Tsiviilasja number
2-15-111231
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
30.detsember 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu E. A.i hagiavaldus T. N.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1103,18 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste Julianuse Õigusbüroo e-post: [email protected])
(OÜ
Kostja: T. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx) Menetlusviis
Kirjalik menetlus kohtu määramisel (TsMS § 405 lg 1 p 7)
E. A. esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. N.elt võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu 03.07.2015 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle hagimenetlusse. 27.07.2015 E. A. esitas kohtule hagiavalduse vormis põhjendatud nõude, taotledes mõista kostjalt T. N.elt välja põhivõlg 1000,00 €, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 22,88 € ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise protsendina põhivõlast. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt E. A. laenuandjana ja T. N. laenusaajana sõlmisid 16.09.2014 ja 02.10.2014 suulise laenulepingu. 16.09.2014 sõlmitud suulise laenulepingu alusel kandis hageja kostja arvelduskontole Swedbank’is laenusumma 500,00 €, makse selgitusega „laen“ (16.09.2014 maksekorraldus nr 4301). 02.10.2014 suulise laenulepingu alusel kandis hageja kostja arvelduskontole Swedbank’is laenusumma 500,00 € makse selgitusega „laen“ (02.10.2014 maksekorraldus nr 432). Laenu tagastamise lõpptähtpäev saabus vastavalt suulisele kokkuleppele 24.12.2014 ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Kostjal on hagejale tagastamata laen kokku summas 1000,00 € ja viivised laenu mittetähtaegse tagastamise eest. Kuna laenusaaja T. N. hagejale laenusummat ei tagastanud, teavitas hageja 07.04.2015 kostjat, et on loovutanud laenulepingustest tuleneva nõude kokku summas 1000,00 € koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 Julianus Inkasso OÜ-le ning loovutatud nõude suhtes uueks võlausaldajaks on Julianus Inkasso OÜ. Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale 08.04.2015 võlateatise, milles teatas, et vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja E. A.i vahel sõlmitud lepingule nr 12718-04-15N loovutas E. A. 07.04.2015 võlaõigusseaduse § 164 ja 167 alusel T. N.e ja E. A.i vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvanõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ andis kostjale võlgnevuse tasumiseks tähtaja 15.04.2015. Eeltoodust tulenevalt lõppes 16.09.2014 ja 02.10.2014 suulise laenulepingu alusel kostjale antud laenu kokku summas 1000,00 € tagastamise tähtaeg hiljemalt 15.04.2015. Kostja võlgnevust Julianus Inkasso OÜ-le ei tasunud, mistõttu edastas Julianus Inkasso OÜ kostjale 15.04.2015 pretensiooni, hoiatades kostjat, et esitab tema vastu kohtusse hagiavalduse, kui kostja võlgnevust Julianus Inkasso OÜ-le ei tasu. Julianus Inkasso OÜ andis kostjale viimase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 22.04.2015. Kostja võlgnevust Julianus Inkasso OÜ-le ei tasunud. Julianus Inkasso OÜ ja E. A. sõlmisid 18.05.2015 nõude loovutamise lepingu nr 12718-04-15N lisa 16, millega Julianus Inkasso OÜ loovutas täies ulatuses nõude T. N.e vastu koos võimalike kõrvalnõuetega E. A.ile. Kohtumenetluses esindab E. A.i volituste alusel OÜ Julianuse Õigusbüroo. Hagiavalduse esitamise seisuga 28.07.2015 on hagejal kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodil 15.04.2015 kuni 28.07.2015 tasumisega viivitatud kokku 104 päeva eest summas 22,88 € (1000,00 € x 0,022% x 104 päeva). TsMS § 367 kohaselt hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt T. N.elt välja hageja E. A.i kasuks riigilõiv summas 200,00 € ja esindustasu summas 218,40 €, kohustada T. N.t tasuma E. A.ile tema kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 24.05.2016 hageja esitas alternatiivse alusetu rikastumise sätetele tugineva nõude juhuks, kui Pärnu Maakohus asub seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud hageja ja kostja vahel 16.09.2014 ja 02.10.2014 suuliste laenulepingute sõlmimine, mille alusel hageja kandis kostja arvelduskontole vastavalt 16.09.2014 ja 02.10.2014 kokku laenusumma 1000,00 €. Hageja on tõendanud kostja T. N.e arvelduskontole kokku 1000 € kandmist ja kostja T. N. on hageja poolt tema kontole 1000 € kandmise fakti ka ise kinnitanud. Kostja ei ole tõendanud, et
