lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1999/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1999/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1463
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 66Vanglasse sisenemise lubaHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 55Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-2174/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-22-1999

Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2022, Tartu Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata
3.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 119 lg 1).

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 21. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju seoses sellega, et ta ei saanud kahel korral kasutada spordisaali, kus käidi mängimas jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli, mida ei saa aga teha eluhoones. Valvur selgitas kaebajale, et 3. ja 10. juulil 2022 spordisaali saatmist ei toimunud, kuna tööl ei olnud piisavalt valvureid. Kaebaja leiab, et spordisaali saatmine jäi põhjuseta ära, sest samal ajal töötas kolmandal korrusel mitu valvurit. Kaebaja ei nõustu vangla vastusega, millega jäeti tema arvates kahjunõue põhjuseta rahuldamata.
2.Kaebusele lisatud Tartu Vangla 15. septembri 2022. a otsusest nr 1-13/228-2 ilmneb, et vangla jättis Xi 18. juuli 2022. a kahjunõude nr 1-13/228-1 (esitatud kohtule 28. septembril

3-22-1999 2022 kohtunõude vastusena) rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. Spordisaali saatmine jäi ära kuna, puudus piisav hulk ametnikke, et teostada spordisaali saatmine ja järelevalve seal. Samal ajal tuleb tagada vangla üldine julgeolek ning ametnike vähesuse korral tuleb valida prioriteetsem ülesanne. Vanglateenistusel on kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga üldisemalt, kuid seadus ei näe ette, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus. Spordisaali kasutamise võimaluse ärajäämise puhul saab kahjuliku tagajärjena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatust kõne alla tulla üksnes kinnipeetava väärikuse alandamine. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik pidada inimväärikust alandavaks mitte igasugust ebameeldivustunnet, vaid see peab olema piisava intensiivsusega. Kahju hüvitamise eeldused ei ole seega täidetud.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 200 eurot. Kohtu hinnangul saab riive intensiivsuse hindamisel analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Praegusel juhul on kaebaja ise talle põhjustatud kahju suurust hinnates pidanud kohaseks hüvitiseks 200 eurot ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul kahel korral spordisaali kasutamisest ilmajäämine põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebameeldivusi või üleelamisi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ei ole väitnud, et kehakultuuriga tegelemine Tartu Vanglas oleks üldisemalt piiratud või kättesaamatu ja põhjustaks talle ulatuslikumaid üleelamisi.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldus täidetud ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene.
5.1.Kaebaja väitel on talle kahju tekitatud seeläbi, et ta ei saanud kahel korral s.o 3. ja 10. juulil 2022 kasutada spordisaali, kus kinnipeetavad käisid mängimas erinevaid pallimänge. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 ja 2 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 55 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale spordi harrastamise võimalus tema poolt soovitud viisil või mahus ning konkreetsetes ruumides (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2010 otsus nr 3-3-1-5-10, pd 18 ja 19; Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-19-1165). Kohtupraktikas on selgitatud, et jalutuskäigu ajal värskes õhus on kinni peetavatel isikutel soovi korral võimalik kehakultuuriga tegelda (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-191416, p 40).

3-22-1999 Asjaolu, et kaebaja ei saa kehakultuuriga tegelemiseks kasutada paaril korral spordisaali, ei tähenda, et kehakultuuriga tegelemine oleks takistatud määral, mis läheks vastuollu vangistust reguleerivate õigusaktidega.

5.2.Kaebuse lisana esitatud Tartu Vangla 15. septembri 2022. a otsusest nr 1-13/228-2 nähtub, et nii 3. juulil kui ka 10. juulil 2022 jäid E-6 eluosakonna kinnipeetavate spordisaali saatmised ära põhjusel, et puudus piisav hulk ametnikke, et teostada spordisaali saatmine ja tagada seal piisav järelevalve. Samas nähtub vangla otsusest, et E-6 eluosakonna, kus viibis ka kaebaja, võimaldatakse kinnipeetavatele jalutamist jalutusaias, kus on olemas treenimiseks vajalikud vahendid, sh rööbaspuud. Samuti on kinnipeetavatel võimalik E-6 eluosakonnas ajal, mil see on avatud, kasutada erinevaid ühiskasutatavas ruumis asetsevaid trenažööre, kõhu- ja seljalihaste treenimiseks mõeldud rull, lõuatõmbekang, jalutada. Keharaskusega harjutusi on kinnipeetavatel võimalik soovi korral teha ka oma elukambris.
5.3.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kehakultuuriga tegelemiseks ja liikumiseks olid kaebajale vähemalt minimaalsed tingimused loodud ning vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kaebajale võimalus harrastada sporti just spordisaalis ega tegelda meelepärase spordialaga, ei ole vangla tegevus õigusvastane. Vanglal on kohustus tagada kord ja julgeolek vanglas (VangS § 66) ning vangla juhtidel on õigus ja kohustus otsustada selleks vajalik ressursijaotus ja personalile ülesandeid jagada. Kaebaja arvamus, et valvureid oli piisavalt selleks, et tagada kinnipeetavate saatmine ja järelevalve spordisaalis, ei tähenda, et valvurid oleksid jätnud õigusvastaselt täitamata oma kohustuse kinnipeetavaid spordisaali saata ja seal nende järelevalve tagada.
5.4.Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, ei saa sellest tulenevat kaebaja õiguste riivet käsitleda sedavõrd intensiivsena, et oleks põhjendatud kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul ei ole ilmnenud, et vangla tegevusega oleks oluliselt riivatud mõnd RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõigust, sh et oleks süüliselt alandatud kaebaja väärikust või põhjustatud kahju tema tervisele.
5.5.Kohus ei pea seega kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamist tõenäoliseks.
6.Eelnevat arvestades on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise mõlemad eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluste lahendamine
7.Kaebaja esitas koos kaebusega ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on riigi õigusabi taotluses märkinud taotletava õigusabi liigina isiku esindamise haldusmenetluses, mõistab kohus, et kaebaja eesmärk ja tegelik tahe oli esitada taotlus kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
7.1.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

3-22-1999

7.2.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt kohtule kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-22-1871, 3-22-1872, 3-22-1510, 3-22-561, 3-22-560, 3-22-193, 3-21-2815, 3-21-2729, 3-21-401). Ka selles asjas on kaebaja suutnud läbida kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitada kohtule arusaadava kaebuse. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline käesolevas halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimispõhimõte. Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebaja kaitstava õiguse väheintensiivse riive ning kaebuse edulootuste puudumise tõttu, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
7.3.Eelnevast tulenevalt jätab kohus Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
8.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium