Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

2) määrata Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 katastriüksuste ühiseks piiritähiseks piiripunktis nr 10 maastikul tähistamata Eesti Topograafia Andmekogusse (ETAK) kantud avaliku veekogu kaldajoone punkt, mis paikneb maastikult leitud piiripunktidest nr 8 ja 9 avaliku veekogu kaldajooneni pikendataval sirgel; 3) muuta Tanuma tee 36 (kt 24505:001:0882) katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse alljärgnev katastriüksus: 24505:001:0882, Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Tanuma tee 36, elamumaa 100%, pindala 19684 m2. Korraldusest nähtub, et maamõõtja Taimi Kirs (tegevuslitsents nr 179 MA-k) esitas 31.05.2019 Maa-ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Harju maakonnas Jõelähtme vallas Neeme külas paikneval Tampli tee 1 (varasem nimi Jaaniussi, kt 24504:008:0271) katastriüksusel maakorraldustööde teostamiseks. Katastripidaja väljastas 19.06.2019 katastrimõõdistamise tingimused nr LY1905314413 Tampli tee 1 katastriüksuse piiride asukoha kindlakstegemiseks maastikul. Tööde tulemusel mõõdistati maastikult leitud ja taastatud katastriüksuse piiritähiste asukohad. T. Kirs esitas 22.07.2019 katastrimõõdistamise materjalid (maakatastri menetlus nr 19072215405) registreerimiseks katastripidajale. Mõõdistustööde käigus ilmnes vajadus piiri asukoha kindlakstegemiseks mõõdistatava Tampli tee 1 katastriüksuse piiripunktis nr 9 (numeratsioon vastavalt piiriprotokollis nr LY1905314413 esitatule). Piiripunkt nr 9 on ühine maakatastris registreeritud Tanuma tee 36 (kt 24505:001:0882) katastriüksuse piiripunktiga nr 9 (tähis – metalltoru). Varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmete kohaselt on Tampli tee 1 katastriüksuse piiripunkt nr 13 (uue numeratsiooni kohaselt tähistatud numbriga 9) tähistatud metalltoruga. Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et maastikult leitud piiripunkti nr 9 tähis (maaga tasa löödud metalltoru) on koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Lisaks paiknes maastikult leitud metalltoru vahetus läheduses piirikivi, st maastikult leiti lähestikku kaks võimalikku piiritähist. Maamõõtja viis 09.07.2019 maastikul läbi piiride kindlakstegemise toimingu. Piiripunkti nr 9 asukoha kindlakstegemisest maastikul võtsid osa nii Tampli tee 1 kui ka Tanuma tee 36 kinnisasjade omanikud. Tanuma tee 36 kinnisasja omanik ei nõustunud piiride kindlakstegemise tulemusega ehk maastikult leitud metalltoru asukohaga ning palus taastada piiripunkti asukoha vastavalt maakatastris registreeritud piirikoordinaatidele. Samuti ei nõustunud Tanuma tee 36 kinnisasja omanik, et Tampli tee 1 katastriüksuse kaldajoone piir korrigeeritakse vastavaks ETAK-isse kantud kaldajoone asukohale. Piiride kindlakstegemise piiriprotokolli allkirjastas ja seeläbi nõustus piiriandmete täpsustamisega maakatastris Tampli tee 1 kinnisasja omanik. Tanuma tee 36 kinnisasja omanik piiriandmete täpsustamisega ei nõustunud ega allkirjastanud piiriprotokolli. Kuna puudus kinnistuomanike nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks, otsustas Maaamet kinnisasja piiri asukoha maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 5 alusel maakorralduse läbiviija esitatud dokumentide põhjal.

