Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Eve Kikkas ja Kristjan Pikhof Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – X. Kohtuistungisekretär Lii Miina
Asja läbivaatamine
Tõlk Meeli Antonov Lihtmenetluses, kohtuistungil 31. augustil 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates
31.augustist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 31. augustil 2022 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X. kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-le 1.
1.1.Valgevene Vabariigi kodanik X. saabus viimati Schengeni liikmesriigi territooriumile 19. jaanuaril 2021. Isikul oli pikaajaline Poola Schengeni viisa kehtivusajaga 26. november 2020 kuni 25. november 2021. PPA tegi 24. novembril 2021 X. ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja
3-22-1843 kohaldas tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (ettekirjutus nr 1052249424). Isik täitis lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult ja lahkus 24. novembril 2021 Poola Vabariiki. Pärast viisa kehtivusaja lõppemist ei ole isik Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkunud. X. saabus enda sõnutsi Eesti Vabariiki 23. augustil 2022. PPA pidas isiku 30. augustil 2022 kinni, kuna tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik oli talle kohaldatud sissesõidukeelust teadlik, kuid eiras sellega kaasnevaid kohustusi ja sisenes ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ja on siin viibinud 8 päeva.
1.2.PPA tegi 30. augustil 2022 X. sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052259171 ja kohaldas tema suhtes ka Schengeni sissesõidukeeldu viieks aastaks. Tulenevalt VSS § 14 lg 1 ja § 17 saadetakse X. Eesti Vabariigist välja Valgevene Vabariiki. PPA on asunud tegelema isiku väljasaatmise lõpuleviimiseks vajalike toimingutega (transpordi korraldamine), kuid 48 tunni jooksul ei ole isiku kodakondsusjärgsesse riiki toimetamine võimalik. Kuna isikust lähtub põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1), siis on vajalik ta paigutada kinnipidamiskeskusesse.
1.3.VSS § 68 p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Vaidlust ei ole selles, et X. sisenes ja viibib Eestis tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse ajal. Isiku tegevus oli teadlik ja tahtlik. PPA ei tugine ainuüksi isiku Eesti Vabariigi territooriumile sisenemise faktile, vaid kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Vaatamata sellele, et X. on oma eelmise vabatahtliku ettekirjutuse tähtaegselt täitnud, on ta oma käitumisega korduvalt näidanud hoolimatut suhtumist Eesti ja Schengeni õiguskorda. Isiku eelnev käitumine, st korduv ja tahtlik ebaseaduslik viibimine Eesti Vabariigis, eriti olukorras, mil tema suhtes oli kohaldatud Eestisse sissesõidukeeldu ja isik oli sellest teadlik, näitab tema suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda ning võib asuda menetlusest kõrvale hoiduma. Samuti puuduvad isikul rahalised vahendid vabatahtlikuks naasmiseks Valgevenesse. Isik oli teadlik, et tal on kehtiv Eesti sissesõidukeeld, kuid vaatamata sellele saabus ta Eestisse seadusliku aluseta väidetavalt tuttavate külastamise eesmärgil. Selline käitumine ei tekita usaldust, et isik järgiks leebemaid järelevalvemeetmeid ning oleks menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Vabaduses viibides võib isik hoiduda väljasaatmismenetlusest kõrvale. Isikul puudub seaduslik elukoht Eestis, enne kinnipidamist viibis isik lähedase isiku juures.
1.4.X. varasem käitumine ei tekita tema suhtes usaldust, mis võiks anda põhjust eeldada, et isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks on saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega. PPA on seisukohal, et X .osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne meede.
2.PPA jäi 31. augustil 2021 toimunud kohtuistungil taotluses esitatud seisukohtade juurde. PPA selgitas isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadust kinnitavaid asjaolusid, sh varasemalt kehtestatud sissesõidukeelu rikkumist ning juhtis tähelepanu puudutatud isiku kohtuistungil esitatud seisukohtade vastuolulisusele. PPA hinnangul kinnitasid X. kohtuistungil väljendatud seisukohad, et isik ei pruugi väljasaatmismenetluses kättesaadav olla ning võib sellest kõrvale hoiduda.
