T.T.i hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 1666 eurot ja 92 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.T.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): T.T., ik XXXX; esindaja Andres Saretok Vastustaja (kostja): kohtutäitur Aive Kolsar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Aive Kolsarilt välja T.T.i kasuks viivis 214,44 eurot ning jätta menetluskulud maakohtus Aive Kolsari kanda.
3.4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt kandis AS Postimees 10. veebruaril 2015. a hageja pangakontole tema isale mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud raha 1500 eurot. Kohtutäitur (kostja) arestis
11.veebruaril 2015. a hageja pangakontol olnud 1500 eurot TMS § 64 lg 4 alusel kohtutäituri aktiga. Hageja palus kostjal raha tagastada, kuid kostja keeldus ning esitas 18. veebruaril 2015. a uue akti. Hageja esitas Justiitsministeeriumile kaebuse ning Justiitsministeerium leidis, et kohtutäituril ei olnud õigust võtta raha hageja pangakontolt ära. Kuna tegemist on hageja hoiusega (nõudeõigusega panga vastu), on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist. Kahju suurus on 1500 eurot + 1,50 eurot maksekorralduse täitmise tasu. Hageja märkis, et kuna ta ei ole täitemenetluse osaline, ei saanud ta vaidlustada kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust TMS § 217 lõikes 1 sätestatud kaebuse esitamise teel. Kostja rikkus TMS § 131 lg 1 punktis 6 sätestatud mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramise keeldu. Kohtuliku kompromissi sõlmimine ei muuda nõuet varaliseks. Kohtutäitur ei saanud tugineda TMS § 64 lõikele 4, kuna sissenõue pöörati pangakontol olnud rahale, mis ei ole asi. Hageja vastutab riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses süüliselt tekitatud kahju ees. Kostja põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju ja ta on kohustatud kahju hüvitama VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 või p 7 järgi. Ülekantud raha oli hagejale tagastatud laen, mistõttu 1500 eurot kuulus hagejale ning hagejale on tekkinud kahju. Kontoraha ehk nõue panga vastu saab kuuluda eranditult kontoomanikule. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et arestiti O.T.ile kuuluv raha, tugines hageja alternatiivselt seisukohale, et kostjal puudus õigus arestida O.T.ile kuuluv rahasumma. Kostja ei ole märkinud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks kostjal olnud alust eeldada, et hageja kontole kantud raha oli sinna kantud selleks, et vältida võlgniku vara arestimist
2.Kostja vaidles hagile vastu. Täitetoimingu käigus ei olnud T.T.i pangakonto arestitud. Arestiti vaid AS- Postimees poolt kantud hüvitise summa. Kostja oli seisukohal, et TMS § 64 kohaldub ka raha kui nõudeõiguse arestimisele. TsÜS § 49 lg 2 alusel kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel õigusele asja kohta sätestatut. TMS § 64 reguleerib ka raha arestimise korda. Kostjal oli seaduslik alus hageja kontol olnud O.T.i raha arestimiseks TMS § 64 lg 4 alusel. TMS § 64 lg 5 sätestab, et äravõetud raha kantakse
kohtutäituri ametialasele kontole. Kuna kohtutäiturile oli teada, et raha on kantud T.T.i arvele, oli kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud. TMS § 64 lg 4 on kohane säte arestimise teostamiseks, kuna kohtutäituril oli alus eeldada, et võlgniku vara on kantud kolmanda isiku valdusesse arestimise vältimiseks. Arestitud sissetuleku liik ning sellele kehtivad võimalikud piirangud ei oma tähendust. Tegu ei olnud mittevaralise kahju hüvitisega. Nõue tuleneb kohtulikust kompromissist, mille sisuks võib olla ka mõlema poole järeleandmine vaieldavates küsimustes. Samuti võib kompromiss olla suunatud üksnes protsessi lõpetamisele. Kostja ei ole rikkunud hageja omandit, sellega sarnast õigust või valdust, mistõttu ei saa kohaldada VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 29. jaanuari 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et pooled ei vaidle, et AS Postimees kandis hageja pangakontole 1500 eurot. Raha tasumine lepiti kokku kohtulikus kompromissis. Vaidlust ei ole maakohtu otsuse järgi ka selles, et kohtutäitur on hageja arvel olnud raha 1500 eurot arestinud, kuna O.T.i suhtes on algatatud täitemenetlus, mille aluseks on Tartu Maakohtu 24. aprilli 2012. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-7144. Kostja on raha tagastamisest T.T.ile keeldunud. Vaidlus seisneb arestimise seaduslikkuses. Maakohus märkis, et makse tegemise aluseks oli kohtulik kompromiss, milles ei märgitud, et tegemist oli mittevaralise kahjuhüvitisega. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kompromiss on mõlema poole järeleandmisele tuginev lahend. Seega juhul, kui kohtutäitur täidab kompromisslahendit, ei saa ja ei tohi kohtutäitur võtta seisukohta selle kohta, miks kompromiss sõlmiti ning sellest lähtuvalt viia täitemenetlust läbi. Kohtutäitur ei ole pööranud sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele, vaid on pööranud sissenõude kompromissist tulenevale täitedokumendile. Maakohtu hinnangul tegutses kohtutäitur TMS § 64 lg 4 järgi, mis andis aluse arestimiseks. O.T.i võlgnevus hageja ees ei olnud kohtutäiturile teada ning kohtutäituril ei olnud ka täitedokumenti hageja nõude täitmiseks. Maakohus jõudis järeldusele, et hagejale ei ole kahju tekkinud ning seetõttu ei saa olla kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 alusel. Maakohus märkis, et kohtutäituril oli alus eeldada, et raha kanti kolmanda isiku kontole raha saamise varjamiseks. Kohtutäitur ei saanud maakohtu hinnangul tuginedes RVastS § 7 lõikele 1 ja lõikele 4 vastutada tema poolt avaliku võimu teostamisel tekkida võinud kahju eest, kuna kahju ei ole tekkinud. Maakohus ei analüüsinud viivise nõuet, kuna maakohus jõudis järeldusele, et kahju tekkimine ei ole tõendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T.T. (hageja) esitas Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada koos viivisenõudega. Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant märgib, et kontoraha ei ole TsÜS § 49 alusel asi (kehaline ese) ning vastavalt Riigikohtu praktikale on kontoraha arvelduskonto omaniku varaline nõue panga vastu ja see kuulub ainuüksi kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil ja kellelt on raha kontole
