Rahvastik › Välismaalased

09.04.2021 koostas PPA Xile ettekirjutuse nr 1052241497 Eestist lahkumiseks mitte hiljem kui 16.04.2021 ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates. X lahkus Eestist 09.04.2021 Venemaa Föderatsiooni. 23.04.2021 esitas X PPA-le avalduse kehtetuks tunnistatud viisa taastamiseks. Samal kuupäeval esitas X Viru Maakohtule kaebuse PPA ettekirjutuse nr 1052241497 Eestist lahkumiseks vaidlustamiseks. 28.04.2021 määrusega Viru Maakohus keeldus kaebust menetlusse võtmast. 28.04.2021 esitas X PPA-le avalduse/vaide viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks. 05.05.2021 esitas X PPA-le avalduse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse uuesti läbivaatamiseks. 05.05.2021 esitas X Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 09.04.2021 ettekirjutuse nr 1052241497 Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse ning kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõudes. Tartu Halduskohus edastas 06.05.2021 kohtumäärusega kohtualluvuse korras kaebuse menetlemiseks Tallinna Halduskohtule (vaidemenetluse läbiviimise ajal). Kohus osundab, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 ühest kohtust teise antud asja peab lahendama kohus, kellele asi üle anti. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud. Kuna praegusel juhul Tartu Halduskohus edastas vaidemenetluse ajal 06.05.2021 kohtumäärusega asja menetlemiseks Tallinna Halduskohtule, siis pidi asja lahendama Tallinna Halduskohus. PPA 20.05.2021 kirjaga nr 15.5-4/65-4 teavitati Xi, et viisa kehtetuks tunnistamise otsusele esitatud avaldus/vaie on esitatud puudustega ning isikule anti 10 päeva vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks PPA kirja teatavaks tegemise päevast arvates. PPA 01.06.2021 kirjaga 15.5-4/65-5 PPA tagastas viisa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide, kuna isik määratud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud ega taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. X esitas 29.12.2021 kaebuse muudetud nõuded: Politsei-ja Piirivalveameti 09.04.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241497 tervikuna (sh sissesõidukeeld) õigusvastasuse tuvastamine (alternatiivselt tühistamise), alternatiivselt lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamise tühistamine või alternatiivselt sissesõidukeelu lühendamine kahele kuule või kohtu äranägemisel ning Politsei-ja Piirivalveameti 12.10.2020 otsuse nr 2156/2020 viisa kehtetuks tunnistamise kohta õigusvastasuse tuvastamine (alternatiivselt tühistamine). Kohus võttis muudetud nõuded menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja selgituse kohaselt ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta on ka elukutseline veoautojuht. 2020. aastal pakuti kaebajale veoautojuhi tööd AS-s MeP Trans. Pooled leppisid kokku, et AS MeP Trans esitab PPA-le taotluse kaebaja tööle võtmiseks. 14.07.2020 sai AS Mep Trans kaebaja lühiajalise Eestis töötamise (perioodil 03.08.2020 - 02.08.2021) registreerimise kinnituse nr 1051726123 (05.05.2021 kaebuse lisa 1). 