Xi kaebus Tallinna Vangla 18.12.2021 vastuse nr 58/21/32653-1, 11.01.2022 vastuse nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles Tallinna Vangla keeldus talvejalatsite eraldamisest riigieelarvest
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastus nr 5-8/21/32032-2 ning 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/21/617-2 olid õigusvastased osas, milles Tallinna Vangla keeldus Xile talvejalatsite eraldamisest riigieelarvest.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.09.2022.
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas perioodil 14.04.2021-05.12.2021 kokku 67 taotlust riideesemete ja jalatsite eraldamiseks riigieelarvest. Kaebaja taotles talvesaapaid või jalatseid, talvekindaid, 2 paari boksereid, 2 paari sokke, hügieenipakki, sügis/talve jopet, spordijakki, spordipükse, teksapükse, seepi, šampooni, raseerijat, hambapastat, hambaharja, viigipükse, nokamütsi, T-särki, püksirihma, kevad/sügis jopet.
2.Kaebaja esitas 09.12.2021 pöördumise, milles ei olnud rahul sellega, et temale tähtaegselt ei vastatud ning esitas taotluse talvejalatsite, talve sõrmkinnaste, aluspesu, sokkide ja hügieenipaki eraldamiseks riigieelarvest.
1(8)
3.Tallinna Vangla jättis 18.12.2021 vastusega nr 5-8/21/32653-1 perioodil 14.04.202105.12.2021 esitatud taotlused rahuldamata, sest kaebajale on vangla poolt väljastatud ette nähtud vangla vormi elemendid, mille hulgas on jope, kindad, T-särgid ja müts. Samuti on kaebajal kambris isiklike asjade hulgas olemas saapad, ketsid ja 5 paari sokke. Tallinna Vangla märkis, et K-Rahast nähtuvalt on kaebaja viimase kolme kuu sissetulek olnud 315 eurot, millest arvestades maha nõueteja vabanemisfondi minevad summad on kaebajal vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks rahalisi vahendeid 126 eurot. Tallinna Vangla viitas, et kaebaja on saanud teha poest sisseoste kuueteistkümnel korral kokku summas 178,08 eurot. 2021 detsembri hinnakirjast nähtub, et Cargoexpert OÜ-s ei ole talvejalanõusid, jalatsitest pakutakse hinnakirja alusel kahte sorti plätusid hinnaga 16,80 või 36 eurot, tenniseid hinnaga 24 eurot, kahte sorti spordijalatseid hinnaga 42 või 116,95 eurot.
4.Tallinna Vangla koostas kaebaja 09.12.2021 märgukirjale ja taotlusele 11.01.2022 vastuse nr 58/21/32032-2. Vangla viitas 18.12.2021 vastusele ja tõdes, et osadele taotlustele on jäetud tähtaegselt vastamata ja vabandas põhjustatud ebameeldivuste eest. Samas tõdes Tallinna Vangla, et alust taotluseid rahuldada ka ei olnud. Jalatsite osas märkis vangla, et kaebajal on kambris isiklike esemete hulgas jalanõudest ketsid ja saapad (ortopeedilised). Seega puudus vajadus väljastada riigieelarvest talvejalatsid.
5.Kaebaja esitas 22.12.2021 vaide Tallinna Vangla 18.12.2021 vastusele. Vaide lõpus taotles kaebaja vastuse tühistamist talvejalatsite väljastamisest keeldumise osas ja ettekirjutuse tegemist voodriga talvesaabaste või kõrgendatud jalatsite väljastamiseks.
6.Kaebaja esitas 13.01.2022 vaide Tallinna Vangla 11.01.2022 vastusele. Vaide lõpus taotles kaebaja vastuse tühistamist talvejalatsite väljastamisest keeldumise osas. Kaebaja hinnangul on vangla kohustatud tagama kinnipeetavatele riigieelarvest ilmastikuoludele vastavad vormiriietused, mille hulka kuuluvad ka jalanõud. Kaebajal puudub võimalus osta vangla vahendusel poest talveajalatseid, kuna neid ei ole kaupade hinnakirjas.