kantud. Pärast raha laekumist ei saa enam väita, et raha kuulub ülekande tegijale. TMS § 64 lg 4 alusel saab arestida ainult asju. Pangakonto arestimise kord on kehtestatud TMS 7. peatükis ning kohtutäituril ei ole õigust arestida võlgnikuks mitteoleva isiku pangakontol olevat raha kolmanda isiku võla katteks. Seoses Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2016. a kohtumääruse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-15-6326 on kostja hagi peamises osas õigeks võtnud. 1500 eurot tagastas kostja
21.novembril 2016. a ja 1,5 eurot 8. detsembril 2016. a. Kuna kostja viivitas 1500 euro tagastamisega 650 päeva (11. veebruarist 2015. a kuni 22. novembrini 2016. a), peab kostja tasuma hagejale viivist 214,5 eurot.
5.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. KTS § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur ametitegevuses süüliselt tekitatud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis hagejale kahju tekitada. Hageja väidet kahju tekitamise kohta ei kinnita ka jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-15-6326. Selles tsiviilasjas tuvastas kohus, et makstud hüvitise näol oli tegu mittevaralise kahju hüvitisega, millele ei saa pöörata TMS § 131 lg 1 p 6 alusel sissenõuet. Kohtutäiturile ei olnud teada, millise hüvitisega on tegemist, kuna ülekande selgitusena oli märgitud vaid see, et tegu on kompromisslepingu alusel makstava hüvitisega. Kohtutäitur ei olnud O.T.i ja AS Postimees vahel peetud kohtuvaidluse menetlusosaline ning kostja ei olnud ega saanudki olla kompromisslepingu sisust teadlik. Apellandi esitatud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016. a otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt viivise välja mõistmata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 214,44 eurot ning jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et vastustaja on võtnud hagi õigeks. Hagi õigeks võtmine on vastavalt TsMS § 4 lõikele 3 menetlusõiguse käsutamine, mille korral menetlusosaline tunnustab tema vastu esitatud nõuet. TsMS § 400 lg 1 järgi hagi rahuldatakse, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kui õigeks võetakse raha maksmisele suunatud hagi, siis lahendi resolutsiooniga mõistetakse kostjalt rahasumma välja. Käesoleval juhul ei ole vastustaja (kostja) maa- ega ringkonnakohtule teatanud hagi õigeks võtmisest. Nõude täitmine ei ole hagi õigeks võtmine.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vastustajal ei olnud õigust arestida apellandi pangakontol olnud raha. Väär on maakohtu seisukoht, mille kohaselt andis õiguse arestimiseks TMS § 64 lg 4. TMS § 64 lg 4 sätestab, et juhul, kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara. TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Pangakontol olev raha on kontoomaniku nõudeõigus krediidiasutuse (panga) vastu. See tähendab, et apellandi ja krediidiasutuse vahelises võlasuhtes oli õigustatud isikuks apellant ning seetõttu kuulus nõudeõigus krediidiasutuse vastu üksnes apellandi vara hulka. Järelikult ei olnud tegu võlgniku varaga ning arestimine on TMS § 64 lg 4 alusel lubamatu ning seetõttu on TMS § 55 lg 1 kohaselt tühine.
9.RVastS § 7 lg 4 järgi kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohtutäitur vastutab KTS § 9 lg 1 järgi oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb vastustaja süü selles, et vastustaja oli hooletu jättes tähelepanuta, et kontoraha on apellandi nõudeõigus krediidiasutuse vastu ehk kolmanda isiku vara.
10.Ringkonnakohus märgib, et vaatamata asjaolule, et vastustaja on põhinõude täitnud, ei ole apellant loobunud apellatsioonkaebusest osas, millega apellant palus ringkonnakohtul hagi rahuldada koos viivisenõudega. Kuna vastustaja on põhinõude täitnud, et saa ringkonnakohus põhinõude osas enam hagi rahuldada ega põhinõuet välja mõista ning apellatsioonkaebust tervikuna rahuldada.
10.Kuna vastustaja arestis apellandi vara õigusliku aluseta, on apellant õigustatud nõudma vastustajalt viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastustaja viivitas kohustuse täitmisega 650 päeva ning sellele vastav viivis 214,44 eurot tuleb välja mõista.
11.Ringkonnakohus jätab apellandi menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi vastustaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui vastustaja ei oleks põhinõuet apellatsioonimenetluse kestel täitnud, oleks ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldanud ja tühistanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. Seetõttu on õigustatud TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulude jätmine maakohtus vastustaja kanda.
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.