2(10)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Olukorras, kus looduses on leitud piirimärgid, mis vastavad piiriprotokollides olevale piirikirjeldusele (metalltoru ja avaliku veekogu kaldajoon), kuid on tuvastatud, et maakatastris on nende koordinaadid ebatäpsed, ei saa lähtuda piiri asukoha otsustamisel maakatastris registreeritud koordinaatidest ega nende alusel arvutatud pindalast (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-167-12, p 24). Omandi ulatus on tähistatud piirimärkidega looduses. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 p-le 5 ja lõike 2 teisele lausele ei ole kinnistu pindala kandeks asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse tähenduses. Sellest tulenevalt ei kohaldu kinnistusraamatu I jakku kantud andmetele, sh pindalale asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Tallinna Ringkonnakohus on 30.11.2020 lahendi nr 3-19-1297 (p 30 jj) toonud välja, et piiri asukoha otsustamisel ei saa lähtuda esmajoones koordinaadist või katastrikaardist, vaid hinnata tuleb ka katastriüksuse plaani andmeid, piiriprotokollis sisalduvat infot ja tegelikku looduslikku olukorda. 3) Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste ühisel piiril paiknev piirdeaed on rajatud maastikul olemasolevate piirimärkide nr 8 (piirikivi) ja nr 9 (metalltoru) vahele. Vastavalt AÕS § 129 lõikele 2 peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Puudutatud katastriüksuste piiriprotokollidest tulenevalt on vaidlusaluse piiritähise nr 9 vormiks metalltoru. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ja katastripidajal ei ole alust arvata, et keegi on piirimärke pahatahtlikult ümber paigutanud. Piiride looduses kättenäitamisel 09.07.2019 piirimärgist nr 9 tehtud fotol on näha, et piiritähiseks oleval metalltorul või selle ümber oleval maastikul puuduvad sellised jäljed, mis võiks viidata piiritähise ümberpaigutamisele, nagu näiteks kaevamisjäljed või metalltoru maasse löömisel tekkiv heledam sõõr toru otsas. Piirimärgi nr 9 asukoht ei ole määratud olemasoleva aia järgi, vaid maastikult leitud piiritähise järgi. Maamõõtja käis looduses mõõdistamas kahel korral, 23.04.2019 ja 09.06.2019. Koordinaatide järgse piiri asukoha lähedalt leidis maamõõtja maaga tasaseks löödud metalltoru ja kivi, millel olev tähis viitas, et tegemist on ajaloolise piirikiviga. Tulenevalt sellest, et koordinaadijärgsest asukohast maamõõtja piirimärgi tunnustele vastavat tähist ei leidnud, kuid leidis metalltoru ja piirikivi, tuli maamõõtjal piir kindlaks teha. 4) Kuna katastripidajale esitatud dokumentide kohaselt ei ole piiri kindlakstegemisel aluseks võetud aia asukohta, siis ei pidanud vastustaja analüüsima, millistele asjaoludele tuginedes on aed rajatud loodusest leitud piiritähistega sobivale joonele. Isegi, kui nimetatud küsimus oleks käesolevas vaidluses asjakohane, siis kehtiva õiguse kohaselt on katastriüksuse piirid tähistatud looduses ja koordinaatide alusel katastrikaardile kantud piirid on üksnes informatiivse tähendusega. Seega, kuna looduses oli piiripunktis nr 9 metalltoru olemas, siis on arusaadav, et aed rajati looduses olemasoleva piiriga samale joonele, mitte katastrikaardil oleva piiri järgi. Tampli tee 1 (varasema nimega Jaaniussi) varasemas piiriprotokollis, kus piiripunkt nr 9 kandis numbrit 13, oli piirimärgi vormiks metalltoru (vt Jaaniussi