 3, teine ja kolmas lõik) ning märkinud, et tal on kaks ülalpeetavat. 6(8)
Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et isiku sissetulekule sissenõude pööramine ei oleks kohane abinõu.
15.3.Maksuhaldur peab hinnastatistikal põhinevat kinnistu väärtust ja iseloomustavat teavet arvestades põhjendatuks hüpoteegi seadmist kaasomandis oleva korteriomandil Y Xile kuuluvale osale . Kinnistusregistri andmetel (dtl 148-149) kuulub Xile 1⁄2 korteriomandist. Taotluse esitamise aja seisuga on analüüsitav korteriomand müügil hinnaga 130 000 eurot (dtl 150-154). Rahvastikuregistri andmetel on korteriomand märgitud X ja tema abikaasa elukohana. Kohtu hinnangul on veenev maksuhalduri selgitus, et müügipakkumine kinnisvaraportaalis viitab sellele, et korteriomandit soovitakse lähiajal müüa, mitte enda elukohana säilitada. Kuigi makshaldur ei ole üksikasjalikult analüüsinud, miks tema eelistus on just eelnimetatud korteriomand, ilmneb esitatud hinnainfost ja kinnistusregistrisse kantud vara iseloomustavatest andmetest järgmist. Korteriomandi registriosa numbriga W ligikaudne väärtus on hinnanguliselt 82 982 eurot. Kuna X on üks selle korteriomandi kolmest omanikust (dtl 107-108), ei pruugiks hüpoteegiga tagatav osa katta maksunõuet koos täitmiskuludega (vt allpool määruse p 16.1). Ühisomandis oleva kinnisasja registriosa numbriga Z osas on maksuhaldur leidnud, et Maa-ameti hinnastatistika perioodi 10.2021-10.2022 kohta (eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehingud hoone liigi järgi, Tartu maakond, Luunja vald, kõik külad) (dtl 147) on puudulik ja selle alusel ei ole võimalik järeldusi teha.
16.Riigikohtu üldkogu on viidatud määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-31-15-12, p 53).
16.1.Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmist 33 998,92 ulatuses, mis kujuneb maksuotsusega määratud summast (27 842,92 eurot, maksuvõlg koos intressiga), kohtutäituri tasust (2566 eurot) ja täitetoimingute eelduslikest kuludest (3600 eurot). Täitetoimingute kulude kujunemist on maksuhaldur üksikasjalikult kajastanud taotluse p-s 9 (dtl 9). Taotluses märgitud täitetoimingute kulu moodustab alla 13% hüpoteegiga tagatavast maksukohustusest. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ulatusega, mis on ka igati kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hüpoteegi seadmine taotletud ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne.
16.2.Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasmena) ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.
17.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Taotluses (p 10) on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 suuruses 33 998,92 eurot. Tagatise liik valitakse vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus 7(8)
oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 27 842,92 eurot.
18.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.