Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esitatavatest nõuetest kostja vastu. Alates kinnistu müügilepingu sõlmimise kuupäevast on automaatselt lõppenud poolte vahel kinnistu suhtes 28.02.2007 sõlmitud rendileping ja pooltel ei ole rendilepingu alusel teineteisele nõudeid. Arvestades, et kinnistu müügilepingu sõlmimise hetkel on kinnistu näol tegemist kommunikatsioonidega (eelkõige vee, kanalisatsiooni, elektrienergiaga) varustatud kütusetanklaga, mida kostja hagejale poolte vahel kuni kinnistu müügilepingu sõlmimiseni vahendas, kohustub kostja tagama vastavate teenuste katkematu võimaldamise kinnistu omandi muutumise järgselt selliselt, et hagejal oleks võimalik vastavad liitumis- ja teenuslepingud (veevõrgu, kanalisatsioonivõrgu, elektrivõrgu teenuste osutamise lepingud) sõlmida otse teenuse osutajatega. Pooled on kokku leppinud, et hiljemalt kuni 01.04.2017 võib kostja jätkata kinnistul asuvas tanklas oma kütuse hoiustamist ning busside tankimist, tasudes vastava teenuse eest hagejale üheksakümmend neli (94) eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Kütuse vastuvõtmine, arvestus ja väljastamine toimub analoogselt sellega, mis oli käesoleva sõlmimise eelselt. Poolte vahel sõlmitavas kinnistu müügilepingus kinnitab kostja, et kinnistul ei paikne kostjale teadaolevalt kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi. Risk, et kinnistul paikneb pooltele mitteteadaolevaid maaaluseid tehnovõrke või –rajatisi jääb poolte kokkuleppel hagejale. Kinnistu ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud kinnistu müügilepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, v.a. kuni kinnistu müügilepinguni poolte vahel kehtiv 28.02.2007 sõlmitud rendileping. Poolte vahel sõlmitava kinnistu müügilepingu sõlmimise hetkeks kohustub kostja vabastama kinnistu seda Eesti Vabariigi kasuks koormava hüpoteegi, summas 205 829 eurot, alt. Pooled on teadlikud, et kostja võib käesolevas kompromissis viidatud kinnistu müügilepingu sõlmida alles siis, kui selleks on kostja nõukogu ja kostja aktsiate omaniku kohane nõusolek.

Asjaolud ja kohtumääruse selgitused AS XXXX esitas 12.09.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamiseks summas 309 787,63 eurot. Harju Maakohtu 15.09.2016 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse.

23.12.2016 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, milles taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist kompromissis esitatud tingimustel ning tsiviilasjas nr 2-16-13753 menetluse lõpetamist. Kompromissile oli lisatud vajalik nõusolek. Pooled kinnitasid, et kannavad ise kohtuasjaga seonduvad menetluskulud ning kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-16-13753 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 2700 eurot. Kohus tagastab hagejale pool tasutud riigilõivust, so summas 1350 eurot hageja arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.