Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduse kohaselt küttis kostja 26.07.2014 Valgamaal Holstre külas Tõrva jahipiirkonna jahimaal suuruluki jahilubade MS8/22 ja MS8/27 alusel kaks metssiga, omamata kehtivat jahipidamisõigust, sest ajavahemikul 21.07.2014-23.03.2015 oli kostjal tasumata jahipidamisõiguse tasu. Küttides kaks metssiga omamata jahipidamisõigust, rikkus kostja jahiseaduse § 7 lg 1 ning tekitas keskkonnale kahju 800 eurot. Kostja kahjustava ja keelatud tegevuse (jahipidamisõiguseta jahipidamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kostja ei ole asunud kahju vabatahtlikult hüvitama, kuigi sai vastavasisulise ettepaneku kätte juba 22.06.2015.a. Hageja palub kostjalt välja mõista keskkonnakahju summas 800 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab oma rikkumist ja kahetseb, kuid peab ebaõiglaseks, et asi on nii kaugele läinud, kui ta unustas aastase jahipidamistasu 10 eurot tasumata. Samuti on ta hetkel ainuke pere ülalpidaja, sündimas on teine laps (tl 28). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 37). Tartu Maakohtu 25.novembri 2016.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 37). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 25.11.2016 (tl 39), kostja hiljemalt 15.12.2016 (tl 40). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule esitanud täiendavaid dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule koopiad jahilubadest (tl 8,9); väljavõtte jahipidamisõiguse tasu maksmise kohta T. S. poolt (tl 10); T. S. ülekuulamise protokollist (tl 11-12); keskkonnale kahju tekitamise aktist (tl 7); väärteoprotokollist (tl 13-14); kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 02.07.2015 otsusest üldmenetluses (tl 15-16); hageja ettepanekust kostjale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks (tl 17-18). VÕS § 133 lg 1,2 sätestavad, et keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju

tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. VÕS § 133 lõikes 1 nimetatud kahju ja kulud tuleb hüvitada seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Jahiseaduse § 7 lg 1,2 kohaselt on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Jahiseaduse § 48 alusel uluki ebaseadusliku hukkamise ning uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad uluki liikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades, et: 1) uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 2000 eurot ja alammäär 3 eurot; 2) uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 96 eurot. Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määrusega nr 79 kehtestatud Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad § 1 kohaselt loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist või jahilinnu muna korjamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Aluste ja kahjumäärade § 3 lg 1 kohaselt kui jahiuluki isendi hukkas jahipidamisõiguseta isik, arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju §-s 2 sätestatud kahjumäära järgi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul; § 2 kohaselt on jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad jahiuluki ühe isendi kohta esitatud lisas 1 ja lisa 1 kohaselt on ühe metssea isendi (Sus scrofa) kahjumäär 400 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja küttis 26.07.2014.a. Valgamaal Tõrva jahipiirkonnas kaks metsiga, milleks tal olid jahiload, kuid tal oli tasumata jahipidamisõiguse tasu. Jahiseaduse § 7 lg 1 kohaselt on füüsilisel isikul õigus jahti pidada vaid siis, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ja ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. Kuna kostjal oli tasumata jahipidamisõiguse tasu oli tal täitmata vajalik eeltingimus jahipidamiseks, seega puudus kostjal JahiS § 7 mõttes jahipidamisõigus. Kostja küttis kaks metssiga, rikkudes JahiS § 7 lg 1 nõudeid, mistõttu on tekitatud keskkonnale kahe isendi hukkamisega jahiseaduse § 48 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kahjumäärade järgi kokku 800 eurot. Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kohus nõustub hagejaga, et kostja kahjustava ja keelatud tegevuse (jahipidamisõiguseta jahipidamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks keskkonnale tekitatud kahju 800 eurot. Kostja avaldab, et tal ei ole sellist vaba raha, sest ta on hetkel peres ainuke ülalpidaja, perre sündimas on teine laps. Hageja leiab, et kuna tegemist on avalik-õigusliku nõudega, puudub tal õigus nõude vähendamiseks, kuid ta on nõus nõude ajatamisele mingile perioodile mõistliku suurusega kuumaksetena.

Kohus leiab, et TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb määrata kindlaks käesoleva otsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja keskkonnakahju 800 eurot kohustatud hüvitama Rahandusministeeriumi arvelduskontole 1 (ühe) aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena 65 eurot kuus ja viimasel kuul 85 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, samuti ei nähtu asja materjalidest tema poolt kantud menetluskulusid, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.