7.Tallinna Vangla tegi 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2, millega jättis vaided rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Tallinna Vangla kodukorra p-st 3.7 nähtub, et kinnipeetavatele väljastatakse vangla poolt vormielementidest: 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Seega jalanõusid vangla vormielementide hulgas ei ole. Tallinna Vangla kodukorra p 11.4.1 alusel on kinnipeetaval võimalik taotleda põhjendatud vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt täidetud taotluse (kodukorra lisa 9). Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust. Riideesemeid ja jalanõusid ei väljastata, kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud esemete maksumus. Kodukorra p 15.6 sätestab, et põhjendatud vajadusel võib kinnipeetav soetada eritellimusega kaupu. Eritellimusega kaup saab olla üksnes eelnevalt kirjalikult taotletud ja vanglateenistuse poolt lubatud. Vanglale teadaolevalt ei ole kinnipeetav taotlenud vanglateenistuselt luba osta eritellimusena endale talvejalanõusid. Seega, kuigi kinnipeetaval on rahalised vahendid olemas, ei ole ta kasutanud võimalust tellida endale ise enda vabadest rahalistest vahenditest eritellimusena talvejalanõusid. Registrist nähtub, et vaide esitajal on kambris nahast ortopeedilised saapad, 5 paari sokke ja riigi varadest ratastool. Seega, kuna vaide esitaja liigub ratastoolis ja tal on olemas kambris isiklike varade hulgas nahast ortopeedilised saapad ja 5 paari sokke ning vangla poolt väljastatud pikad vormipüksid, mida tal on võimalik panna saabaste säärte peale nii, et lumi sinna sisse ei satuks, siis puudub ka reaalne vajadus väljastada riigieelarvest talvejalanõusid.
8.Kaebaja esitas 26.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.01.2022 vastuse nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2 tühistamiseks. 2(8)
9.Kaebaja täpsustas 09.02.2022, et ta nõuab 18.12.2021 vastuse nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastuse nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2 tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist väljastada temale talvejalatsid riigieelarvest. Kaebaja lisab, et kaebus puudutab tühistamise ja kohustamise osas ainult talvejalatseid ning kaebaja ei soovi Tallinna Vangla kohustamist taotluste uuesti lahendamiseks, sest see oleks ajaraiskamine.
10.Kohus võttis 15.02.2022 määrusega menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 18.12.2021 vastuse nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastuse nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2 tühistamiseks osas, milles Tallinna Vangla keeldus talvejalatsite eraldamisest riigieelarvest, ning Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada temale talvejalatsid riigieelarvest.
11.Tallinna Vangla taotles 17.03.2022 vastuses kaebuse läbi vaatamata jätmist.
12.Kohus jättis 29.04.2022 määruses Tallinna Vangla taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja andis kaebajale loa kaebuse muutmiseks, lugedes kaebuse uuteks nõueteks Tallinna Vangla 18.12.2021 vastuse nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastuse nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2 õigusvastasuse tuvastamine osas, milles Tallinna Vangla keeldus talvejalatsite eraldamisest riigieelarvest.
13.Tallinna Vangla taotles 17.05.2022 vastuses ka muudetud kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kaebuse sisulise läbi vaatamise korral taotles Tallinna Vangla kaebuse rahuldamata jätmist.
14.Kohus jättis 30.05.2022 määrusega Tallinna Vangla taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja määras kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses.
15.Kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 08.06.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
16.Tallinna Vanglas oli perioodil 14.04.2021-05.12.2021 registreeritud 67 taotlust, kuid vastuse nendele taotlustele sai kaebaja alles 18.12.2021.
17.Kaebaja esitas 11.01.2022 taotluse, et ta ei saanud oktoobrikuust kasutada jalutuskäiku, kuna tal puudusid talvised voodriga jalatsid. Kaebajal olid olemas suvised kõrgendatud ketsid ja olid olemas kevad-sügise proteessaapad. Proteessaapad olid ilma voodrita ja talviseks perioodiks ei sobinud. Isegi kui püksisääred peale panna, ei saa need olla soojemad.
18.Kaebaja ei ole nõus sellega, et ta pidi ise jalatsid ostma. Vangla arvestas kolme kuu sissetulekuga ja selle eest pidi kaebaja hügieenitarbed, aluspesu ja jalatsid ise ostma.
19.Vaideotsus ja vastus taotlusele on koostatud sama kontaktisiku poolt, kuigi vaideotsuse allkirjastas vangla direktor. Kaebaja leiab, et koostaja on keeldunud talvejalatsite väljastamisest absurdsel põhjusel.
20.Kaebaja on vanglale kirjutanud, et ta on nõus ka tavaliste talvejalatsitega, kuid nad peavad olema soojad ehk voodriga ja kõrgendatud. Ortopeediliste talvejalatsite tellimine on ajamahukas. Vangla peab leidma ortopeedi, kes on nõus tulema vanglasse mõõte võtma. Ortopeedilised jalatsid on kolm korda kallimad kui tavalised talvesaapad. Kaebajal on Sotsiaalkindlustusameti poolt 2021. aastal väljastatud sooduskaart olemas, kuid vanglal kaebaja sooduskaart puudub ja see ei ole veel aktiveeritud. Vastustaja seisukohad
21.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
22.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotlus talvejalatsite väljastamiseks jäeti rahuldamata õiguspäraselt ja kaebaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja jääb 18.12.2021 3(8)
vastuses nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastuses nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuses nr 5- 15/21/617-2 toodud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada.
23.Riigikohtu üldkogu on oma määruses nr 3-3-1-5-09 selgitanud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seega tekib isikul õigus nõuda toimingu sooritamist, kui on olemas õigusnorm, mis kohustab avaliku võimu kandjat mingiks kindlaks teoks ning see õigusnorm on mõeldud kaitsma isikuõigusi.
24.Milliseid esemeid kinnipeetavale vangla riietusena väljastatakse, sätestab Tallinna Vangla kodukorra punkt 3.7. Selle sätte kohaselt antakse kinnipeetavatele (välja arvatud vahistatule) vangla riietus (4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, jope, talvemüts ning taotluse alusel paar kindaid ja sooniksall). Seega ei tulene kehtivast õigustest vanglale imperatiivse iseloomuga kohustust väljastada vangla riietusena ka jalatseid.
25.Kaebajal on alates 03.08.2020 kambris olemas isiklikud mustad ortopeedilised saapad ning 13.05.2021 vangla poolt väljastatud mustad ketsid. Jalanõud kinnipeetavale vangla väljastatud esemete hulka ei kuulu. Küll aga on kodukorra p 11.4.1. kohaselt võimalik põhjendatud vajadusel taotleda vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt täidetud taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Riideesemeid ja jalanõusid ei väljastata, kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus.
26.Käesolevalt esitas kaebaja Tallinna Vanglale massiliselt samasisulisi taotlusi vangla kulul riiete ja jalanõude saamiseks. Kuna kaebaja on vanglale esitanud massiliselt taotlusi, milles on taotlenud vangla kulul samade esemete saamist (kord soovinud nende lattu paigutamist, kord jätnud täpsustamata, kord soovinud kambrisse), on kaebaja ise loonud olukorra, mil vangla ei ole suutnud tema pöördumistele tähtaegselt kirjalikult vastata. Arvestades, et vabanemisel vangla kulul vajalike riiete saamine otsustatakse vahetult enne vanglast vabanemist ja nimetatud tingimus ei olnud taotluste esitamise ajaks veel täidetud, ei saanud vangla kaebajale vabanemisel vajalike riiete vajaduse üle otsustada ning 22.09.2021 päevikukandest järelduvalt on seda kaebajale ka selgitatud. Seda, et vangla kaebajale humanitaarkorras taotletud riideesemeid ja jalanõusid ei väljasta on vangla vastuseks kaebaja 28.03.2021 ja 04.04.2021 koostatud pöördumistele ka 28.04.2021 vastuses selgitanud ning jäänud antud seisukohale ka kaebaja 29.04.2021 kirjale 01.06.2021 antud vastuses. Vaatamata vanglaametnike erinevatele selgitusele on kaebaja jätkanud taotluste esitamist vabanemiseks esemete saamiseks ning esitanud ebavajalikul hulgal erinevaid samasisulisi taotlusi vangla kulul riiete ja jalanõude saamiseks.
