Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
03.jaanuaril 2017, Võru kohtumaja
Hagi ese
Creditreform Eesti OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
299, 08 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Creditreform Eesti OÜ, registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127; lepinguline esindaja Triin Reinmaa, RT Capital Estonia OÜ, epost:[email protected]; Kostja A. S. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx-xxxxxxxx; registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht teadmata.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-104983
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Creditreform Eesti OÜ hagi A. S. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. S. `elt Creditreform Eesti OÜ kasuks 264, 61 eurot; millest põhivõlgnevus on 190 eurot; võla sissenõudmise kulu 30 eurot ning seisuga 26.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 44,61 eurot.
3.Välja mõista A. S. `elt Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis 8% aastas tasumata põhinõudelt alates 27.08.2016 kuni põhinõude, so 190 euro täitmiseni, kuid mitte enam kui 145,39 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiseks kantud kulu 19,27 euro väljamõistmise nõudes.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 94 % ulatuses A. S. kanda ja 6 % ulatuses Creditreform Eesti OÜ kanda.
7.Välja mõista A. S. `elt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskulu summas 136,30 eurot.
8.Välja mõista A. S. `elt Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 136,30 eurot. Edasikaebamise kord Creditreform Eesti OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Creditreform Eesti OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi A. S. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt võttis kostja 10.05.2013 vastava laenutaotlusega Ferratum Estonia OÜ-lt laenu summas 190 eurot. Kostja kohustus 06.05.2013 väljastatud laenu 190 eurot tagastama hiljemalt 09.06.2013. Kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule. Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.2016. Hagejal on vastavalt Üldtingimuste p-le 8.2 õigus nõuda kostjalt viivist 8% aastas ehk 0,02% tasumata summast päevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja arvestab viivist alates 10.06.2013 kuni 26.08.2016 summas 44,61 eurot. Hageja taotleb välja mõista kostjalt laenusumma 190 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 44,61 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist 49,27 eurot ning viivis põhinõudelt, laenult alates 27.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 11.10.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
2 (5)
Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel 10.05.2013 sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud laenulepingu üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
4.Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 49, 27 eurot, millest 20 eurot on Ferratum Eesti OÜ poolt kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirja eest kahjuhüvitis (2x10 eurot) ning 29,27 eurot on inkassomenetluse alustamise tasu Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Üldtingimuste p 8.3 järgi laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu.
3 (5)
Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot. Seoses kostjapoolse laenu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 27.06.2013 ja 07.08.2013. Üldtingimuste p 8.7 kohaselt nõustub laenutaotleja vastuvaidlematult tasuma kõik laenu ja lepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmise kulud, sh hüvitama laenuandjale kulud, mis kaasnevad laenuandjale sissenõudmisteenuse tellimusega. 21.01.2014 algatas Ferratum Eesti OÜ soovil hageja kostja suhtes inkassomenetluse, mille algatamise tasu oli 29,27 euro. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 10 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööajale ja tööajale ning asjaolu, et meeldetuletuskirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Kohtu hinnangul on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjaliku teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja üldtingimuste järgi. Samuti on kohtu hinnangul laenulepingu üldtingimuste p 8.7 VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles laenutaotleja nõustub vastuvaidlematult tasuma kõik võlgnevuse sissenõudmiskulud. Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks esitanud kohtule 21.01.2014 kostjale saadetud nõudekirja. Antud juhul on laenu võetud 190 eurot ja võla sissenõudmiskulu on 49,27 eurot, mida arvestades nõude suurust ei saa pidada mõistlikuks. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 30 eurot (hagiavalduses nimetatud kahjuhüvitise nõue), mis hõlmab nii meeldetuletuskirjade saatmise kui ka muud võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohus on sissenõudekulude hindamisel aluseks võtnud ka alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132 lg 2 p 1, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 30 eurot; ülejäänud 19,27 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.
5.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 264,61 euro ulatuses, millest 190 euro on põhinõue; 30 eurot võla sissenõudmise kulu; seisuga 26.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 44,61 eurot, millele lisanduvad TsMS § 367 alusel viivis 8% päevas tasumata põhinõudelt alates 27.08.2016 kuni põhinõude, so 190 euro täitmiseni, kuid mitte enam kui 145,39 eurot.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 299,08 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 279,81 eurot, jätab kohus menetluskulud 94 % ulatuses kostja ning 6 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 220 eurot (ilma käibemaksuta).
4 (5)
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud õiguslikku vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 145 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 136,30 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 136,30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.