Xi kaebus Tallinna Vangla 17.12.2021 otsustuse (vastus) nr 518/21/29540-2 ning 26.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/615-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Vangla 17.12.2021 otsustuse (vastus) nr 518/21/29540-2 punktide 1 ja 3 vaidlustamist puudutavas osas kaebus läbi vaatamata ning tühistada eelnimetatud otsustus ülejäänud osas;
2.Tühistada Tallinna Vangla 26.01.2022 vaideotsus nr 515/21/615-2 osas, milles käsitati kaebaja 08.11.2021 pöördumist märgukirjana ja ei võetud seisukohta nende taotluste osas, mis olid jäetud 17.12.2021 otsustuse punktidega 2, 4 ja 5 sisuliselt rahuldamata. Jätta eelnimetatud vaideotsuse peale esitatud kaebus ülejäänud osas rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.07.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
X saatis 08.11.2021 Justiitsministeeriumile pöördumise (kaebuse), mille Justiitsministeerium edastas 17.11.2021 kirjaga vastamiseks Tallinna Vanglale. Pöördumises väljendas X rahulolematust seoses liiga varase äratusega, mis on tingitud kell viis hommikul mängima hakkavast raadiost;
meditsiiniosakonna poolt tööülesannete ebakorrektse täitmisega (testribad ja nõelad insuliini taseme mõõtmiseks/süstimiseks); asjaoluga, et X ei ole saanud ennast kirja panna perearsti vastuvõtule; esitatud pöördumiste edastamata jätmisega adressaatidele (talvejalatsid ja kindad) ning avavanglasse mitte saamisega.
2.Tallinna Vangla tõlgendas 17.12.2021 vastuses kaebaja esitatud pöördumist märgukirjana. Tallinna Vangla teatas, et võtab märgukirja teadmiseks ning vastas ka seonduvalt pöördumises tõstatatud küsimustega.
3.X esitas Tallinna Vangla 17.12.2021 vastuse p-de 2, 4 ja 5 peale vaide, mis jäeti 26.01.2022 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt oli pöördumine õigesti märgukirjaks liigitatud ning märgukirjale vastamine ei ole haldusakt, kuna ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi. Asjaolu, et vaide esitaja arvates on pöördumise p-dele 2, 4 ja 5 vastatud puudulikult või vastanud on pädevust mitteomav ametnik, ei tingi ettekirjutuse tegemist uuesti vastamiseks.
4.X esitas 27.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Tallinna Vangla 17.12.2021 vastusega nr 5-18/21/29540-2 ning 26.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/615-2 tühistamise nõudes. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määrusega jäeti Xi menetlusabi taotlus rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaateid ei saanud pidada kuigi suureks.
6.X esitas 21.02.2022 Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määruse peale määruskaebuse paludes tühistada määruse punkti 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 määrusega rahuldati Xi määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määruse resolutsiooni punkt 1. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse, millega rahuldas Xi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 4).
8.Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Tallinna Vangla vastas kaebusele 25.05.2022.
9.Tallinna Halduskohtu 30.05.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.X esitas ta 08.11.2021 kaebuse Justiitsministeeriumile, kuid Tallinna Vangla käsitles seda märgikirjana. Vangla vastus tõstatud küsimustele oli segane ja arusaamatu. Samuti vastas pöördumisele isik, kellel ei olnud selleks pädevust ning vaideotsus koostati hilinemisega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on Tallinna Vangla 17.12.2021 vastuse nr 5-18/21/29540-2 tühistamise nõudes ebaõigesti menetlusse võetud. Tallinna Vangla 17.12.2021 vastus nr 518/21/29540-2 ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõistes, sest sellega ei anta kaebajale õigusi ega
panda kohustusi, samuti neid ei muudeta ega lõpetata. Tegemist on vastusega märgukirjale, mida saab nii vaide- kui kohtumenetluses vaidlustada, kui pöördumisele on vastamata jäetud või on vastus puudulik. Kaebaja hinnangul on vastanud tõstatatud probleemidele ebapädev isik ja puudulikult. Vastustaja hinnangul oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks käesoleval juhul asjakohane kohustamis-, mitte tühistamiskaebus. Isegi kui asuda seisukohale, et pöördumine on ekslikult märgukirjaks liigitatud ja 17.12.2021 vastust nr 5-18/21/29540-2 tuleb käsitleda haldusaktina, ei ole selle täies mahus tühistamise nõue lubatav. Vaidemenetluses on vaidlustatud Tallinna Vangla 17.12.2021 vastust nr 5-18/21/29540-2 üksnes punktide 2, 4 ja 5 osas ehk taotletud vastuse osalist kehtetuks tunnistamist. Vastuse punktide 1 ja 3 osas ei ole kaebaja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud ja kaebus tuleks tagastada.
12.Vastustaja märgib, et 17.12.2021 vastuse nr 5-18/21/29540-2 punktides 2, 4 ja 5 kajastatud selgituste aluseks on pädevate spetsialistide seisukohad, mis jääks samaks ka juhul, kui vastustaja peaks uuesti Xi pöördumisele vastama. Oluline on märkida, et X on Tallinna Vangla 18.12.2021 otsused nr 5-8/21/32653-1 ja 5-8/21/29394-3, millega jäeti tema taotlused humanitaarabi korras jalanõude ja riideesemete väljastamiseks ning avavanglasse paigutamiseks rahuldamata, Tallinna Halduskohtus ka juba vaidlustanud (vt haldusasjad nr 3-22-197 ja nr 3-22-196). Isegi kui vastajal pädevus puudunuks, ei muuda see automaatselt vastust õigusvastaseks. Vaidlustatud vastuse puhul on tegemist sisepädevuse küsimusega.