3.X. selgitas kohtuistungil, miks ja millistest asjaoludest tingituna otsustas ta sissesõidukeeldu eirates siseneda Eesti Vabariiki. Poola viisa lõppemisest ta enda sõnutsi alguses teadlik ei olnud, seejärel selgitas puudutatud isik, et sai viisa lõppemisest teada alles augustis 2022 kui suundus tagasi Valgevene Vabariiki. Seejärel siirdus ta Eesti Vabariiki olles teadlik sissesõidukeelust, aga soovis sellest hoolimata siit mõned esemed ära tuua, et siis uuesti Valgevene Vabariiki naasta ja dokumentide vormistamisega edasi tegeleda.
3-22-1843
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. PPA tegi 24. novembril 2021. X. ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (ettekirjutuse nr 1052249424). Nimetatud ettekirjutus on kehtiv. X. täitis samal päeval lahkumiskohustuse. PPA pidas 30. augustil 2022 X. Narva linnas kinni ja isiku ütlustest selgus, et ta oli naasnud Eesti Vabariiki 23. augustil 2022 tuttavate külastamise ja siin olevate temale kuuluvate esemete kättesaamise eesmärgil. Seega eiras X. sissesõidukeeldu ja naasis Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. PPA tegi 30. augustil 2022. a X. sundtäidetava ettekirjutuse Eesti Vabariigist koheselt lahkumiseks. Sama ettekirjutusega kohaldati isikule Schengeni sissesõidukeeldu viieks aastaks (ettekirjutus nr 1052259171). Isik ei ole taotlenud tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude ja lahkumisettekirjutuse kehtetuks tunnistamist või muutmist ning ettekirjutused on kehtivad. Seega puudub X. hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks. X. peeti 30. augustil 2022 kinni, tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
6.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on lubatud eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib (punktid 1-3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
7.PPA taotleb X. kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel ehk PPA hinnangul esineb vajadus paigutada isik kinnipidamiskeskusesse seetõttu, et isikust lähtub põgenemisoht.
8.PPA sisustab VSS § 23 lg 1 p-s 1 märgitud põgenemise ohtu VSS § 68 kaudu. VSS § 68 sätestatud aluste puhul tuleb silmas pidada, et selles on kehtestatud üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1. Liikmesriigil tuleb kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15, p 61).
3-22-1843
9.PPA tugineb antud juhul VSS § 68 p-le 7, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. VSS § 68 punkti 7 mõttes on silmas peetud välismaalast, kes on tahtlikult või vähemalt hooletusest eiranud tema suhtes kehtestatud sissesõidukeeldu ja kelle käitumisest võib järeldada, et ta ei suuda talle pandud kohustusi väljasaatmismenetluses täita või võib enne väljasaatmismenetluses täitetoimingute tegemist riigist lahkuda ja seeläbi hoida väljasaatmismenetlusest kõrvale. Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitavate välismaalaste Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse aga välismaalasel siseneda nii Eesti kui ka teiste Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile ja seal viibida (VSS § 6 lg-d 1-2).
10.Vaidlust ei ole selles, et PPA 24. novembri 2021. a otsusega nr 1052249424 tehti puudutatud isikule lahkumisettekirjutus ja tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu Eestisse kolmeks aastaks. Nimetatud otsuses oli märgitud ka isikule väljastatud Poola Vabariigi väljastatud Schengeni viisa kehtivusaeg (26. november 2020 kuni 25. november 2021). Puudutatud isik täitis vabatahtlikult lahkumiskohustuse ja siirdus Poola Vabariiki, kuid peeti
30.augustil 2022 uuesti kinni Eesti Vabariigis. X. sisenes talle kehtestatud sissesõidukeeldu eirates ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ja viibis siin seadusliku aluseta. X. kinnitas nii PPA-s läbiviidud küsitlusel kui ka kohtuistungil, et oli teadlik talle kehtestatud sissesõidukeelust ning asjaolust, et ta ei tohi Eesti Vabariiki siseneda. Sellest hoolimata otsustas X. seda eirata. Seega on isik teadlikult ja tahtlikult rikkunud sissesõidukeeldu. Selliselt käitumine tekitab põhjendatud kahtluse, et puudutatud isik ei järgi ka tulevikus kehtestatud piiranguid ning ei pruugi väljasaatmistoimingute tegemiseni riigis viibida, vaid võib lahkuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, et vältida enda väljasaatmist Valgevene Vabariiki.
