Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 08.07.2022, Tallinn 3-22-1394 X kaebus Sisekaitseakadeemia 18.04.2022 vaideotsusele Kaebaja: X Vastustaja: Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Gaili Parts
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebetähtaja ennistamise üle otsustamiseks asja materjalide juurde: 1) väljavõte 06.09.2021 taotluse (wordi fail) koostamise andmetest; 2) väljavõte 28.08.2022 kaebuse (wordi fail) koostamise andmetest; 3) väljavõte 08.07.2022 tähtaja ennistamise taotluse (wordi fail) koostamise andmetest; 4) väljavõte Y ametikohast.
2.Lugeda kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.
3.Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus ning lõpetada menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu.
4.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule
Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) eksmatrikuleeris 06.08.2021 X (edaspidi kaebaja) tema soovil. Põhjuseks oli kaebaja õppima asumine Tallinna Tervisehoiu Kõrgkooli. SKA koostas (finantskolledži direktori allkirjaga) 16.08.2021 õppekulude hüvitamise teatise (edaspidi teatis), milles lähtus sellest, et kaebaja eksmatrikuleeriti omal algatusel mõjuva põhjuseta. SKA selgitas, et õppekulud tuleb hüvitada 6 kuu jooksul teatise esitamisest ning et on võimalik taotleda õppekulude hüvitamise tähtaja ajatamist. SKA selgitas teatise vaidlustamise õigust halduskohtus ning tegi teatise kaebajale teatavaks.
2.Kaebaja saatis 06.09.2021 e-kirjaga SKA rektorile digiallkirjastatud taotluse. SKA poolt jäi ekiri registreerimata.
3.Siseministeerium saatis 09.03.2022 kaebajale meeldetuletuse, et tal on õppekulud hüvitamata. Samal päeval saatis kaebaja uuesti e-kirjaga 06.09.2021 taotluse. Sellele vastas SKA (finantskolledži direktor) samal päeval ja vabandas, et 06.09.2021 kiri on jäänud vastuseta. SKA selgitas, et 06.09.2021 taotlus oli tühi dokument, mis jäi ekslikult registreerimata. SKA palus saata uuesti muudetud taotlus. Kaebaja tegi seda 15.03.2022. Kaebaja taotles, et SKA kaaluks õppekulude hüvitamisest loobumist, sest selleks esinevad mõjuvad asjaolud. Kaebaja ei taotlenud õppekulude hüvitamise tähtaja ajatamist.
4.SKA koostas 18.04.2022 vastuse taotlusele, milles leidis, et mõjuvaks põhjuseks ei ole kaebaja eriala vahetus. Seetõttu ei tunnistanud SKA teatist kehtetuks. SKA pakkus võimalust tasuda õppekulud maksegraafiku alusel. Vastuses ei ole vaidlustamisviidet.
5.Kaebaja ema Y esitas 19.04.2022 e-kirjaga taotluse näidata vastavalt heale halduspraktikale Teie otsuse vaidlustamisviide ja tähtaeg. Y saatis 27.04.2022 meedetuletuse taotluse kohta. SKA (üldosakonna õigusjuht) vastas 27.04.2022 taotlusele järgmiselt: Tere Õppekulude teatises oli õppekulude vaidlustamise tähtaeg toodud. Õppekulude teatist ei ole antud tähtaja jooksul vaidlustatud sh teatises sätestatud kohustust hüvitada õppekulud teatises nimetatud tähtajaks. Kui leiate, et akadeemia on toiminguga rikkunud Teie õigusi või piiranud Teie vabadusi, on teil õigus esitada vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 44 esitada kaebuse halduskohtule. Kaebuse halduskohtule võib esitada kaebuse nõudest lähtuvalt HKMS §-s 46 sätestatud kaebetähtajaks. Kaebus tuleb esitada Sisekaitseakadeemia asukoha järgi Tallinna Halduskohtule.
6.Y saatis 27.04.2022 SKA rektorile kirja, kus palus muuhulgas juhul, kui SKA jääb oma otsuse juurde ja kaebaja taotlust õppekulude sissenõudmisest ei loobu ja ei võta kaaluda ka õppekulude vähendamist, edastada kaebajale maksegraafik. SKA vastab 03.06.2022 Sisekaitseakadeemia, et võimalik on tasuda graafiku alusel, eeldusel, et viimane makse on mitte hiljem kui 16.08.2024.
7.Kaebaja esitas 28.06.2022 kaebuses kohtule järgmised nõuded: 1) tühistada SKA 18.04.2022 vastus taotlusele 2) kohustada SKA-d taotlust uuesti lahendama. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse õppekulude sissenõudmise aja peatamiseks.