13.VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Vastavalt VSkE § 11 lg-le 2 vaatab direktor läbi vaide, mis on esitatud muu vanglas töötava, kuid üksuse koosseisu mittekuuluva isiku, välja arvatud Viru Vangla haldusosakonna koosseisu kuuluva isiku, haldusakti või toimingu peale. Kuna K. Sammelselg allub ametijuhendi kohaselt vahetult Tallinna Vangla direktorile, oli direktor pädev vaiet läbi vaatama.
13.1.X andis vaide Tallinna Vanglale üle 21.12.2021 ja vaie tulnuks lahendada hiljemalt 20.01.2022. Vastustaja möönab, et vaiet ei lahendatud tähtaegselt ja X sai vaideotsuse lühiajalise hilinemisega. Samas kaebaja õigusi ei ole rikutud, sest VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus kaebusega halduskohtusse pöörduda ka juhul, kui vaie on tähtaegselt lahendamata jäetud. Vaide lahendamisega lühiajaline viivitamine ei tingi 26.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/615-2 tühistamist. Lisaks sellele on esitatud halduskohtule tühistamiskaebus, mitte aga kaebus vaide lahendamise tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja arvates ei ole eeltoodud põhjendustel 26.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/615-2 tühistamiseks alust.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 17.12.2021 otsustust (vastus) nr 518/21/29540-2 ning 26.01.2022 vaideotsust nr 5-15/21/615-2 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 määrusega menetlusse võetud. Kaebaja ei ole seonduvalt nõude määratlemisega vastuväiteid esitanud. Samas nähtub 27.01.2022 kaebusest, et X on taotlenud 17.12.2021 otsustuse (vastus) tervikuna tühistamist ning taoliselt on see ka menetlusse võetud, kuid vaidemenetluse raames oli vaidlustatud üksnes nimetatud otsustuse punkte 2, 4 ja 5. See nähtub ka haldusasja materjalide juurde esitatud ja 20.12.2021 allkirjastatud vaidest. Seega võib Tallinna Vanglaga nõustuda, et 17.12.2021 vastuse punktide 1 ja 3 osas ei ole kaebaja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud, mis praeguses menetluslikus situatsioonis tähendab seda, et kaebus tuleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel selles osas läbi vaatamata jätta. Vastavalt HKMS § 151 lg 1 p 1 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui pärast
kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse kaebus kui nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ei ole kinni peetud.
15.Vastustaja on käsitanud kaebaja pöördumist märgukirjana ja andnud 17.12.2021 vastusega talle sellekohaseid selgitusi. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei olnud tegemist siiski ettepanekute tegemisega vanglale, vaid taotlustega. Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 määruses, millega rahuldati Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, on asutud seisukohale, et pöördumist tuleb tõlgendada taotlusena meditsiinitarvikute, kinnaste ja jalanõude väljastamiseks ning avavanglasse paigutamiseks ja et kahtluse korral oli võimalik paluda taotlust täpsustada (määruse p 10). Olukorras, kus taotlust käsitati ebaõigesti märgukirjana ning mis tähendas kaebaja jaoks sisuliselt taotluse rahuldamisest keeldumist, on tegemist oluliste kaalutlusvigadega. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on üheks haldusakti õiguspärasuse eeltingimuseks kaalutlusvigade puudumine. Lähtuvalt eeltoodust tuleb 17.12.2021 otsustus tühistada selle punkte 2, 4 ja 5 puudutavas osas. Vastustaja arvates ei ole 17.12.2021 otsustuse või vastuse puhul tegemist haldusaktiga, mis võib olla iseenesest ka vaieldav, kuid olukorras, kus kaebaja ei ole kohustamisnõuet esitanud, ei ole sellel enam sisulist tähendust. 17.12.2021 otsustuse tühistamine on tingitud kaebaja sellekohasest tähtaegsest nõudest ning kaalutlusvigadest taotluse ebaõigel käsitamisel märgukirjana. Arvestades asjaolu, et kaebaja 08.11.2021 pöördumist käsitati märgukirjana ka 26.01.2022 vaideotsuses, tuleb vaideotsus samuti selles osas tühistada, kuid see on vajalik pigem õigusselguse huvides. Muus osas jääb vaideotsuse peale esitatud kaebus rahuldamata. Mis puutub pädevusega seonduvatesse küsimustesse, siis selles osas sisalduvad vaideotsuses asjakohased põhjendused, millega võib nõustuda. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et vaide lahendamise lühiajalise viibimisega ei pea kaasnema selle tühistamist, sest tähtaegselt lahendamata vaide korral oli kaebajal võimalus ka vaide lahendamist ära ootamata kohtusse pöörduda, mis tähendab seda, et mõnepäevane hilinemine kaebaja õigusi märkimisväärselt riivata ei saanud.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt, kuid menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu, sest protsessiosalised ei ole seda taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.