hageja täitis raha kostja pangakontole kandmisega mingit kohustust kostja ees. Tuginedes VÕS § 1027 ja § 1028 lg-le 1, hageja palub ka alternatiivse nõude rahuldamise korral mõista T. N.elt välja hageja E. A.i kasuks põhivõlg summas 1000,00 €, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,88 € ja lisanduv viivis alates hagiavalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lgi 1 teises lauses sätestatud määras, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja T. N.e kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
10.08.2015 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et tõele ei vasta hagiavalduse väide hageja ja kostja vahel suulise laenulepingu sõlmimise kohta. Kostja ei ole E. A.iga kunagi kokku puutunud ega muul viisil suhelnud. Kostja pangakontot kasutas tema poeg A. R., kellel endal pangakonto puudus. E. A. ja A. R. töötasid koos xxxxxx ning E. A.i ja A. R.i vahel sõlmiti suuline laenuleping, mille kohaselt E. A. kandis kokkulepitud summa läbi kostja pangakonto A. R.ile, kes oli nimetatud summa tegelik saaja. 09.06.2016 vastuses hageja alternatiivsele alusetu rikastumise nõudele kostja vaidleb samuti vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. Kostja ei ole raha saaja. Kostja kontot kasutati õigusvastaselt ja tema teadmata A. R.i poolt. Raha olemasolu kostja arvel ei olnud kostjale teada ja tal ei olnud võimalik sellest teada, sest A. R.i käes oli ka kostja pangakaart. Internetipanka kostjal ei ole ning vanuse ja haiguse tõttu pole olnud võimalik linna pangakontorisse sõita. Kostja möönab, et hageja kandis kostja arvele kokku 1000 €, kuid soorituse aluseks oli leping A. N.ega (R.iga) ja viimane oli raha saaja. Kostja ei ole hageja ja A. R.i vahelisest tehingust kasu saanud ning ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Raha tegelik saaja A. R. on teinud hagejale ettepaneku võlgnevuse ositi tasumiseks, kuid hageja soovis kompromissi sõlmima tingimusel, et tasutakse koheselt 1430,88 € ühekordse maksega. A. R.i ja hageja vaheline leping on tõendatud nii E. A.i kui A. R.i selgitustega, hageja on 16.05.2016 e-kirjas kohtule nimetanud A. R.it kostjaks. Kostja T. N. leiab, et ei puutu asjasse, temalt raha nõudmine on alusetu ning tegelik kostja peaks olema A. R.. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
VÕS § 8 lg-s 1 sätestatud lepingu mõiste kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tulenevalt VÕS § 9 lg-st 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 96 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega poolte vahel laenulepingu olemasolu eeldab, et kostja on avaldanud hagejale tahet laenu saada ning hageja on kostja pangaarvele kandnud raha eesmärgiga anda kostjale laenu.
Kohtule esitatud tõendi tõendavad, et hageja on teinud kostja pangaarvele maksed A. R.iga sõlmitud laenulepingu täitmiseks kokkulepitud viisil. A. R. ei sõlminud laenulepingut T. N.e nimel. Seega raha T. N.e arvele kandmisel hageja täitis enda kohusust A. R.i ees ning see kohustus ei ole ära langenud. T. N.e vastu esitatud alusetu rikastumise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on A. R.i ja E. A.i vaheline laenuleping jätkuvalt kehtiv, kuid laen on tagastamata. Sellest ei teki aga alusetu rikastumise võlasuhet hageja ja kostja vahel. Hagejal on õigus nõuda laenu tagastamist laenulepingu poolelt ja tegelikult raha saajalt. Kostja T. N.e vastu esitatud alternatiivne alusetu rikastumise nõue tuleb samuti jätta rahuldamata.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.