8.SKA leiab 04.07.2022 menetlusdokumendis, et 18.04.2022 vastuse kaebetähtaeg on ületatud (HKMS § 46 lg 2) ning ei esine tähtaja ennistamise aluseid, sest selleks ei ole mõjuvaid põhjuseid. SKA selgitab, et lahendas 09.03.2022 taotluse kui märgukirja, mitte kui vaide. Kaebaja esitas 07.07.2022 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Y esitas 19.04.2022 SKA-le selgitustaotluse vaidlustusviite ja tähtaja kohta. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest (HMS§ 57 lg 3). SKA 27.04.2022 vastuses esitatud väide, et kaebaja ei ole teatist tähtaegselt vaidlustanud, ei vasta tõele – kaebaja tegi seda 06.09.2021. Y ei saanud käsitleda 19.04.2022 otsust lõpliku otsusena, kuna selles esines nii vormilisi vigu ja samuti ei olnud see selge ega üheselt mõistetav HMS § 55 tähenduses. Eelkõige ei olnud selgust
otsuse olulise osa, ehk maksetähtaja osas, kuna SKA viivitatud aeg loeti kaebaja kahjuks. See tingis edasiste tõendatud küsimuste ja täpsustamiste esitamise SKA-le. Kaebaja ja Y puudub juriidiline haridus. Kaebaja pidas SKA lõplikuks seisukohaks rektori 03.06.2022 kirja, millest alustas kaebetähtaja arvestamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS § 124 lg 1). Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest (HKMS § 46 lg 2).
10.Puudub vaidlus selles, et 18.04.2022 vastus taotlusele sai kaebajale teatavaks 19.04.2022. Kaebuse korrektseteks nõueteks oleksid olnud: 1) 16.08.2021 teatise kui haldusakti tühistamise nõue; 2) 18.04.2022 vaideotsuse tühistamise nõue. Nende nõuetega on hõlmatud kaebaja tahe, mida ta väljendas 06.09.2021 taotluses: SKA peaks loobuma õppekulude sissenõudmisest ehk tunnistama teatise kui haldusakti kehtetuks (HMS § 64, 65). SKA-le 06.09.2021 esitatud taotlus on vaie teatisele (HMS § 71 lg 1). Vaie lahendatakse vaideotsusega (HKMS § 86). Vaideotsust on võimalik vaidlustada tühistamiskaebuse esitamisega kohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul, see tähendab arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Seega oleks kaebaja pidanud vaideotsuse tühistamiskaebuse esitama hiljemalt 19.05.2022. Kaebaja ei järginud kaebetähtaega. Juhul kui kaebaja oleks kaebetähtaega järginud, oleks kohus saanud lähtuda kaebaja tahtest (HKMS § 2 lg 4) ning võtta kaebuse menetluse teatise ja vaideotsuse tühistamise nõudes (kohus oleks teinud kaebajale ettepaneku kohaste nõuete esitamiseks, millega kaebaja oleks saanud nõustuda).
11.Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei alusel saa isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on tähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks pidanud ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi ning vajadusel saab kohe pöörduda ka kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Haldusaktis vaidlustamisviite puudumist võib vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks pidada siis, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud selle puudumisest (HMS § 57 lg 3). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11).
12.Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.
12.1.Vaidlustamisviite märkimata jätmine vaideotsuses ei olnud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Esiteks, samal päeval, kui kaebaja sai teada vaideotsusest, esitas Y taotluse, et SKA selgitaks vaidlustamise tähtaega. Kohtule nähtub sellest kirjast, et Y mõistis, et tegemist on menetlusotsusega, mille vaidlustamiseks on ette nähtud tähtaeg. Teiseks, 18.04.2022 menetlusotsuse sisu on selge: SKA ei nõustu 06.09.2021 taotluses esitatud põhjendustega ega tunnista teatist kehtetuks. Ainus võimalus oli kokku leppida maksegraafikus. Järelikult oli see haldusakti vaidlustamise mõttes lõplik otsus. Kaebaja viide vormivigadele ei ole asjakohane. Eristada tuleb teatise kehtetuks tunnistamise taotlust ning taotlust selgitada õppekulude nõude täitmise võimalust (maksegraafik). Nähtuvalt Y 27.04.2022 e-kirjast oskas ta neid eristada. Kolmandaks, SKA 27.04.2022 (üldosakonna õigusjuht) e-kirjas selgitati, et kui SKA toiminguga on rikutud kaebaja õigusi, on õigus esitada kaebus halduskohtule. Kohtu hinnangul pidas SKA silmas 18.04.2022 menetlusdokumenti. Sellega kõrvaldati vaideotsuses olnud vaidlustamisviite puudus.
12.2.Kaebaja ei ole välja toonud objektiivseid põhjuseid, miks ta ei saanud kaebust esitada tähtaegselt. Puudub vaidlus, et kaebajal ega tema emal ei ole õigusalaseid eriteadmisi. Siiski leiab kohus, et tulenevalt Y poolt koostatud menetlusdokumentidest (tõendid näitavad, et nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses koostatud dokumentide koostajaks on olnud kaebaja ema Y), kirjavahetusest SKA-ga ja tema ametikohast on põhjendatud arvata, et ta on oleks saanud kahtluse korral küsida nõu kaebetähtaja osas ja seda järgida. Seetõttu lõpetab kohus menetlus: kaebus ei ole tähtaegne ning ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 124 lg 2).
13.Kui kaebus on kaebetähtaja rikkumise tõttu ilmselgelt perspektiivitu, ei saa esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist pidada põhjendatuks olenemata sellest, et kaebajal tuleb enne haldusasja menetlust lõpetava määruse jõustumist taluda neid tagajärgi, mille ärahoidmiseks on ta halduskohtusse pöördunud. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse rahuldamata.
14.Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot kaebajale (HKMS § 104 lg 5 p 4). EÕK taotluse rahuldamata jätmise tõttu riigilõiv selles osas tagastamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.