27.Olukorras, mil vanglale ei tulene kehtivast õigusest kohustust väljastada kinnipeetavatele ükskõik milliseid nende poolt soovitud jalanõusid, ei saa vangla keeldumist talvejalanõude väljastamiseks pidada õigusvastaseks. Kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt oli kaebajal Tallinna Vanglas isiklikest esemetest kambris ketsid (soetatud vangla kulul ning väljastatud 13.05.2021) ja ortopeedilised saapad (alates 03.08.2020), samuti viis paari sokke. 18.12.2021 kirja nr 5-8/21/32653-1 kohaselt oli kaebaja viimase kolme kuu sissetulek 315 eurot, millest nõuete- ja vabanenemisfondi minevate summade mahaarvamisel oli isikuarvel kasutamiseks rahalisi vahendeid 126 eurot. Detsembrikuus ei olnud Cargoexpert OÜ-s müügil küll talvejalanõusid, kuid sortimendis olid kahte sorti spordijalatsid hinnaga 42 või 116,95 eurot. Kodukorra punkti 15.6. kohaselt võib kinnipeetaval põhjendatud vajadusel soetada ka eritellimusega kaupu, kuid seda juhul kui kinnipeetav on seda eelnevalt kirjalikult taotletud ja vanglateenistus on kauba soetamiseks nõusoleku andnud. Seega oli kaebajal taotluse alusel võimalik endale soovi korral ka uued jalatsid soetada, kuid kaebaja seda taotlenud ei ole.
4(8)
28.Arvestades, et Tallinna Vangla jalutusbokside, seda enam invajalutusbokside, tingimused seal viibimiseks reeglina mingeid spetsiifilisi jalanõusid ei vaja (puuduvad lumehanged, sügavad sopalombid jms), saab seal ilma probleemideta liikuda ka mittespetsiifiliste talvejalatsitega. Ka ei ole meditsiiniosakond tuvastanud, et kaebajal esineks näidustus teatud kindlat liiki jalatsitega jalutuskäigule minemiseks. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal kambris kaks paari jalanõusid, sh ortopeedilised saapad, ning samuti sokid, olid kaebajal kambris esemed, mis võimaldasid tal jalutuskäike kasutada. Seda enam, et kaebaja liigub ringi ratastoolis. Olukorras, mil kaebaja kasutuses olid juba sobivad jalanõud, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda veel täiendavalt vangla kulul talvejalatsite muretsemist. Seetõttu on vangla õiguspäraselt keeldunud jalatsite väljastamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.
30.Väidetavalt ei saanud kaebaja alates 2021. aasta oktoobrist jalutusboksis viibimise õigust kasutada, sest tal puudusid ilmastikutingimustele vajalikud jalatsid. Tallinna Vangla keeldus talvejalatseid riigieelarvest väljastamast 18.12.2021 vastusega nr 5-8/21/32653-1 (Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisa 1, lk 17) ning põhjendas keeldumist täiendavalt 11.01.2022 vastuses nr 58/21/32032-2 (Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisa 1, lk 11). Tallinna Vangla 24.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/21/617-2 jäeti rahuldamata eelnevalt nimetatud vastuste peale esitatud vaided (Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisa 1, lk 1).
31.Vaidlus puudub selles, et kaebaja jalalabad on osaliselt amputeeritud ja ta kasutas vanglas ratastooli. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja taotles perioodil 14.04.2021-05.12.2021 Tallinna Vanglalt korduvalt kõrgendatud ja voodriga talvejalatseid suuruses 38-41 (Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisad 1-5).
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla keeldus õiguspäraselt eraldamast kaebajale riigieelarvest talvejalatseid, mis on kõrgendatud ja voodriga. Kaebaja on 18.02.2022 avalduses kinnitanud, et ta oli ortopeediliste talvejalatsite asemel nõus tavaliste talvejalatsitega, kuid need pidid olema soojad (voodriga ja kõrgendatud).
33.Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 esimene lause sätestab, et kui VangS-st ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 46 lg 3 alusel on vangla riietuse kirjeldus ja kandmise kord kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE). VSKE § 83 lg 1 esimese lause kohaselt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust. VSKE § 83 lg 2 kohaselt peab vangla riietus vastama ilmastikutingimustele ja olema kinnipeetavale suuruselt sobiv. VSKE § 85 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetava vangla riietuse esemed järgnevad: T-särk, pikad püksid, lühikesed püksid, naistel soovi korral seelik, jakk, jope, talvemüts, suvemüts, labakindad, kaelussall. Seega ei ole VSKE alusel ette nähtud, et vangla riietuse hulka kuuluksid jalatsid.