11.Kohus on seisukohal, et X. varasem käitumine ja hoiakud ei loo kindlust, et ta oleks PPAle vabaduses viibides kättesaadav. Tuleb arvestada, et kaebaja viibis ka 2021. aastal ebaseaduslikult Eesti Vabariigis ega ole sellest asjakohaseid järeldusi teinud. Puudutatud isik on teadlikult rikkunud endale kehtestatud piirangut (sissesõidukeeldu), tema Schengeni viisa kehtivusaeg oli lõppenud rohkem kui 9 kuud tagasi ning isik liigub Schengeni ruumis ilma seadusliku aluseta, kusjuures ta peab olema ja tegelikult ka on sellest teadlik. Kohtuistungil väitis puudutud isik algselt, et ta ei olnud viisa kehtivusaja lõppemisest teadlik. Edasise tegevusplaani kohta märkis isik, et plaanis pärast oma asjade kättesaamist Eestist naasta Valgevene Vabariiki ja asuda alles seejärel Schengeni alale naasmiseks vajalike dokumentide saamiseks toiminguid tegema. Pärast kohtu ja PPA poolsete täpsustavate küsimuste esitamist asus isik aga väitma, et sai viisa kehtivusaja lõppemisest teada augustis 2022. Seejärel märkis puudutatud isik, et naasis vahepeal Valgevene Vabariiki, kuid ei pidanud vajalikuks seal uue viisa või muu Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemiseks vajaliku dokumendi saamisega tegeleda, vaid suundus Eesti Vabariiki. Puudutatud isik muutis kohtuistungil pea igale täpsustavale küsimusele vastates osaliselt oma seisukohti ning tema ütlused ei olnud viisa kehtivusaja lõppemisest teadasaamise hetke ja enda senise tegevuse osas järjepidevad ega usaldusväärsed. Arvestades, et PPA 24. novembri 2021 ettekirjutuses on selgelt välja toodud ka puudutatud isiku Poola Schengeni viisa kehtivusaeg (26. november 2020 kuni 25. november 2021) ei ole eluliselt usutav, et isik sai viisa kehtivusaja tegelikust lõppemisest teada alles augustis 2022. Samuti ei usu kohus kaebaja selgitusi selle kohta, et ta soovis viisa kehtivusaja lõppedes taotleda uut viisat ja planeeris pärast või enne Eesti Vabariiki sisenemist selleks toiminguid teha. Asjaolu, et isiku Poola Schengeni viisa kehtivusaeg lõppes juba 26. novembril 2021 ning senini ei ole ta uut viisat mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis taotlenud ega saanud, viitab sellele, et tal ei olnudki kavatsust viisat uuendada ning on alates 26. novembrist 2021 viibinud
3-22-1843 Schengeni ruumis ebaseaduslikult. Vähetõenäoline on ka asjaolu, et puudutatud isik liikus pärast Poola Schengeni viisa kehtivusaja lõppemist tagasi Valgevene Vabariiki dokumentide tegemise eesmärgil. Valgevene Vabariiki naasmist ja seal dokumentide saamiseks toimingute tegemist kohtuasja materjalid ei kinnita. Kohtu hinnangul ilmestavad viisaga seonduvad asjaolud puudutatud isiku senist ebakohast käitumist ning kinnitavad tema vähest usaldusväärsust.
12.Kuna isikul puudub praegu seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks ning ta on oma senise käitumisega näidanud, et ta ei pea kinni kehtestatud piirangutest ning kohtuistungil antud ütlused viitavad sellele, et tal on soov jätkata viibimist Schengeni alal, siis esineb reaalne oht, et vabaduses viibides võib isik üritada lahkuda Eestist, et vältida Schengeni alalt väljasaatmist. Kohtul puudub igasugune usk, et isik oleks väljasaatmismenetluses kättesaadav ja ei hakka sellest kõrvale hoiduma. VSS § 68 p 7 eeldused on seega täidetud.
13.Kohtu hinnangul saab seega X. lähtuvat põgenemisohtu pidada tegelikuks ja piisavalt tõsiseks. VSS § 23 lg 1 p 1 alusel on tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine seega põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamatult pärast väljasaadetava kinnipidamist. Taotluses ja kohtuistungil PPA märgitud asjaolude pinnalt on usutav, et puudutatud isiku saatmiseks tema kodakondsusjärgsesse riiki on vaja teha ettevalmistusi (hankida lennupiletid või vajadusel korraldada autotransport), mis võtab aega ja isikut ei ole võimalik välja saata 48 tundi jooksul kinnipidamisest.
14.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul kinnipidamisega samaväärset eesmärki.
15.Esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Kohtule praeguseks teadaolevaid asjaolusid arvestades on X. paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X. kinnipidamiskeskusesse alates 31. augustist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.