X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-544.
2.Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-22-197 materjalide hulgas sisalduv Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastus nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/21/617-2.
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
1.X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 26.12.2021 taotluse hüvitada talle mittevaraline kahju 5000 eurot seoses jalutuskäikude võimatuse ja taotluste hilinenud lahendamisega. Kaebaja taotles 2021. a oktoobris humanitaarkorras kõrgendatud voodriga talvejalatseid, kuid tema taotlus lahendati alles 18.12.2021. Taotlust rahuldamata jättes ei arvestanud vangla, et kauplus ei müü talvejalatseid. Kaebajal on suhkruhaiguse tõttu jalalabad suures osas amputeeritud, mistõttu vajab ta käimiseks kõrgendatud säärtega ortopeedilisi jalatseid. Sobivate jalanõude puudumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik käia ajavahemikul 01.10.–26.12.2021 värskes õhus jalutamas. Ka on kaebaja esitanud vanglale alates 2021. a aprillist 67 taotlust riideesemete ja jalatsite riigieelarvest eraldamiseks, kuid taotlustele vastati alles 18.12.2021. Jalutuskäikude
3-22-544 ärajäämise eest nõudis kaebaja hüvitisena 4000 eurot ja taotluste hilinenud lahendamise eest 1000 eurot.
2.Tallinna Vangla jättis 28.02.2022 vastusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja sissetulek kolmel eelneval kuul enne taotluse esitamist oli 126 eurot. Seega oli tal uute jalanõude ostmiseks piisavalt raha: detsembris müüdi kaupluses kaht sorti spordijalatseid hinnaga vastavalt 42 ja 116,95 eurot. Jalutusboksis liikumiseks ei ole vaja spetsiifilisi jalanõusid, sest seal ei ole lumehangesid ega loike. Ka meditsiiniosakond ei ole leidnud, et kaebaja vajaks jalutuskäigul käimiseks kindlat liiki jalanõusid. Kaebajal oli kambris kaks paari jalanõusid ja viis paari sokke, sh ortopeedilised saapad, mistõttu oli tal võimalik jalutuskäigul käia. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust sellele, et talvejalatsid muretsetakse riigieelarveliste vahendite arvelt. Tallinna Vangla vabandas 11.01.2022 vastuses selle eest, et osa taotlusi jäi tähtaegselt lahendamata. Samas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada et taotluste hilinenud lahendamine põhjustas kaebajale rahas hüvitatavat kahju. Kaebajal oli võimalik esitada vaie.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.03.2022 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles jäi taotluses väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei saanud ajavahemikul 01.10.–26.12.2021 jalutamas käia, sest tal ei olnud sobivaid jalanõusid ja ta kartis külma saada. Kaebajal on kambris küll kaks paari jalatseid ja viis paari sokke, kuid sellest ei tulene õigustust jätta talvesaapad väljastamata ja kaebajale tähtaegselt vastamata. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt nõutavast riigilõivust vabastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 150 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Menetlusabi antakse, kui isik ei ole oma majandusliku seisundi tõttu suuteline menetluskulusid kandma või kui ta suudab seda teha üksnes osaliselt ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on tema jaoks edukas (vt HKMS § 111 lg 1). Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal maksta kaebuselt 150 euro suurust riigilõivu (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2, HKMS § 112 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlust ei saa siiski rahuldada, sest kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kinnipeetaval on põhjendatud vajaduse korral võimalik taotleda vangla kulul jalanõude väljastamist (Tallinna Vangla kodukorra p 11.4.1). Jalanõud väljastatakse, kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem, kui taotluses soovitud eseme maksumus ning jalanõud on kinnipeetavale vajalikud. Vangla vastusest nähtuvalt ei tuvastanud meditsiiniosakond, et kaebajal oleks näidustus kindlat liiki jalanõudega jalutuskäigule minemiseks. Kaebajal on kambris ketsid (alates 13.05.2021) ja ortopeedilised saapad (alates 03.08.2020). Tingimused jalutusboksis, kuid eriti invajalutusboksis, ei eelda, et isik vajab liikumiseks spetsiifilisi jalanõusid: seal puuduvad lumehanged, sügavad lombid jms. Kaebaja liigub ringi ratastoolis. Kaebaja pidi olemasolevaid saapaid saama kanda ka oktoobrisnovembris. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei olnud võimalik kanda saabaste sees lisasokke või villaseid sokke. Sõltumata sellest, kas kambris olevad jalanõud sobisid jalutuskäigul osalemiseks, ei pidanud vangla kaebajale taotletud jalatseid väljastama, sest kaebajal oli nende ostmiseks piisavalt raha. Kaebaja väitest, et vangla ei müü talvejalatseid, ei saa teha järeldust, et vangla peab kaebajale soovitud jalatsid hankima. Kui vangla kaupluses ei müüda vajaminevat kaupa, siis on kinnipeetaval võimalik esitada vanglale taotlus eritellimusel kauba soetamiseks (vt Tallinna Vangla kodukorra punkt 15.6). Kaebajale selgitati seda mh 24.01.2022 vaideotsuses nr 5-15/21/617-2. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks taotlenud vanglalt luba osta endale oma 2(5)
3-22-544 raha eest eritellimusena talvejalatsid ja vangla oleks sellest keeldunud. Seega ei ole jalutuskäigud jäänud tegemata vangla õigusvastase tegevuse tulemusena. Kaebaja ei ole selgitanud, missuguse kahju põhjustas tema taotlustele hilinenud vastamine. Halduskohtule ei olnud ka äratuntav, et see saanuks kaasa tuua rahaliselt hüvitamisele kuuluva kahju. Vangla vabandas kaebaja ees. See on kaebaja pahameele heastamiseks piisav.