34.Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Tallinna Vangla kodukord) punkti 3.7 kohaselt kuuluvad vanglariietuse vormielementide hulka: 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Naiskinnipeetav võib soovi korral lühikeste pükste asemel saada seeliku. Kinnipeetavale, kellel puuduvad isiklik sall ja kindad, väljastatakse taotluse alusel 1 sooniksall ja 1 paar kindaid. Kuna ka Tallinna Vangla kodukorra alusel pole ette nähtud, et vangla riietuse hulka kuuluksid jalatsid, puudub vanglal kohustus tagada igale kinnipeetavale vangla riietuse osana ilmastikutingimustele vastavad jalatsid.
35.Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.4.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda põhjendatud vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt täidetud (s.h. mõõtude tabel) taotluse, mis on kodukorra lisas 9. Taotlust 5(8)
menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Riideesemeid ja jalanõusid ei väljastata, kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma, alla 30 päevane periood võrdsustatakse ühe kuuga. Kaebaja oli taotluste esitamise ajal viibinud vangistuses rohkem kui kolm kuud, mistõttu tuli kontrollida, kas tema kolme kuu keskmine vaba raha jääk oli suurem kui taotluses soovitud eseme ehk kõrgendatud voodriga talvejalatsite eeldatav maksumus. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 11.4.1 kohta selgitatud üksnes seda, et selles on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas toimub riideesemete väljastamine vähekindlustatud kinnipeetavale.
36.Kohus kontrollib järgnevalt, kas Tallinna Vangla keeldus õiguspäraselt eraldamast kaebajale riigieelarvest talvejalatseid Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.4.1 alusel.
37.Tallinna Vangla on vaidlustatud vastustes ja vaideotsuses tuginenud nii sellele, et kaebajal oli piisavalt raha, et taotleda talvesaabaste ostmist eritellimusena kui ka sellele, et vajadus talvesaabaste järele puudus, sest kaebajal juba olid kambris isiklike esemete hulgas ortopeedilised saapad, mis olid ka talveilmadega kasutatavad.
38.Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisas 5 on esitatud kaebaja asjade nimekiri Tallinna Vanglas. Nimekirjast nähtub, et kaebajal olid alates 03.08.2020 ehk Tallinna Vanglasse saabumisest kambris mustad ortopeedilised ilma paelteta saapad (lk 15). Alates 13.05.2021 olid kaebajal kambris ketsid (lk 14). Alates 15.09.2021 oli kaebajal kambris 5 paari tavalisi sokke (lk 16).
39.Kohus ei nõustu Tallinna Vangla seisukohaga, et kaebajal puudus vajadus talvesaabaste järele. Tallinna Vangla lähtus sellest, et kaebajal oli juba olemas üks paar saapaid, mis on sokkide ja pikkade püksisäärte abil ka talvise ilmaga kantavad. Tallinna Vangla märkis 24.01.2022 vaideotsuses, et kuna kaebaja liigub ratastoolis ja tal on olemas kambris isiklike varade hulgas nahast ortopeedilised saapad ja 5 paari sokke ning vangla poolt väljastatud pikad vormipüksid, mida tal on võimalik panna saabaste säärte peale nii, et lumi sinna sisse ei satuks, siis puudub ka reaalne vajadus väljastada riigieelarvest talvejalanõusid. Kohtumenetluses on Tallinna Vangla juurde lisanud, et invajalutusbokside tingimused seal viibimiseks reeglina mingeid spetsiifilisi jalanõusid ei vaja, sest seal puuduvad lumehanged ja sügavad lombid, seega saab seal ilma probleemideta liikuda ka mittespetsiifiliste talvejalatsitega. Kohtu hinnangul ei välista vastustaja esitatud põhjendused vajadust talvejalatsite järele. Talvesaabaste eesmärk on tagada jalgade soojas püsimine mitte üksnes lume või lompide sees kõndimisel, vaid talvel värskes õhus viibimisel üleüldiselt. Kaebaja jalalabad on kohtule teadaolevalt osaliselt amputeeritud. Võib eeldada, et sellise seisundi puhul vajavad jalad suuremat kaitset külma eest. Kaebaja tõi 22.12.2021 registreeritud vaides välja, et tema jalaköndid kardavad külma (Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisa 1, lk 8). Seega ei pruukinud sokkide ja pikkade püksisäärte kasutamine tagada piisavat soojust talviste miinuskraadide puhul, eriti kuna tegemist oli isikuga, kelle jalad ei olnud terved. Eesti kliimas on tavapärane, et sügisel ja talve kõige külmematel kuudel kantakse erinevaid saapaid. Seega ei saanud Tallinna Vangla keelduda kaebajale talvejalatsite riigieelarvest eraldamisest vajaduse puudumise tõttu.
