Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anton Gontšarov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 19. oktoobril 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19. detsembrini 2022 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 19. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS §-s 15 nimetatud põhimõtted ning VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.X on Vene Föderatsiooni kodanik, rahvuselt venelane ning omas Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisluba alates 24. märtsist 2000.
PPA algatas 8. juunil 2021 menetluse nr 15.3-3.1/1399-1 tema pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39U000042 kehtetuks tunnistamiseks seoses isikust lähtuva ohuga avalikule korrale ja riigi julgeolekule (välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2). Isik esitas 17. mail 2022 PPA-le käsikirjalise avalduse, milles soovis talle väljastatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ning enda deporteerimist Venemaale. PPA tunnistas 19. mai 2022. a otsusega nr 15.33.4/325-1 VMS § 241 lg 2 p 1 alusel X pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39U000042 kehtetuks alates 18. maist 2022. X on välismaalane, kellel puudub pärast vangistust seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.
1.2.Pärast isiku Viru Vanglast vabanemist 2. septembril 2022 koostas PPA talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052259280. Kuna PPA hinnangul ei esinenud lahkumiskohustuse sundtäitmiseks pööramise aluseks olevaid asjaolusid, põgenemisohtu või kaasaaitamise kohustuse eiramist, koostati isikule ettekirjutus Eestist vabatahtliku lahkumise tähtajaga 30 päeva, et tal oleks võimalik hankida kehtiv reisidokument ja ettekirjutus täita. Ettekirjutusega kohustati isikut järgima VSS § 10 lg 2 p-des 1-4 sätestatud järelevalvemeetmeid. Vastavalt ettekirjutusele pidi isik Eestist lahkuma hiljemalt 2. oktoobril 2022, kuid ei teinud seda.
1.3.Isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 punktides 1-3 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 64 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. X on mitmel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest. Isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel tugineb PPA kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Lahkumisettekirjutuses loetletud leebemad järelevalvemeetmed ei andnud tulemust – isik ei vormistanud endale dokumente ega täitnud talle ettekirjutusega pandud kohustust lahkuda Eesti Vabariigist 30 päeva jooksul. Samuti ei ilmunud ta 17. oktoobril 2022 VSS § 10 lg 2 p 2 alusel määratud registreerimisele. Ettekirjutuse mittetäitmist on isik selgitanud enda alkoholiprobleemiga.
1.4.PPA-l on alus isiku varasemast käitumisest järeldada, et vabaduses viibides isik ei soovi ega suuda iseseisvalt lahkumiskohustust täita.
1.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ka väljasaatmiseks dokumentide puudumise ja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub kindlus, et vabaduses viibides hakkab ta iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima.
2.Kohus vaatas taotluse läbi 19. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, milles otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19. detsembrini 2022 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ning rõhutas, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust. PPA esindaja selgitas täiendavalt, et isik ise on soovinud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja nõustus Eestist lahkuma ning lahkumisettekirjutust tehes lähtus PPA asjaoludest, mis ei andnud alust sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Aadress, millel elamiseks isikut on kohustatud, on kodutute varjupaik, kus isik saab käia vaid ööbimas ning teda ei ole võimlik sealt päevasel ajal kätte saada. Dokumentide puudumise tõttu pole isikul võimalik töötada ega saada legaalset sissetulekut. PPA
esindaja viitas ka isiku sõltuvusprobleemidele ning asjaolule, et pärast vanglast karistuse kandmiselt vabanemist on ta juba toime pannud ühe karistusseadustiku § 218 alusel kvalifitseeritava varavastase väärteo. Veel andis PPA esindaja vastuseks X küsimusele selgituse Eestist lahkumiseks makstava toetuse kohta. X selgitas kohtuistungil, et on nõustunud küll Eestist lahkuma ning on lihtsalt nii juhtunud, et ta kaotas reisidokumendi taotlemiseks vajaliku kehtetu Vene Föderatsiooni passi. Ta ei jõudnud ka kindlaksmääratud päeval PPA-sse registreerimisele, kuid tegi seda kohe järgmisel päeval, kui sai teada, et PPA ametnikud käisid teda otsimas. Isiku sõnul ei ole tal vastuväiteid kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlusele.
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja VSS § 23 lg 1 p-des 1 - 3 sätestatud alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Haldusorganil ei ole aga keelatud tugineda mitmele alusele korraga. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X pikaajalise elaniku elamisluba on PPA 19. mai 2022. a otsusega nr 15.3-3.4/325-1 VMS § 241 lg 2 p 1 alusel alates 18. maist 2022 kehtetuks tunnistatud. Seega puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema suhtes kehtib
lahkumisettekirjutus (taotluse lisa 4; dtl 18-21). PPA on 18. oktoobril 2022 koostanud lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli 1052259280 (dtl 22).