5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.03.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada ta kaebuselt tasutavast riigilõivust. Halduskohus oleks pidanud kaebaja kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastama, sest tema sissetulek ei ole 150 euro suuruse riigilõivu tasumiseks piisav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Seepärast jääb kaebaja taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Ühtlasi arvestab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel halduskohtus esitatud menetlusabi taotlust, mitte korduvat menetlusabi taotlust. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lahendamisel aluseks halduskohtus tuvastatud asjaolud (HKMS § 203 lg 2 ja § 198 lg 1). Menetlusabi taotluse asjaolud ei ole võrreldes varasemaga muutunud (HKMS § 158 lg 2)
7.Kaebaja nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist kahel erineval alusel: esiteks seoses sellega, et ta ei saanud ajavahemikul 01.10.–26.12.2021 käia jalutuskäikudel, sest vangla ei väljastanud talle talvesaapaid; teiseks seoses sellega, et vangla viivitas taotluste lahendamisega. Kaebaja ei ole välja toonud, missuguse õigushüve riive eest ta hüvitist taotleb. Kuna ta ei ole väitnud, et jalutuskäikude ärajäämine või taotluste lahendamisega viivitamine oleks kahjustanud tema tervist, järeldab ringkonnakohus, et kaebaja seostab vangla tegevust inimväärikuse alandamisega. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et vangla tegevusel võiks olla puutumus muude riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvedega.
8.Nõuded ei ole esitatud samal alusel, mistõttu tuleb ka nende eest tasumisele kuuluvat riigilõivu arvestada eraldi. Vangla tegevuse tulemusena ära jäänud jalutuskäikude eest nõudis kaebaja kohtueelses menetluses hüvitisena 4000 eurot ning taotluste lahendamisega viivitamise eest 1000 eurot. Ringkonnakohus eeldab, et kaebaja on jäänud kaebuses kohtueelses menetluses esitatud taotluste juurde, sest ta ei ole kaebuses uusi väiteid ega asjaolusid välja toonud. Liitkaebuselt tasumisele kuuluvatest riigilõivudest on suurim 120 eurot (HKMS § 104 lg 1, RLS § 60 lg 2).
9.Kaebaja kahekordne keskmine sissetulek neljal eelneval kuul (05.11.2021–04.03.2022) enne menetlusabi taotluse esitamist ja pärast seaduses sätestatud mahaarvamisi on väiksem kui 120 eurot. Majanduslik seisund ei ole siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Riigilõivu riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Seepärast on menetlusabi andmist piiratud tingimusega, et kavandatav menetluses osalemine peab olema isiku jaoks edukas ja mõistlik. Edukuse hindamisel võetakse muu hulgas arvesse asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg-d 1–3). Menetlusabi andmine ei ole põhjendatud vähese perspektiiviga vaidluste pidamiseks.
10.Hüvitamisnõude lahendamisel tuleb tuvastada RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Muu hulgas eeldab kahju hüvitamine avaliku võimu kandja õigusvastast tegu või tegevusetust avalik-õiguslikus suhtes, kannatanul kahju tekkimist ning 3(5)
3-22-544 põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju vahel. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka seda, kas esineb aluseid vastutuse piiramiseks. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui seda õigustab õigushüve kahjustamise raskus.
11.Kinnipeetav võib põhjendatud vajaduse korral taotleda vanglalt muu hulgas jalanõusid. Vangla arvestab eelarveliste vahendite arvelt soetatavate jalanõude väljastamisel kinnipeetava kolme kuu keskmist vaba raha jääki, taotluses soovitud eseme maksumust ja eseme saamise põhjendatust (vt Tallinna Vangla kodukorra p 11.4.1). Vangla jättis kaebaja taotluse talvesaabaste väljastamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebaja kolme kuu vaba raha jääk on talvesaabaste ostmiseks piisav, kaebaja ei ole taotlenud talvesaapaid eritellimusena ning tal puudub talvesaabaste järele vajadus (18.12.2021 otsus nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastus nr 5-8/21/32032-2, 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/21/617-2).
