lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2189/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2189/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1643
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2Esialgne õiguskaitseVangS § 11Ülerahvastatuse keeldVangS § 31 lg 2Raadio ja televisioonHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-2189/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.11.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-2377/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2189

Määruse kuupäev

20.10.2022

Kohtunik

Maria Lõbus C.C:i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks anda kambrisse tagasi kasutamiseks isiklik televiisor

Kohtuasi Menetlusosalised

Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – C.C: Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte C.C:i vabakasutuskontost ajavahemiku 10.06-09.10.2022 kohta.
2.Vabastada C.C: riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta C.C:i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 3 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale koos tõlkega vene keelde. Määrus saadetakse ka Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
1.Viru Vangla kinnipeetav C.C: esitas Tartu Halduskohtule 10.10.2022 venekeelse taotluse, mis saabus kohtusse 14.10.2022. Kohus korraldas taotluse tõlkimise eesti keelde. C.C.i esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt sisenesid 18.09.2022 tema kambrisse valvurid, paludes televiisor seinalt maha võtta selleks, et saaks vaadata kleepse, mida vangla televiisorile kleebib. C.C. võttis televiisori seinalt ja täitis kõiki valvuri korraldusi. Valvur käskis näidata käsi ja avada suu. Valvur ütles, et kleeps televiisoril on rikutud, mille peale C.C. selgitas, et võis kahjustada kleepsu tolmu pühkides. Valvurid toimetasid seejärel ta kambrist välja ja teostasid läbiotsimise, kus midagi ei avastatud. C.C. paigutati teise kambrisse ilma isiklike asjadeta. Järgmisel päeval viidi ta ilma nõusolekuta röntgenisse ja pettuse teel tehti uuring. C.C. kirjutas seletuskirja ja palus televiisori tagastamist. C.C.ile öeldi, et talle kehtestati elektriseadmete keeld. Haldusakti, mille alusel ja mis põhjusel elektriseadmete keeld kehtestati, C.C.ile ei tutvustatud; kontaktisik ütles, et akti veel ei ole, aga seda tutvustatakse lähiajal. C.C. märkis taotluses, et möödunud on juba rohkem kui 20 päeva, aga mitte keegi ei ole mingisugust akti tutvustanud. Taotluse esitaja leiab, et tema

õigusi on rikutud ning taotluses toodu alusel palub kohaldada esialgset õiguskaitset, mis seisneb vangla kohustamises järgida seadust ning tagastada äravõetud televiisor.