40.Kohtu hinnangul oleks Tallinna Vangla saanud talvejalatsite riigieelarvest eraldamisest keelduda üksnes kaebaja majandusliku seisundi alusel. Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.4.1 kohaselt tuleb omavahel võrrelda kinnipeetava kolme kuu keskmist vaba raha jääki ja taotluses soovitud eseme maksumust. Kui kolme kuu keskmine vaba raha jääk on soovitud eseme maksumusest suurem, loetakse kinnipeetav võimeliseks eset oma raha eest ostma. Tallinna Vangla märkis 18.12.2021 vastuses nr 5-8/21/32653-1, et K-Rahast nähtuvalt on kaebaja viimase kolme kuu sissetulek olnud 315 eurot, millest arvestades maha nõuete- ja vabanemisfondi minevad summad on kaebajal vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks rahalisi vahendeid 126 eurot. Tallinna Vangla ei toonud välja, mis on nende hinnangul soovitud eseme ehk talvejalatsite maksumus, vaid viitas vangla kaupluses olemasolevate jalatsite hindadele, mis ei ole talvesaabastega võrreldavad 6(8)
(plätud, tennised, spordijalatsid). Samuti ei selgu 18.12.2021 vastusest, millist kolme kuu pikkust perioodi vastuses viidatud K-Raha väljavõte täpsemalt hõlmab. Kohtumenetluse käigus on ka selgunud, et 18.12.2021 vastuses välja toodud ja 11.01.2022 vastuses üle korratud kaebaja kolme kuu keskmine vaba raha jäägi summa ei olnud õige. Tallinna Vangla avaldas kohtule 01.07.2022 vastuskirjas, et kaebaja 15.09.2021-15.12.2021 K-Raha väljavõtte kohaselt (lisatud vastuskirjale) oli kaebaja konto algjääk 6,04 eurot ning nimetatud ajavahemikul laekus talle täiendavalt 315 eurot. Väljavõttest ei nähtu, et nimetatud ajavahemikul oleks kaebajale nõuete- ja vabanemisfondi minevate summade mahaarvamisel jäänud isikuarvel kasutamiseks rahalisi vahendeid 126 euro ulatuses. 315 euro suuruselt summalt nõueteja vabanemisfondi minevate summade mahaarvamisel jäi kaebajale 100,54 eurot. Tallinna Vangla selgitas, et 18.12.2021 vastuse koostanud vanglaametnik ei säilitanud taotluse lahendamisel kasutatud K-Raha väljavõtet ning enam ei mäleta, missuguse arvutuskäigu tulemusena kujunes kaebaja isikuarvel kasutamiseks olnud rahaliste vahendite summaks 126 eurot. Kui lähtuda 01.07.2022 esitatud K-Raha väljavõttest, siis jäi kohtu arvutuste järgi kaebaja sissetulekust (315 eurot) pärast nõuete fondi ja vabanemisfondi kinnipeetavate maksete mahaarvamist (220,50 eurot) järele hoopis 94,50 eurot. Kohtu hinnangul kinnitab Tallinna Vangla 01.07.2022 vastuskiri, et talvejalatsite väljastamisest keeldumise põhjendamisel tugineti valedele andmetele kaebaja majandusliku seisundi kohta. Vastustaja ei osanud kohtumenetluses selgitada, kuidas 18.12.2021 vastuses kajastatud summa 126 eurot kujunes. Tagantjärgi ei ole võimalik veenduda ka selles, et keeldumise aluseks oli kaebaja majanduslik seisund perioodil 15.09.202115.12.2021, sest Tallinna Vangla 18.12.2021 vastustest ei selgu, mis perioodi täpsemalt kontrolliti. Tehtud on vaid üldsõnaline viide viimasele kolmele kuule. Tallinna Vangla väitis 01.07.2022, et 18.12.2021 vastuse koostanud vanglaametnik ei säilitanud taotluse lahendamisel kasutatud K-Raha väljavõtet. Isegi kui lähtuda sellest, et Tallinna Vangla kontrollis talvejalatsite väljastamisest keeldumisel perioodi 15.09.2021-15.12.2021, jääb ebaselgeks, miks valiti kaebaja majandusliku seisundi kontrollimiseks just see kolme kuu pikkune periood. Tegemist ei ole kolme