12.Ringkonnakohus möönab, et vangla ei ole välja toonud, kui palju võiks talvesaapad, sh eritellimuse alusel väljastatavad talvesaapad maksta. Vangla kaupluses puudub võrreldav toode. Vangla vastusest nähtuvalt müüdi seal kaht erisugust paari spordijalanõusid, kuid mitte talvesaapaid. Vangla hinnangul pidi kaebaja samal ajal ostma endale ise hügieenitarbeid ja aluspesu. Puudub aga teave, kui vajalikud need esemed kaebajale olid. Seepärast on keeruline hinnata, kas kaebajal oli saabaste ostmiseks, sh eritellimuse tegemiseks ja selle eest maksmiseks, piisavalt raha. Selliselt ei olnud õige jätta taotlust rahuldamata pelgalt põhjusel, et kaebajal oli talvesaabaste ostmiseks piisavalt raha.
13.Vaatamata eelnevale ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada heaks, sest vangla hindas ka kaebaja taotluse põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada vangla kaalutlusi õigusvastaseks. Kaebajal oli vaidlusalusel ajal kambris kaks paari jalanõusid, s.o ketsid ja ortopeedilised saapad, samuti oli tal kambris viis paari sokke. Kui olemasolevatel saabastel puudus vooder, oli kaebajal võimalik jalutamisel sooja hoidmiseks kasutada täiendavaid sokke. Ka pikad vormipüksid pidid aitama sooja hoida. Vangla vastusest nähtuvalt ei pea jalutusboksis jalutamiseks olema spetsiifilisi jalanõusid: sinna ei kogune hanged, samuti ei teki seal loike. Kaebajal ei olnud talvesaabaste väljastamiseks ka meditsiinilist näidustust. Seega ei saa väita, et kaebaja vajas jalutuskäikudeks tingimata talvesaapaid. Ühtlasi ei saanud jalutuskäigud ära jääda vangla õigusvastase tegevuse tulemusena. Samal ajal ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses, kaebuses ega ka määruskaebuses kirjeldanud, milles seisnes jalutuskäikude ärajäämisest tekkinud mittevaraline kahju. See omakorda tekitab kahtluse nii kahju tekkimises kui selle raskuses. Isegi kui jalutuskäikudel mitteosalemine tekitas kaebajale kahju, oli tal võimalik kahju tekkimist vältida või vähendada, kasutades olemasolevaid jalanõusid. Ringkonnakohtule ei nähtu ka selget põhjuslikku seost väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel. Kohtupraktika seisukohti arvestades on kahju hüvitamine rahas kaebaja taotletud ulatuses ka vähetõenäoline. Seepärast ei ole põhjendatud kaebajat taotletavalt summalt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastada.
14.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde haldusasja nr 3-22-197 materjalide hulgas sisalduva Tallinna Vangla 18.12.2021 vastuse nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastuse nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2. Need dokumendid on vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 2).
15.Kaebaja etteheited taotluste lahendamisega viivitamisele on põhjendatud. Vangla ei lahendanud kaebaja taotlusi riideesemete ja jalanõude väljastamiseks tähtaegselt. Samas ei tähenda igasugune haldusorgani õigusvastane tegevus, et kannatanule tekib kahju ning see kahju tuleb hüvitada rahas. Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb talle tekkinud mittevaraline kahju. Sellise kahju tekkimine ei ole ringkonnakohtule ka äratuntav. Vangla 18.12.2021 vastusest nähtuvalt olid kaebajal alates 03.08.2020 kambris kahed lühikesed püksid, kaks vormi komplekti, neli T-särki, müts, suvemüts, jope, sall, kindad, lisavormijakk ja 4(5)
3-22-544 lisavormipüksid. Kaebajale olid meditsiinilistel põhjustel 14.12.2020 väljastatud ka lisariided: kaks T-särki, kaks jakki, kahed püksid ning 10.12.2020 lisavormielementidest kaks T-särki ja püksid; samuti olid tal isiklike asjade hulgas kambris saapad, ketsid ja viis paari sokke. Kaebajal oli isikuarvel raha, mille eest hädapärasemaid riideid osta. Kaupluses müüdavad riided ei olnud ülemäära kallid (vt Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus). Selliselt ei saanud tal olla kannatusi, mille oleks põhjustanud riiete puudumine. Kaebaja õiguste riive sai olla järelikult väheintensiivne. Ka ei vaidlustanud kaebaja vangla tegevusetust taotluste lahendamisel. Vangla on kaebaja ees ka juba vabandanud. Kui kahju on väike, on hüvitamiskaebuste puhul peetud piisavaks toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse rahuldamine kaebaja taotletud ulatuses on kohtupraktika seisukohti arvestades äärmiselt vähetõenäoline. Kui kaebaja soovib vaidlust pidada, tuleb tal seda teha oma raha eest.
16.Arvestades eelnevat, jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.