7.PPA tugineb VSS § 23 lg 1 p-le 3, kuna isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid. Isik ei ole talle vabatahtlikult Eestist lahkumiseks antud tähtajal taotlenud vajalikku reisidokumenti ega Eestist lahkunud. Isiku väitel on ta kaotanud kehtetu Vene Föderatsiooni kodaniku passi ning seetõttu ei olnud tal võimalust pöörduda Vene Föderatsiooni konsulaadi poole uue dokumendi vormistamiseks. Dokumendi kaotamise seob isik tal esineva alkoholi- ja narkosõltuvusega (18. oktoobri 2022. a küsitluse protokoll, dtl 14-16). Seega esineb isikul vajadus taotleda endale reisidokument. Kohtuistungil öeldu kohaselt ei ole ta pärast dokumendi kaotamist pöördunud konsulaadi poole, et välja selgitada, mida sellises olukorras dokumendi saamiseks on vaja teha. Ta kavatses üksnes pöörduda politsei poole, et välja selgitada, kas politsei käsutuses on näiteks dokumentide koopiaid (istungil 00:21:19).
8.Taotluse kohaselt esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-le 4, mille järgi on üheks põgenemisohu eelduseks, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole aga veel piisav põgenemisohu järeldamiseks. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus direktiivi 2008/115/EÜ artikliga 15 lg-ga 1 nii, et selles sättes on nimetatud asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud asjaolud. Taotluses viidatud VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi praegusel juhul on isik ise nõustunud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega ja tema väljasaatmisega Venemaale (19. mai 2022. a otsus nr 15.33.4/325-1, p 4; dtl 23-24) ning esmalt on PPA andnud talle lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja (dtl 18-21), annab tema edaspidine käitumine aluse arvata, et ta ei suuda ega soovi lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita – isik pole asunud taotlema dokumente ega täitnud talle 2. septembri 2022. a ettekirjutusega nr 1052259280 pandud kohustusi. Hoolimata esmalt väljendatud valmisolekust Eestist lahkuda, näitab isiku suhtumine dokumentide hankimisel ja ettekirjutusega pandud kohustustesse vastupidist. Veendumust põgenemisohu esinemise osas lisab taotleja poolt välja toodud asjaolu, et isikul puudub elukoht ja legaalse sissetuleku võimalus. Aadressil, millel ta on kohustatud viibima, asub sotsiaalmaja, kus isik saab käia vaid ööbimas, mitte ööpäevaringselt elada, mis vähendab võimalust temaga väljasaatmismenetluse läbiviimiseks ühendust saada. Dokumendi puudumise tõttu pole tal võimalik töötada ja töist sissetulekut saada. Pärast vanglast vabanemist on ta juba toime pannud varavastase väärteo. Põgenemisohu tõenäosust ei vähenda ka asjaolu, et väidetavalt elavad Narvas ka isiku ema ja õde. Isik selgitas istungil, et ei saaks elada ema juures, kellel on ühetoaline korter ning õel on oma pere (istungil 00:23:04). Eeltoodu ei viita tihedatele perekondlikele sidemetele, mis hoiaks ära põgenemisohu.
9.PPA tugineb taotluses ka VSS § 23 lg 1 p-le 2 (kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine). Kohus möönab ka selle aluse esinemist. Isik ei ole kasutanud võimalust vabaduses olles endale reisidokumenti hankida, vaid on väidetavalt joobes olles kaotanud kehtetu Vene Föderatsiooni
passi ning selgitused täiendavate dokumentide hankimiseks, mis võimaldaks reisidokumenti taotleda (istungil 00:21:19), pole veenvad ega viita tegelikule tahtele dokument saada ja kaasa aidata väljasaatmise lõpuleviimisele.
10.Eelnevat arvestades esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1-3 nimetatud alused.
11.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSSs sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. PPA kohaldas 2. septembril 2022 ettekirjutusega nr 1052259280 isisku suhtes VSS § 10 lg 2 p-des 1-4 loetletud kohustusi. On selgunud, et isik ei täitnud talle VSS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust - ei ilmunud 17. oktoobriks 2022 määratud registreerimisele Politsei- ja Piirivalveametisse. Kohustuse mittetäitmist on ta selgitanud oma alkoholiprobleemiga (18. oktoobri 2022. a küsitluste protokoll; dtl 16). Kuigi isik selgitas, et ilmus PPA-sse kohe järgmisel päeval, kui oli kuulnud, et politseiametnikud on teda otsimas käinud, näitab tema käitumine siiski, et leebemate järelevalvemeetmete kasutamine ei ole osutunud tõhusaks. Tegemist ei näi olevat ka üksikjuhtumiga, kuna ka dokumendi kaotamist põhjendab isik sõltuvusprobleemiga. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks ning ülal mainitud sotsiaalsed seosed ei ole kohtu hinnangul sedavõrd tugevad, et toetaks leebemate järelevalveabinõude toimimist.
12.Eelnevat arvestades on X kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2), kuna PPA esindaja kinnitusel on Vene Föderatsioonil jätkuvalt kohustus oma kodanikud vastu võtta ning esindaja hinnangul võib dokumendi saamine konsulaarasutusest võtta aega umbes kaks kuud (istungil 00:10:39).
13.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
14.Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.