katastriüksuse moodustamise toimik, piiriprotokoll), samamoodi on Koli katastriüksuse esmamoodustamise toimikus (mille jagamise tulemusel on moodustatud Tanuma tee 36), kus sama piiripunkt on tähistatud numbriga 6, piirimärgi tähiseks metalltoru. Üheski maareformi puudutavas dokumendis pole kirjeldatud vaidlusaluse piirimärgi vormina piirikivi või puittähist. Koordinaadijärgsesse asukohta löödud puittähis ei ole võimaliku piirimärgina arvestatav, kuna maakatastriseaduse (MaaKatS) § 161 lg 1 järgi on maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal. MaaKatS § 17 lg 2 teise lause kohaselt tuleb 4(10)

piirimärgi taastamiseks teha katastrimõõdistamine. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ (Kord) § 10 lg 1 sätestab, et katastrimõõdistamiseks tuleb taotleda katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused. MaaKatS § 161 hakkas kehtima 01.07.2018 ja sellest ajast kuni tänaseni ei ole piiripunktiga nr 9 seotud Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste kohta rohkem katastrimõõdistamise tingimusi taotletud, v.a Taimi Kirsi poolt 31.05.2019 taotletud tingimused. Koordinaadijärgses asukohas olev puittähis ei vasta ka Korra § 14 lg-s 2 sätestatud nõuetele. 5) Väär on kaebajate väide, et 25.06.2019 seisuga koordinaadijärgses asukohas olnud maaga tasa löödud metalltoru on liigutatud vahetult enne piiride kindlaksmääramist ja piiride looduses kättenäitamist 09.07.2019. Maamõõtja mõõdistas loodusest leitud piiritähised 23.04.2019 ja 09.06.2019, seega enne kaebajate poolt nimetatud kuupäeva, mil nende hinnangul metalltoru veel õiges kohas oli. Samuti oleks sellisel juhul pidanud olema looduses näha metalltoru ümberpaigutamisele viitavad jäljed. Asjaolu, et piiripunkt nr 9 koordineerimisel tegi maamõõtja mõõdistusvea, toetab ka K.S.i poolt maamõõtjale antud selgitus, et 2003. a Tampli tee 1 kinnistut omandades asus selles asukohas tihe toomingavõsa, mille tõttu oli katastrimõõdistamisel eksimise tõenäosus suurem kui hea ligipääsuga asukohas. Puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused ja tõendid, mis annaks alust arvata, et piirimärki on liigutatud. Lisaks on Maa-amet tuvastanud, et Koli katastriüksuse esmakordsel mõõdistamisel 15.05.2001 on mõõdistusvahendina kasutatud GPS-seadet. GPSseadmega mõõtes on iga punkt teistest punktidest sõltumatu, seega oli koordinaadi määramisel vea tekkimise tõenäosus suur, kuna tegemist on võsase kohaga. Tahhümeetriga mõõdistamisel see nii ei ole. GPS-seadme aruanne on ebausaldusväärne, arvatavasti fiktiivne, sest vead x ja y suhtes on igal punktil täpselt samad. Koli katastriüksuse jagamisel 2007. a katastriüksuse mõõdistamise toimikus piiripunktide mõõdistusandmed puuduvad. Koordinaatide erinevused eelmise mõõdistusega on väga minimaalsed ning enamus punktidel on erinevus mm pealt sama - 0,034 m, mis on ebareaalne, arvestades üle 2 km pikkust mõõdistuskäiku. Võib arvata, et tegelikult seda punkti üle ei mõõdetud, vaid muudeti vanu koordinaate mõni sentimeeter. Jaaniussi katastriüksuse moodustamisel on ühiste piirimärkide koordinaadid täpselt samad, mis Koli katastriüksuse esmamõõdistamisel, seega on ilmselge, et piirimärke üle mõõdetud ei ole, kuna ka tänapäevaste vahenditega on äärmiselt väike tõenäosus ühe punkti korduval mõõdistusel määrata täpselt sama koordinaati, vaid alati tekib väike erinevus (paar sentimeetrit). 