2.Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Muid menetlusdokumente ei olnud taotlusele lisatud.
3.Kohus tegi 14.10.2022 kohtunõude Viru Vanglale, paludes esitada kohtule asjakohased menetlusdokumendid ning seisukoht C.C.i esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta.
4.Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtule 18.10.2022 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste menetlusdokumentidega. Vangla on seisukohal, et C.C.i taotlus on põhjendamata ja tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla palub jätta taotluse rahuldamata. Viru Vangla leiab, et isikliku teleri puudumise mõju taotlejale on väike. Kõikidel vangidel ei ole isiklikku telerit, mistõttu ei saa taotleja ka väita, et tema seisund oleks ainukordne. Lisaks selgitab vangla, et kui kinnipeetav viibib tavarežiimil, siis on tema kambri uks päevakava järgselt avatud ja tal on võimalus liikuda osakonnas, sh osakonna päevaruumis. Osakonna päevaruumis on teler olemas ning taotlejal on võimalik seda vaadata. Isikliku teleri kasutamise võimalus kambris on sisuliselt täiendav lisasoodustus vangile. Hetkel on taotleja suhtes alates 11.10.2022 kohaldatud kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid julgeolekuabinõusid eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ja isiklike asjade keelamisega, mistõttu teleri vaatamine ei ole C.C.il võimalik. Viru Vangla kinnitas, et 02.08.2019. a antud loaga nr 6-9/30157-1 (vastuse lisa 1) oli C.C.il luba kasutada kambris isiklikku televiisorit. 18.09.2022. a ettekande nr 3-22-8085 (vastuse lisa 2) kohaselt kella 15.06 paiku toimus C.C.i kambris sündmus, kus teleri turvakleebise kontrollimise käigus tuvastati, et C.C. eemaldas midagi teleri küljest, hoidis seda tugevalt rusikas ning seejärel pani selle suhu ja neelas alla. Ettekande kohaselt võeti kambrist ära kaebaja teler. Vangla tegi kindlaks, et televiisoril oli rikutud valge turvakleebis, mis kattis mälupulga pesa. Taotleja esitas vanglale 27.09.2022 võõrkeelse taotluse (vangla 30.09.2022 reg nr 6-10/26219-1, lisa 3) ja 03.10.2022 taotluse (vangla 07.10.2022 reg nr 6-10/27024-1, lisa 4) elektriseadme keelu ja televiisori tagastamise kohta. Vangla ei ole taotlustele veel vastanud. Viru Vangla 18.10.2022. a otsusega nr 6-9/30157-2 (vastuse lisa 5) tunnistati C.C.i elektriseadme kasutamise luba kehtetuks. Taotleja kaotas isikliku elektriseadme kasutamise võimaluse ainuüksi iseenda õigusvastase tegevuse tõttu, sest oli rikkunud telerile paigaldatud turvakleebist. Vangla julgeoleku tagamiseks peab vangla tegema kõik selleks, et kinnipeetavate valduses ei oleks ning nad ei saaks kasutada keelatud esemeid (vangistusseaduse (VangS) § 15, vangla sisekorraeeskirja § 641). Isiklikud elektriseadmed on oma ehitusest ja olemusest tulenevalt paraku asjad, mida on keerukas läbi otsida ning mida püütakse manipuleerida – seda nii selleks, et neisse keelatud asju peita, telereid samuti selleks, et USB-ühendust kasutada mälukaartidel oleva vaatamiseks. Vältimaks telerite USB-portide kasutamist ja samas, et mitte kahjustada füüsiliselt telerit, on vangla kasutusele võtnud turvakleebised. Praegusel juhul on taotleja teleri turvakleebise avanud, mis annab põhjuse arvata, et kaebaja on telerit kasutanud keelatud viisil ehk siis rikuti elektriseadme kambris kasutamise tingimusi. Kuna tegemist oli taotleja teleriga, vastutas tema teleri, sh turvakleebiste korrasoleku eest. VangS § 31 lg 2 ei välista kinnipeetavale juba antud loa kehtetuks tunnistamist olukorras, kus loa andmise eeldused (ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda, ei häiri teisi isikuid, kinnipeetavat karistatakse distsiplinaarkorras isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest) ära langevad.

Taotleja ei ole vanglale esitanud vaiet elektriseadme kasutamise loa kehtetuks tunnistamise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Menetlusabi taotluse lahendamine