kuuga vahetult enne keelduva otsuse tegemist (18.12.2021) ega enne kaebaja esimest taotlust talvejalatsite eraldamiseks (kohtule esitatud taotluste hulgast 01.06.2022 kuupäevaga taotlus). Seega on Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus kaebaja majandusliku seisundi hindamise osas puudulike põhjendustega. Tallinna Vangla 11.01.2022 vastuses on viidatud aga perioodile 09.10.2021-09.12.2021, mis on hoopis kaks kuud pikk. Ka Tallinna Vangla 24.01.2022 vaideotsuses ei ole kaebaja majandusliku seisundi hindamise kohta täiendavat infot.
41.HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamine on vajalik esmajoones selleks, et haldusakti adressaat saaks aru, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Haldusakti põhjendamine tagab ka selle, et haldusakti õiguspärasus oleks hiljem kontrollitav. Kohus leiab, et Tallinna Vangla keeldumine talvejalatsite riigieelarvest väljastamisest oli puudulike põhjenduste tõttu õigusvastane, sest Tallinna Vangla tugines vajaduse puudumisele olukorras, kus kaebajal oli talvejalatsite järele vajadus ning pole arusaadav, kuidas kaebaja majanduslikku seisundit tegelikult hinnati.
42.Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et ta esitas ajavahemikul 14.04.2021-05.12.2021 kokku 67 taotlust erinevate riideesemete väljastamiseks, kuid sai vastuse alles 18.12.2021. Tallinna Vangla on 28.01.2022 esitanud kohtule kaebaja taotlused. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja taotles esimest korda talviste saabaste riigieelarvest eraldamist 01.06.2021 (Tallinna Vangla 28.01.2022 vastuse lisa 4, lk 17). Hiljem taotles kaebaja sügis-talviste või üksnes talviste jalatsite väljastamist igakuiselt mitu korda kuus. Seega sai kaebaja kõige varasem taotlus vastuse enam kui 6 kuud hiljem. Tallinna Vangla on vastuses kaebusele selgitanud, et kuna kaebaja esitas massiliselt taotlusi, tekitas ta ise olukorra, kus tema taotlustele ei saanud tähtaegselt vastata. Kohus leiab, et see ei ole 7(8)
asjakohane põhjendus, sest haldusorgan peab suutma oma tööd selliselt korraldada, et haldusorganile esitatud taotlused saaksid lahenduse ettenähtud tähtaja jooksul pärast nende esitamist. Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.1.4 kohaselt on kirjalikule pöördumise vastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega oleks tulnud talvejalatsite riigieelarvest eraldamise taotlustele vastata 30 päeva jooksul alates nende esitamisest. Tallinna Vangla tõdes 11.01.2022 vastuses, et osad taotlused jäid tähtaegselt vastamata ja vabandas põhjendatud ebameeldivuste eest. Seega on Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus õigusvastane ka menetlustähtaja rikkumise tõttu.
43.Kokkuvõttes leiab kohus, et Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastus nr 5-8/21/32032-2 ning 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/21/617-2 olid õigusvastased osas, milles Tallinna Vangla keeldus talvejalatsite eraldamisest riigieelarvest.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kaebaja on riigilõivust menetlusabi korras vabastatud. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
45.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses oma algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab andmeid kaebaja tervise ja vanglasisese konto kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.