6) Piiripunkt nr 10 on maastikul tähistamata ETAK-isse kantud avaliku veekogu kaldajoone punkt, mis paikneb maastikul olevatest piiripunkti nr 8 ja 9 avaliku veekogu kaldajooneni pikendataval sirgel. Avaliku veekoguga piirnevad katastriüksuste piirid on looduses pidevas muutumises tulenevalt veetasemest ja kaldajoone muutustest. Seega ei ole sellist piiripunkti võimalik looduses tähistada ja üheselt ka kätte näidata, sest tegemist on n-ö dünaamilises muutumises oleva piiriga. Avaliku veekogu kaldajoone ehk keskmise tasemega veepiiri asukoht kaardistatakse iga 8 aasta järel. Tegemist on arvutusliku joonobjektiga, mis kaardistatakse erinevate perioodide mõõdistus- ja kaardistustulemuste alusel, seega ei ole tegemist ühekordse veeseisuga, vaid 8 aasta keskmisega. Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (määrus) § 10 lõike 6 kohaselt uuendatakse Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid iga kaheksa aasta tagant. Sealjuures sätestab nimetatud määruse § 10 lõige 5, et andmed uuendatakse andmekogus ühe aasta jooksul pärast alusdokumentide saamist. Andmete uuendamise eesmärk on andmekogu andmete vastavusse viimine looduses oleva olukorraga. Kuna suuremate veekogude kaldajoon on looduses pidevalt muutumises ja mõjutab oluliselt kinnisasja tegelikku 5(10)

suurust, siis on peetud mõistlikuks kaldajoone andmeid põhikaardil uuendada 8-aastase intervalliga lähtuvalt veetaseme keskmisest ulatusest. ETAK-i andmetel on informatiivne tähendus, seega ei mõjuta veekogu andmete muutmine kaebaja subjektiivseid õigusi. Looduslikud protsessid ei sõltu inimese tahtest. Seega ei saa ka tegeliku olukorra kaardistamine rikkuda isiku subjektiivseid õigusi. 7) Kaebajate väide, et vaidlustatud otsuse tulemusel väheneb Tanuma tee 36 pindala, ei ole õige. Tanuma tee 36 katastriüksuse piirid viiakse vastavusse avaliku veekogu täpsustunud kaldajoonega ja seetõttu kinnistu pindala hoopis suureneb. Kuid olenemata sellest, kas katastriandmete parandamise tulemusel katastriüksuse pindala suureneb või väheneb, ei ole kinnistu pindala kandeks AÕS ja KRS tähenduses ning pindalale ei kohaldu AÕS § 56 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (vt ka Riigikohtu 08.02.2012 otsuss nr 3-2-1-156-11 p 31). Avaliku veekoguga piirnev kinnisasi on looduses pidevas dünaamilises muutumises ja võimatu oleks tagada sellise katastriüksuse täpse pindala kajastamine katastris ja kinnistusraamatus. Seega on põhjendamatu heita vastustajale ette, et katastriüksuse piirid katastrikaardil on viidud vastavusse looduses tegelikult eksisteeriva olukorraga. Katastripidamise üks eesmärke ongi tegeliku olukorra katastrikaardil kajastamine. Kui katastriüksuse piiripunktile koordinaatide määramisel on eksitud, siis on pindala samuti arvutatud ekslikele andmetele tuginedes.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(10)

Kohus märgib esmalt, et ei saa asuda maamõõtja asemel kindlaks määrama piiripunktide asukohti looduses ega otsustada, kust peaks Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 vaheline piir kulgema. Halduskohus ei lahenda tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid piirivaidlusi, vaid saab kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Käesoleva vaidluse lahendamisel saab halduskohus seega üksnes kontrollida, kas vaidlustatud Maa-ameti korraldus vastab haldusakti õiguspärasuse eeldustele.