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. C.C. esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Kohus võtab haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost (K-Raha) taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o ajavahemiku 10.06-09.10.2022 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Taotleja sissetulekud vaadeldaval perioodil olid 20 eurot, millest arvati maha kulutused elektrile ning kinnipidamised nõuete ning vabanemisfondi. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole ilmselgelt perspektiivitu.
7.Eeltoodule tuginedes annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.Kohus tõlgendab esitatud esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja soovib, et kohus kohustaks Viru Vanglat tagasi andma kambrist 18.09.2022 ära võetud tema isikliku televiisori. Taotlejale ei olnud taotluse esitamise seisuga teada, et tema elektriseadme kasutamise luba oleks kehtetuks tunnistatud, samuti polnud talle teatavaks tehtud haldusakti, millega keelati tal elektriseadet (televiisorit) kasutada ega tutvustatud eseme äravõtmise akti. Kuivõrd Viru Vangla on kohtule selgitanud ja edastanud tõendina 02.08.2019. a antud loa nr 6-9/30157-1 (vastuse lisa 1), millega oli taotlejal luba kasutada kambris isiklikku televiisorit, siis tõlgendab kohus, et esialgse õiguskaitse korras taotleb taotleja HKMS § 251 lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu kohaldamist. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit toimingut tegema. Taotleja tahteks on, et vangla tagastaks temale kambrisse isikliku televiisori ja täidaks 02.08.2019. a antud luba elektriseadme kasutamiseks.
9.Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest taotleja on kohtueelselt Viru Vanglale esitanud blanketil 27.09.2022 venekeelse taotluse, milles taotleb elektriseadme piirangu maha võtmist, sest tema pole rikkumisi toime pannud. Viru Vanglale 03.10.2022 esitatud eestikeelses taotluses (registreeritud 07.10.2022 nr 6-10/27024-1) küsis taotleja, millal võetakse maha elektriseadmete keeld ja tuuakse televiisor talle tagasi. Seega on taotleja enne kohtusse pöördumist esitanud Viru Vanglale sisuliselt vaide, vaidlustades vangla tegevust, millega taotlejalt kambrist televiisor ära võeti ning televiisori kasutamist piirati, ja taotlenud televiisori tagastamist, isegi kui formaalselt kirjalik haldusakt on vormistatud hiljem. Kohus peab lubatavaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist läbivaatamist (HKMS § 249 lg 2).
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks esialgse

õiguskaitse vajaduse olemasolu: taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kohus ei pea hindama kaebuse perspektiivi ja kaaluma erinevaid huve, kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

11.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et taotleja ei ole põhjendanud, missugused pöördumatud tagajärjed talle saabuvad, kui kohus esialgse õiguskaitse abinõud ei kohalda ning talle kambrisse televiisorit ei tagastata. Kambrist televiisori äravõtmine põhjustas taotlejale ilmselt ebamugavusi, kuid kohtule ei nähtu, et taotlejale võiksid kaasneda tagajärjed, mille ärahoidmiseks saaks kohus esialgset õiguskaitset kohaldada.
12.Taotleja saab oma õigusi kaitsta vaidlustades Viru Vangla 18.10.2022. a otsust nr 6-9/30157-2, millega tunnistati C.C.i isikliku elektriseadme kasutamise luba nr 6-9/30157-1 kehtetuks. Viru Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et C.C. ei ole vanglale esitanud vaiet elektriseadme kasutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Taotlejal on aega vaide esitamiseks nimetatud otsuse peale 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui vangla tagastab vaide, rahuldab osaliselt või jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras vastavalt VangS § 11 lg-le 5.
13.Taotlejal on võimalik Viru Vanglas tavarežiimil viibides osakonna päevaruumis televiisorit vaadata. Viru Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et taotleja suhtes on alates 11.10.2022, st pärast kohtule taotluse esitamist kohaldatud kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid julgeolekuabinõusid eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ja isiklike asjade keelamisega, mistõttu teleri vaatamine osakonna päevaruumis ei ole praegu võimalik. Viru Vangla otsus, millega taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati ja isiklikud asjad keelati, takistab ka kambris isikliku televiisori vaatamist. Kohus selgitab, et taotlejal on õigus vaidega vaidlustada ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsust.
14.Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab taotletud abinõu kohaldamata. Kohtupraktikas on ka varasemalt leitud, et televiisori kasutamist ei pea vangla tagama, vaid see on soodustus, mida kinnipeetavatel on teatud juhtudel võimalus realiseerida. Kuigi teleka vaatamise võimaluse puudumine võib olla kinnipeetava jaoks, kes on harjunud seda igapäevaselt tegema, ebamugav, ei tähenda see veel esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamist (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2022. a määrus asjas nr 3-21-2095, p 11).
15.Eeltoodud põhjendustel jääb C.C.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
16.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
17.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja