Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000534401
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslik esindaja Farištamo Eller Vastustaja – Keskkonnaamet, vandeadvokaat Sandor Elias
volitatud
esindaja
Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.10.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet on registreerinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Tartu maakonna Elva valla riigimetsas katastriüksusel nr 33101:004:0638 04.05.2021 metsateatised nr 50000481583 ja 50000481171, 05.05.2021 metsateatise nr 50000480789, 17.05.2021 metsateatised nr 50000482781 ja 50000482783, 07.06.2021 metsateatise nr 50000484739, 19.06.2021 metsateatise nr 50000486687, 21.06.2021 metsateatised nr 50000486683 ja 50000486685, 09.08.2021 metsateatised nr 50000495849 ja 50000495851, 27.08.2021 metsateatise nr 50000499247, 30.08.2021 metsateatised nr 50000499265 ja 50000499267 ning 20.01.2022 metsateatise nr 50000534401.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, mh ka metsateatised nr 50000499267, 50000499265, 50000534401 ja 50000486685 50000536795, 50000481583, 50000484739, 50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683, 50000495849, 50000495851 ja 50000499247. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamist.
3.Tallinna Halduskohus 28.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-160 rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt (sh ka metsateatiste nr 50000499267, 50000499265, 50000534401 ja 50000486685 osas), kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse ülejäänud metsateatiste osas rahuldamata, kuivõrd RMK väitel olid need raied juba teostatud. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebus korrastada, grupeerides nõuded eraldiseisvateks liitkaebusteks ning tasuda liitkaebustelt riigilõivud ettenähtud määras.
4.Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-22-160 Tallinna Ringkonnakohtule 13.02.2022 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusele ning taotles kehtivate metsateatiste osas esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuivõrd kahtles, kas RMK on teostatud raiete osas esitanud tõesed andmed. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.02.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse ning peatas kõigi vaidlustatud metsateatiste kehtivuse, mille alusel veel raieid teostatud ei ole.
5.Kaebaja esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena. Ühe kaebusena taotles kaebaja tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000499267, 50000499265, 50000534401 ja 50000486685 ning tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000481583, 50000484739, 50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683, 50000495849, 50000495851 ja 50000499247 õigusvastasus.
6.Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega nõuded vastavalt kaebaja esitatud grupeeringutele eraldi haldusasjadeks. Kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 5000049927, 50000499265, 50000534401 ja 50000486685 ning tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000481583, 50000484739, 50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683, 50000495849, 50000495851 ja 50000499247 õigusvastasus eraldas kohus haldusasjaks nr 3-22-344. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 23.02.2022 eelnimetatud nõuetes menetlusse.
7.Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse kaebusele, milles leidis, et esineb alus kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav, ja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.
8.Tallinna Halduskohus 14.04.2022 määrusega mh luges kaebus mittetähtaegseks nõudes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000499267, 50000499265 ja 50000486685 ning lõpetas vastavas osas haldusasja menetluse, samuti jättis kaebuse läbi vaatamata nõudes tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000481583,
50000484739, 50000481171, 50000482783, 50000482781, 50000486687, 50000480789, 50000486683, 50000495849, 50000495851 ja 50000499247 õigusvastasus. Kokkuvõttes jäi halduskohtu menetlusse ainult metsateatise nr 50000534401 tühistamise nõue.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Päästame Eesti Metsad MTÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asub vaidlustatud metsateatisega hõlmatud metsaeraldis rohevõrgustiku alal. Nimetatud teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohevõrgustiku määratlemise põhieesmärk fikseerida looduslikest, pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. Planeeringu eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku säilimine ja toimimine. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp. 2) Elva vallas kehtiva Konguta valla üldplaneeringu kaardi kohaselt asuvad metsateatised rohevõrgustiku alal. Konguta valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte tüüpidest on metsakate. 3) Kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Seega raieliigist sõltuvalt metsakate kas väheneb või uuendusraie puhul sisuliselt kaob. (TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Lageraie puhul metsakate ei säili ning taastub alles aastakümnete järel. 4) Rohevõrgustiku alade määramise eesmärk on rohevõrgustiku toimimise tagamine ja seda peab ka Keskkonnaamet metsateatisi registreerides arvesse võtma. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist. Kaebajale teada olevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad lageraied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida Keskkonnaamet on Elva valla rohevõrgustiku alal ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis. Lageraie, on olemuselt niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist. 5) Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas Keskkonnaamet kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mis olid vaidlustatud mh põhjusel, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega. Keskkonnaamet väitis, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitas üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos olemas. Halduskohus leidis, et Keskkonnaamet oleks nn automatiseeritud menetluse asemel pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja suhtlema kohaliku omavalitsusega ning et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi Keskkonnaametile teada olema (TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11). 6) Maastikuökoloog Lauri Klein on eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“ leidnud, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (sh majandusmetsad) mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse.
7) Konguta valla üldplaneeringus seatud piirangud raietele on HMS § 60 lg 2 järgi kõigile kohustuslikud. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine on kooskõlas üldplaneeringuga. Arvestades ühel päeval registreeritud metsateatiste arvu, ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust üldplaneeringule, mõjusid kalda veekaitsevööndile ja samal katastriüksusel asuva Konguta loodusala kaitseeesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate raielubade jm haldusaktidega. Vastustaja kaalutlusvead näitavad kogumis seda, et vastustaja ei olegi asjas tegelikkuses kaalutlusõigust teostanud. Vastustaja on väljastanud metsateatised automaatselt. Tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat selget legitimatsiooni. MS ei sisalda asjakohast regulatsiooni, mis delegeeriks metsateatiste andmise menetluses sisuliste otsuste tegemise tehisintellektile. Tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi eriti veel keskkonnavaldkonnas. 8) Keskkonnaamet ei ole rohevõrgustike aladel raied lubades metsateatistest nähtuvalt läbi viinud elustiku inventuuri ja sellest tulenevalt on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Käo metsas on kohalik elanik näinud laanerähni. 9) Keskkonnaamet on jätnud välja selgitamata, kas ja missuguseid liike esineb metsateatisega nr 50000534401 hõlmatud alal. Varem on juhtunud, et Keskkonnaameti asemel on olulised asjaolud pidanud välja uurima haldusvälised isikud, sest Keskkonnaamet seda ei tee. Lisaks asub metsateatis Natura 2000 võrgustiku ala läheduses. Keskkonnaamet on jätnud selle asjaolu metsateatiste registreerimisel täielikult arvestamata ja loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 tähenduses kõikvõimalikud mõjud hindamata. Keskkonnaamet oleks pidanud hindama seniste raiete ja kehtivate metsateatiste alusel planeeritud raiete kumulatiivseid mõjusid.
10.Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vaidlusalust metsateatist ei ole registreerinud tehisintellekt. Andmete automaattöötlus arvutiprogrammi abil ei tähenda nagu oleks tegemist tehisintellekti poolt haldusaktide andmisega, kuna puudub masinapoolne ise õppimise ja otsustamise protsess. Andmeid, mida vastustaja ametnikud peaksid saama vastasel juhul erinevaid registreid käsitsi läbi kontrollides, töötleb arvuti. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning tekib kaalutlusotsuse tegemise vajadus. Tänu automaattöötlusele ongi õigusaktidega vastuolu puudumise tuvastamisel võimalik metsateatis juba esitamise päeval registreerida. See ei tähenda, et süsteem teeks kaalutlusotsuseid või et kõiki asjakohaseid nõudeid arvesse ei võeta. 2) Antud juhul on vaidlusalused metsateatised soodustavateks haldusaktideks ning vastustajal puudus kohustus üksikasjalikult üles loetleda kõiki õigusakte (sh planeeringuid), mille nõuetele metsateatised vastavad. Vastustaja on oma kaalutlusi täiendavalt avanud veel kohtumenetluses. Seega on põhjendamiskohustus täidetud. 3) Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub vaidlusaluste metsateatiste tööala tõepoolest rohevõrgustiku alal, ent maakonnaplaneering ei keela raiete teostamist täielikult. Vältida tuleb läbivaid lageraiealasid. Antud juhul ei ole tegemist läbiva lageraiega. Metsateatiste kumulatiivne tööala moodustab nii katastriüksusest kui ka piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. Konguta valla üldplaneeringu kohaselt asub vaidlusaluste metsateatiste tööala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks mõeldud metsamaal. Üldplaneering sätestab samuti läbivate lageraiealade vältimise põhimõtte. Sanitaarega lageraie ei lähe vastuollu ka üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud metsamaa maakasutuse põhimõtetega, kuivõrd mets säilib. Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada rohevõrgustiku eesmärkide kaudu raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda. Rohevõrgustikes ei ole üleüldiselt raie keelatud ning rohevõrgustik ei hõlma ainult metsamaad. Kaebaja võrdsustab sisuliselt rohevõrgustiku ala sihtkaitsevööndiga, millel
puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud rohevõrgustike määramise eesmärgiks. Kaebaja viidatud teemaplaneering on kehtetu. 4) Kui raieala jääb kaitstava liigi elupaika või leiukohta ja kavandatakse sanitaarraiet, siis on vastustaja sõltuvalt liigist vajadusel raiele tingimusi seadnud või keelanud. Võrdlus haldusasjaga 3-20-245 ei ole kohane, kuivõrd see hõlmas linnas asuvat võrdlemisi väikest kinnistut. Samuti on metsaomanikul/raie teostajal kohustus igal juhul järgida ka „Metsa majandamise eeskirja“ sätestatud raietingimusi. 5) Vastustaja ei ole uurimiskohustust rikkunud. MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel tegema elustiku inventuuri. Kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine eeldaks kohtupraktika kohaselt põhjendatud kahtluse esinemist. Vastustajal ei lasu arvestades eriti metsateatise menetlemise piiratud tähtaega, kohustust asuda metsateatiste tööalasid koha peal läbi uurima ja kontrollima. Vastustaja saab raie õigusaktidele vastavuse kontrollimisel lähtuda kehtivatest looduskaitselistest piirangutest ning võimalike täiendavate loodusobjektide kaitse alla võtmiseks on LKS-is ette nähtud eraldi menetlus, mida ei viida läbi metsateatise menetluse raames. 6) Metsateatised ei oma nähtavat ebasoodsat mõju Natura 2000 alale. Konguta loodusala ongi moodustatud kindlaks määratud piirides ja kaitse-eesmärgiks oleva liigi kaitseks. Vaidlustatud metsateatise tööala Natura 2000 aladele ei ulatu ja ei ole kuidagi nähtav oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Alusetu on Natura 2000 alast väljapoole jäävatel aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 alade. 7) Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu käsitlusest konfliktide kohta ei saa mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise keeldu ega isegi soovitust. Kaebaja viidatud L. Kleini eksperdihinnang käsitleb lageraiet hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine). Pealegi kritiseerib eksperdihinnang pigem kehtivat õigust ehk kõnealusel eksperdihinnangul võib olla tähendus mõnesuguses seadusandlikus menetluses, mitte aga vaidluses metsateatiste õiguspärasuse üle, sest Keskkonnaamet saab lähtuda üksnes kehtivast õigusest. Kaebaja käsitlus raiete lubamatusest eeldaks kehtiva õigusruumi täielikku ümberkorraldamist ning ei ole kohane ette heita, et vastustaja tegutseb metsateatisi registreerides kehtiva õiguse piirides.
11.RMK leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Rohevõrgustike planeerimisjuhendist lähtuvalt tähendab praktikas õigusselguse põhimõtte järgimine rohevõrgustikesse kuuluvatel aladel kehtivate piirangute määratlemisel eelkõige seda, et vältida tuleb sõnastust, millest ei ole üheselt arusaadav, kas tegemist on soovituse või konkreetse nõudega. Lisaks tuleb antud juhendist lähtuvalt vältida piirangute sõnastamist viisil, mis ei võimalda aru saada millistel juhtudel neid kohaldatakse. Konguta valla üldplaneeringust tulenevad ei ole metsa uuendamist käsitlevad tingimused kõige selgemini sõnastatud. RMK on üldplaneeringut tõlgendanud selliselt, et lageraie on endise Konguta valla territooriumil lubatud. Sarnased üldplaneeringu punktid on ka endise Rõngu valla üldplaneeringus. Õigusselguse saamiseks küsis RMK Elva Vallavalitsuselt Rõngu valla üldplaneeringu kohta selgitust. Elva vald kinnitas, et üldplaneering ei keela metsade majandamisel ühtegi raieliiki ka rohevõrgustiku alal. 2) Kaebaja hinnangul oleks pidanud Keskkonnaamet 336,49 hektari suurusel katastriüksusel 33101:004:0638 hindama keskkonnamõjusid. RMK hinnangul on Keskkonnaamet seda läbi Koguta looduskaitseala kaitse-eeskirja ka teinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja hinnangul ei ole Keskkonnaamet vaidlustatud metsateatisi registreerides toiminud kooskõlas teemaplaneeringus ja Konguta valla üldplaneeringus seatud piirangutega. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 tunnistati aga teemaplaneering
kehtetuks. Käesolevalt on teemaplaneering küll maakonnaplaneeringu lisa, kuid seda vaid selgitava taustteabena. Sellest ei tulene vaidlusaluse metsateatisega hõlmatud alale lageraie keeldu. Lisaks sätestab Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 14.2, et tulenevalt rohkem kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest vajavad konkreetsete maastike detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist koostatavates üldplaneeringutes ning neid sellesse planeeringusse ei kanta. Seega tuli just üldplaneeringus sätestada meetmed säilitamist vajavate maastike majandamiseks. Aga ka Konguta valla üldplaneeringus ei ole sätestatud selliseid piiranguid raietele nagu kaebaja kaebuse kohaselt vajalikuks peab.
13.Konguta valla üldplaneeringu seletuskiri sätestab mh, et rohelise võrgustiku üldiseks kasutustingimuseks on senise maakasutuse säilitamine ning võrgustiku aladele jäävate metsaja põllumaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade lausülesharimist. Täiendavaid piiranguid raietele Konguta valla üldplaneeringust ei tulene. Seega ei ole vastustaja üldplaneeringuga raiet rohealadel välistanud, vaid on oma diskretsiooni metsa majandamise osas teostanud teisiti, lubades ka rohealadel raied. Seda arvestades ei tähenda rohelise võrgustiku aladel oleva maakasutuse säilitamine seda, et metsades ei võiks raiet, sh laeraiet teostada. Üldplaneering keelab vaid rohelise võrgustiku aladel läbivad lageraied. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatis oleks osa rohelist võrgustiku läbivast lageraiest. Kohus märgib, et Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus kehtestatud piirangutega, mitte asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama.
14.MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise registreerimata jätmist. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud metsateatise registreerimist täiendavalt põhjendama. Asjaolu, et Keskkonnaamet on metsateatise õigusaktidele vastavuse hindamisel kasutanud automaatsüsteemi, mille seadistamisel on Keskkonnaamet seejuures teostanud haldusorganina kaalutlusõigust, ei muuda metsateatise registreerimist õigusvastaseks. Selline süsteem ei ole käsitletav tehisintellektina.
15.Kuigi kohus nõustub, et lageraie on intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, ei muuda see metsateatise registreerimist iseenesest õigusvastaseks ega too tingimata kaasa rohelise võrgustiku alade toimimise olulist kahjustumist. Olukorras, kus metsateatise alusel kavandatav raie on kooskõlas MS-is sätestatud piirangutega raietele, mille eesmärgiks on mh ka lageraiete negatiivsete mõjude vähendamine (eelkõige metsa uuendamiskohustus, lageraie keeld alade kõrval, mis ei ole uuenenud ning piirangud raiete suurusele), ei pidanud Keskkonnaamet metsateatisi registreerides täiendavalt põhjendama, miks raied üldplaneeringu kohaselt lubatud on.
16.See, et vaidlustatud metsateatisega hõlmatud ala asub Konguta loodusalast, mis on Natura 2000 võrgustiku ala, enam kui 2 km kaugusel, ei mõjuta kohtu hinnangul metsateatise registreerimise õiguspärasust. Sellise vahemaa puhul ei ole põhjust pidada raie mõju Natura alale märkimisväärseks.
17.MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Niisiis ei näe MS enne metsateatise registreerimist ette täiendava inventeerimise kohustust, kui vastustajal ei ole põhjendatud kahtlust inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuse osas. Lisaks ei oleks selline inventeerimise kohustus ka metsateatise registreerimise tähtaegu arvestades praktikas võimalik. Kohtu hinnangul ei esinenud metsateatise registreerimisel selliseid asjaolulised, millest tingituna pidanuks Keskkonnaamet inventeerimise läbi viima. Asjaolu, et kohalik elanik on kinnistul näinud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei tähenda, et tegemist oleks selle liigi elupaigaga. Lisaks ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48
lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid vaidlustatud metsateatisega hõlmatud eraldistel elutseksid, ei tähenda see, et metsateatist ei oleks tohtinud registreerida, kuivõrd tegemist ei olnud kaitsealaga ning ei nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku pole piisavalt kaitse alla võetud.
18.MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. MS-ga kooskõlas teostatud lageraied ei ole selle eesmärgiga eelduslikult vastuolus. On paratamatu, et lageraiele järgneval perioodil on metsast tulenev positiivne keskkonnamõju väiksem. Kohtule ei nähtu, et piirkonna metsateatiste kumuleeruv mõju oleks vaatamata nende kooskõlale MS regulatsiooniga niivõrd negatiivne, et see välistaks raiete lubatavuse.
19.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Keskkonnaamet on metsateatise nr 50000534401 õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Niisiis jääb kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.