moodustatud Tanuma tee 36), kus sama piiripunkt oli tähistatud numbriga 6, oli piirimärgi tähiseks metalltoru (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 10, lk 12). Ka üheski maareformi puudutavas dokumendis pole vastustaja kinnitusel kirjeldatud vaidlusaluse piirimärgi vormina piirikivi või puittähist. Ühtlasi on vastustaja arusaadavalt põhjendanud, millest tulenevalt ei oleks koordinaadijärgsesse asukohta löödud puittähis võimaliku piirimärgina arvestatav. Kaebuses ei ole eeltoodule vastu vaieldud. Eeltoodut arvestades määras maakorralduse läbiviija piiritähiseks maastikult leitud maaga tasa löödud metalltoru. Piiritähistega kivi piiri tähistama ei jäetud, kuna ühegi maakatastris registreeritud dokumendi kohaselt ei ole kõnealune piiripunkt tähistatud piirikiviga. Lisaks on vastustaja selgitanud, et piirnevad Koli ja Jaaniussi katastriüksused moodustati ja mõõdistati maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu ei pidanud mõõdistamisel arvestama õigusvastaselt võõrandatud maa piiride ja piiritähiste ehk piirikiviga, vaid lähtuda tuli kohaliku omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus määratud piiridega ning ilma kõigi maaomanike nõusolekuta ei saa määrata piiritähiseks maastikult leitud piirikivi. Maastikul olev piirdeaed ei ole määratud piiritähiseks (st piirdeaia postid ei ole piirimärgid) ning katastripidajale esitatud dokumentide kohaselt ei ole piiri kindlakstegemisel aluseks võetud aia asukohta. Seega on asjakohatu kaebajate etteheide, et vastustaja pole välja selgitanud, miks kolmanda isiku poolt rajatud piirdeaed paikneb kohas, mis sobib loodusest leitud piiritähistega, kuid ei sobi katastrikaardile kantud koordinaatidega. Vastustaja ei pidanud korralduse andmisel eeltoodut analüüsima. Siiski kohus nõustub vastustaja selgitusega, mille kohaselt on eluliselt usutav, et aed on rajatud looduses olemasoleva piiriga samale joonele, mitte katastrikaardil olevate koordinaatide järgi. 11.2 Kaebajad väidavad, et 25.06.2019 asus piiripunkti nr 9 tähistav metalltoru maakatastris registreeritud koordinaatide järgses asukohas, kuid 09.07.2019 piiri kindlakstegemise toimingu ajaks oli muudetud selle asukohta (st ei vastanud enam koordinaatidele) ning kattus Tampli tee 1 omaniku poolt rajatud piirdeaia asukohaga. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja seisukohas, et piiripunktis nr 9 olevat metalltoru pole vahetult enne piiri kindlakstegemist pahatahtlikult ümber paigutatud. Kaebajate sellekohane väide on ümberlükatav muu hulgas vastustaja viidatud asjaoluga, et maamõõtja teostas maastikul välimõõdistustöid 23.04.2019 ja 09.06.2019 (s.o enne 25.06.2019, mil kaebajate väitel metalltoru paiknes koordinaatide järgses kohas) ning nende mõõdistamiste ajal paiknes maastikult leitud maaga tasa metalltoru piiripunktis nr 9 kindlakstehtud asukohas. Nõustuda võib vastustajaga ka selles, et kui kõnealust metalltoru oleks vahetult enne 09.07.2019 piiride kindlakstegemise toimingut teise kohta tõstetud, pidanuks olema looduses näha metalltoru ümberpaigutamisele viitavad jäljed. Vastustaja esitatud 09.07.2019 piirimärgist nr 9 tehtud fotol (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 9) puuduvad metalltorul või selle ümber oleval maastikul piiritähise ümberpaigutamisele viitavad jäljed (nt kaevamisjäljed, metalltoru maasse löömisel tekkiv heledam sõõr toru otsas vms). Fotolt nähtuvalt on kõnealune metalltoru maa sees ega ole lihtsalt teisaldatav. Kaebajate väited metalltoru pahatahtliku ümberpaigutamise osas ei ole seega veenvad. Niisamuti puudub kohtul alus kahelda maamõõtja usaldusväärsuses. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist on nõutavat litsentsi omava maamõõtjaga ning kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis lubaks seada maamõõtja erapooletuse kahtluse alla. See, et maamõõtja poolt tuvastatu ei ühti kaebajate arusaamaga piiri kulgemisest, ei anna alust järelduseks, et maamõõtja tegutses Tampli tee 1 kinnisasja omaniku huvides. Vastustaja leidis korraldust vastu võttes, et maamõõtja on vastavalt MaaKS § 15 lg-le 3 arvestanud nii arhiividokumente kui ka maastikult leitud piiritähiseid ühtses kogumis ning kaebajate väited ei kinnita vastupidist.

8(10)

Eeltoodu valguses on asjakohatu kaebajate väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et maakatastris registreeritud koordinaatide määramisel on tehtud mõõdistusviga. Olukorras, kus maakatastris registreeritud andmed (s.o koordinaadid) vaidlusaluse piiripunkti asukoha kohta erinevad maastikult leitud vaidlusaluse piirimärgi tähise (s.o metalltoru) asukohast ning vastustajal puudub kahtlus, et piirimärgi tähise asukohta oleks enne piiri kindlakstegemise toimingu tegemist muudetud, ongi põhjust eeldada, et maastikult leitud piirimärgi tähis (antud juhul maaga tasa löödud metalltoru) on koordineeritud mõõdistusveaga. Seda, et tegemist oli mõõdistusveaga (mitte piiritähise pahatahtliku ümberpaigutamisega) toetab ka vastustaja selgitus, mille kohaselt Koli katastriüksuse esmakordsel mõõdistamisel 15.05.2001 on mõõdistusvahendina kasutatud GPS-seadet, millega mõõtes on iga punkt teistest punktidest sõltumatu ning koordinaadi määramisel vea tekkimise tõenäosus suur, kuna tegemist on võsase kohaga. GPS-seadme aruanne on vastustaja hinnangul ebausaldusväärne (arvatavasti fiktiivne), sest vead x ja y suhtes on igal punktil täpselt samad. Koli katastriüksuse jagamisel 2007. a katastriüksuse mõõdistamise toimikus piiripunktide mõõdistusandmed puuduvad. Vastustaja on selgitanud, et koordinaatide erinevused eelmise mõõdistusega on väga minimaalsed ning enamus punktidel on erinevus mm pealt sama, mis on üle 2 km pikkust mõõdistuskäiku arvestades ebareaalne. Eeltoodu andis vastustajale põhjust arvata, et tegelikult seda punkti üle ei mõõdetud, vaid muudeti ebaoluliselt vanu koordinaate. Seda, et piirimärke üle mõõdetud ei ole, kinnitab vastustaja väitel seegi, et Jaaniussi katastriüksuse moodustamisel on ühiste piirimärkide koordinaadid täpselt samad, mis Koli katastriüksuse esmamõõdistamisel – samas aga ei ole praktikas võimalik isegi tänapäevaste vahenditega mõõdistada selliselt, et piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed. Kohtul ei ole alust vastustaja eeltoodud hinnangus kahelda. 11.3 Eelpool nimetatud asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et eksitud ei ole mitte metalltoru paigutamisega maastikule, vaid maastikule õigesse kohta paigutatud metalltorule anti valed koordinaadid. Kui on selgunud, et ajalooliselt on piiripunktide asukoha määramisel tehtud mõõdistusvead, siis peab Maa-amet katastriandmed kohase menetluse tulemusel parandama, kuna katastriandmed peavad olema kooskõlas looduses kajastuva tegeliku olukorraga. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS § 11 lg 1).

9(10)

veekogu kaldajoone kaardistus, mille käigus täpsustati Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 kaldajoonega seotud katastripiiri asukohta. Tulenevalt MaaKatS § 193 lg 2 p-st 1 on katastripidajal õigus katastrimõõdistamiseta katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud piiride ja asukoha täpsemad alusandmed. Vastustajal esines eelpool toodust tulenevalt alus piiripunkti nr 10 asukoha andmete korrigeerimiseks. Seonduvalt kaebajate etteheitega vastava piiripunkti neile mitte kättenäitamisega, on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et sellist looduses pidevas muutumises olevat piiri pole võimalik üheselt tähistada ja kätte näidata. Ka küsimus sellest, kas kaldajoone asukoht on muutunud Tampli tee 1 kinnistu omaniku poolt rajatud muuli tõttu, ei oma antud juhul mingit tähtsust ega tähenda, et kaldajoone andmed tuleks jätta uuendamata. Vastustaja on õigesti märkinud, et veekogu andmete muutmine ETAK-i andmekogus ei mõjuta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et avaliku veekogu kaldajoone andmeid ei uuendataks ning katastriüksuse piiriandmeid ei viidaks täpsustatud kaldajoone andmetega vastavusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.