Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.01.2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-116100
Tsiviilasi
XXXX OÜ hagi XXXX vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes 354,41 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, XXXX) Hageja esindaja: Marek XXXX ( Civilis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht XXXX; e-post: XXXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
täidetav
(tsiviilkohtumenetluse
2-16-116100
2 (3)
2-16-116100
−
−
− −
eurot (meeldetuletused I, II ja III, tl 30, 31, 32). Tekitatud kahju on hagiavaldusest nähtuvalt tasu kostjale saadetud kolme meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja leiab, et vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3 on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seostuvad kulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale laenusaaja poolt varaliste kohustuste õigeaegse täitmata jätmise korral. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist igakordselt vastavalt hageja enda poolt kehtestatud hinnakirjale, sealjuures on meeldetuletuskirjade saatmise igakordne tasu kehtiva hinnakirja kohaselt 12-20 eurot, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on eelnimetatud tüüptingimus tühine. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulu 100 euro väljamõistmist, kokku summas 200 eurot. Kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 200 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.