12.08.2020 sai kaebaja Schengeni viisa nr EST100240393 (05.05.2021 kaebuse lisa 7). AS-s MeP Trans töötamise eesmärgil tuli kaebaja 03.09.2020 Eestisse, kuid Eestis pakkus OÜ Mallory Auto kaebajale parimatel tingimustel tööd ning pooled sõlmisid töölepingu. Kaebaja pass jäi OÜ Mallory Auto esindaja kätte, sest tema selgituste kohaselt pidi ta kaebaja töö jaoks vormistama tööviisa Suurbritanniasse. Töölepingu sõlmimisele vaatamata ei asunud kaebaja OÜ-s Mallory Auto tööle asuda. EL-is veoautojuhina töötamiseks pidi kaebaja läbima täiendkoolituse. Koolituse planeeritud kestus oli 2 kuud. Samuti pidi Vene Föderatsiooni politsei kinnitama Eesti Maanteeametile kaebaja E-kategooria juhiloa olemasolu, kuid kaebaja veoautojuhina töötamiseks vajalike dokumentide vormistamine hakkas venima. Tööandjale see ei meeldinud ja OÜ Mallory Auto teatas kaebaja töölepingu ülesütlemisest. Samas keeldus OÜ Mallory Auto esindaja kaebaja passi tagastamisest, teatades, et tagastab passi ainult pärast Suurbritannia tööviisa saamisele väidetavalt kulutatud 400 euro hüvitamist kaebaja poolt, mille kaebaja tasus ja sai passi tagasi. Seejärel sõlmis kaebaja töölepingu esialgselt plaanitud

tööandjaga AS MeP Trans, milline kinnitas, et tema poolt varasemalt vormistatud lihiajalise töötamise registreerimine on kehtiv ja kaebaja võib tema juures töötada. Kaebaja asus AS MeP Trans juures tööle. Töölepingu raames tegeles kaebaja autovedudega EL riikides ja Suurbritannias. 06.04.2021 saabus kaebaja tööandja veoautoga Eestisse. Tööandjaga kokkulepitud ajal läks kaebaja puhkusele, mida kavates veeta Venemaal. 09.04.2021 Narva Jaanilinna piiripunktis teatati kaebajale, et ta viibis Eesti territooriumil ilma õigusliku aluseta ja tema viisa on tühistatud. Kaebajale väljastati otsused, mille sisust, alustest, põhjendustest ja edasikaebamise korrast ei olnud võimalik üheselt aru saada (kiirmenetluse otsus 2403,21,000129; viisa kehtetuks tunnistamise otsus; ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052241497). Kiirmenetluse otsuses ja lahkumisettekirjutuses tuginetakse kaebaja viisa PPA poolt 17.01.2021 kehtetuks tunnistamisele, millest ei ole kaebajat teavitatud. Kiirmenetluse otsuses märgitakse, et kaebaja viisa on kehtetuks tunnistatud tööandja 08.10.2020 avalduse alusel. Kaebaja arvates OÜ Mallory Auto avaldus ei saa olla tema viisa kehtetus tunnistamise aluseks. Viisa oli antud Eestis töötamiseks tööandjat konkretiseerimata, seega kaebaja viisa ei olnud OÜ-ga Mallory Auto üldse seotud. Lahkumisettekirjutuses väidetakse, et kaebaja viisa on kehtetuks tunnistatud alates 12.10.2020 ning aluseks on VMS § 78 lg 2 p 9, mille järgi pikaajaline viisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise hetkel oli kaebajal kehtiv tööleping AS-ga MeP Trans. Lahkumisettekirjutuses sisaldub tõele mittevastav väide, et esimene tööandja olevat teavitanud kaebajat LTR-i lõpetamisest ja viisa tühistamisest. Viisa kehtetuks tunnistamisest teavitamise kohustus lasub haldusorganil, mitte tööandjal. Piiripunktis 09.04.2021 saadud viisa kehtetuks tunnistamise otsuses on märgitud kuupäev 09.04.2021. Vastustaja ei ole lahkumisettekirjutust ja kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamise vajadust põhjendanud ega proportsionaalsust kaalunud. Vastustaja ei ole lahkumisettekirjutust tehes ja sissesõidukeeldu kohaldades asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud ega neid arvestanud. Kõiki asjaolusid arvestades oleks vastustaja pidanud vähendama sissesõidukeelu kehtivusaega ühe kuuni, mis oleks proportsionaalne (VSS § 74 lg 3). Kaebaja puhul esinevad kergendavad asjaolud – süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kaebaja ilmus ise piiripunkti ja selgitas kohapeal kõiki asjaolusid ning kahetses rikkumist puhtsüdamlikult sellest teada saamisel. Raskendavaid asjaolusid kaebaja puhul ei esine. Käesoleval juhul esinevad alused sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata jätmiseks (VSS § 74 lg 4). Riigikohus on 3-18-1891 otsuse punktis 16 selgitanud: „VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine.“ Kaevatavas ettekirjutuses ei ole kaalumise nõue täidetud. Vastustaja on rikkunud menetlusnorme. Kaebajale ei ole esindaja kasutamise õigust selgitatud ega ole advokaadi kutsumist võimaldatud. PPA tegi sissesõidukeelu kohta kande Schengeni infosüsteemis (SIS) ja see piirab kaebaja õigusi ebamõistlikult. Kaebaja palub kohustada PPA kustutama SIS-is sissesõidukeelu kanne. Väidetav rikkumine ei olnud tahtlik ning sissesõidukeelu kohaldamine ei olnud vajalik. Kaebaja puhul esinevad kergendavad asjaolud. SIS-i riikliku registri pidamise põhimääruse § 10 lg 3 sätestab, et lõikes 1 nimetatud andmete registrisse esitamise aluseks on VSS-st tulenevalt siseministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsus või Karistusseadustikust tulenevalt kohtuotsus eeldusel, et otsus on kooskõlas määruse 1987/2006 artiklis 24 lõikes 2 ja 3 sätestatud eesmärgiga. Sama määruse § 10 lg 4 järgi lõikes 1 nimetatud andmete esitajaks on Politsei- ja

Piirivalveamet. Kaebaja suhtes ei ole siseministri ega Siseministeeriumi kõrgema ametniku ega kohtu sissesõidukeelu otsust tehtud. Seetõttu puudub alus kaebaja sissesõidukeelu andmete SIS registrisse kandmiseks. Vastustaja selgituse kohaselt Venemaa Föderatsiooni kodanik X saabus 01.09.2020 Eestisse Venemaa Föderatsiooni passi nr xxxxxxxx ja Eesti mitmekordse D-liiki viisa nr EST100240393 (kehtivusega 01.09.2020 – 02.08.2021, viibimisajaga 336 päeva) alusel töötamise eesmärgil. Viisataotluses märgitud reisieesmärgiks oli lühiajaline töötamine juriidilise isiku OÜ Mallory Auto juures. X omas Eestis lühiajalise töötamise registreerimist (edaspidi LTR) kahes ettevõttes: 1) LTR nr 1051726123/LT1 töötamiseks ettevõttes AS MeP Trans (10037205) perioodil 03.08.2020 - 02.03.2021 (taotlus esitati PPA-le 09.07.2020 ja otsus LTR väljastamise kohta tehti 14.07.2020), 2) LTR nr 1051821033/LT1 töötamiseks ettevõttes OÜ Mallory Auto (10483979) perioodil 03.08.2020 - 02.08.2021 (taotlus esitati PPA-le 17.07.2020 ja otsus LTR väljastamise kohta tehti 30.07.2020). X saabus 01.09.2021 Eestisse ning ettevõtetes AS MeP Trans ja OÜ Mallory Auto koheselt tööle ei asunud. OÜ Mallory Auto seaduslik esindaja teavitas 08.10.2021 e-kirjaga PPA-d välismaalase tööle mitteasumisest ning palus X’i LTR nr 1051821033/LT1 ja D-liiki viisa tunnistada kehtetuks. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed Xi Eestis töötamise kohta puudusid. PPA 12.10.2020 teatisega tunnistati kehtetuks Xi LTR nr 1051821033/LT1 töötamiseks ettevõttes OÜ Mallory Auto alates 08.10.2020 ning PPA 12.10.2020 otsusega nr 2156/2020 tunnistati kehtetuks viisa nr EST100240393. Teatis viisa kehtetuks tunnistamise kohta edastati Xile viisataotluses märgitud e-posti aadressile. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel töötas X ettevõttes AS MeP Trans alates 18.12.2020 kuni 03.04.2021. Seega 01.09.2020 Eestisse lühiajalise töötamise eesmärgil saabumise järgselt registreeriti Xi töötamine alles 3,5 kuu möödudes. Ettevõte AS MeP Trans Xi ettevõttes tööle asumisest 18.12.2020 ja töölepingu lõpetamisest 03.04.2021 PPA-d ei teavitanud. PPA tuvastas 09.04.2021 Xi Eesti Vabariigist väljumisel Narva-1 piiripunktis, et Xi viisa nr EST100240393 on PPA 12.10.2020 otsusega nr 2156/2020 tunnistatud kehtetuks. Seega viibis X Schengeni liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta alates 13.10.2020. PPA menetles 09.04.2021 isiku suhtes väärtegu nr 2403,21,000129 Välismaalaste seaduse (VMS) § 298 alusel, koostas Xile ettekirjutuse nr 1052241497 Eestist lahkumiseks mitte hiljem kui 16.04.2021 ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates. X lahkus Eestist 09.04.2021 Venemaa Föderatsiooni. Vaatamata asjaolule, et PPA poolt oli viisa kehtetuks tunnistamise otsus tehtud ja isikule saadetud tema enda poolt antud e-posti aadressile otsuse tegemise päeval ehk 12.10.2020, väljastas PPA 09.04.2021 isikule täiendavalt otsuse, 12.10.2020 viisa kehtetuks tunnistamise kohta. PPA-s registreeriti 23.04.2021 kirjaga nr 15.5-4/65-1 Xi kaebus ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241497 tühistamiseks ja kehtetuks tunnistatud viisa taastamiseks Eestis töötamise jätkamiseks (PPA 09.09.2021 vastuse lisa 2). PPA vastas 17.05.2021 Xile kirjaga nr 15.5-4/65-3, milles selgitas, et 09.04.2021 PPA poolt tehtud lahkumisettekirjutusele nr 1052241497 oli võimalik esitada kaebuse 10 päeva jooksul Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitamise tähtaeg oli 19.04.2021 (PPA 09.09.2021 vastuse lisa 3). X esitas 23.04.2021 Viru Maakohtule PPA Põhja prefektuurile adresseeritud kaebuse PPA ettekirjutuse nr 1052241497 peale, milles leidis, et tema viisa suleti ekslikult ja riigist väljasaatmine ei olnud põhjendatud. Kaebaja palus taastada viisa kehtivus ja väljastada uus viisa, et jätkata Eestis töötamist. Viru Maakohtu 28.04.2021 kohtumäärusega 2-21-6420 keelduti Xi kaebust menetlusse võtmast. Kohus selgitas määruses viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise korda, märkides muuhulgas, et avaldus koos lisadega tuleb esitada PPA-le. PPA-s registreeriti 28.04.2021 kirjaga nr 15.9-3.2/1111-2 Xi avaldus/vaie viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks (PPA 09.09.2021 vastuse lisa 4). 30.04.2021 esitas X

korduva avalduse, mis registreeriti PPA-s kirjaga nr 15.9-3.2/1111-3. 05.05.2021 esitas Xi esindaja PPA-le taotluse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse uuesti läbivaatamiseks. Taotlus registreeriti 06.05.2021 numbriga 15.5-4/65-2 (PPA 09.09.2021 vastuse lisa 6). 05.05.2021 esitas Xi esindaja Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 09.04.2021 otsuse ja ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuses täpsustati, et see on esitatud viisa kehtetuks tunnistamise otsuse, Eestist lahkumise ettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus edastas kaebuse 06.05.2021 kohtumäärusega kohtualluvuse korras menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. PPA 20.05.2021 kirjaga nr 15.5-4/65-4 teavitati Xi, et viisa kehtetuks tunnistamise otsusele esitatud vaie on esitatud puudustega ja anti 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks PPA kirja teatavaks tegemise päevast arvates. X vaides esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. PPA 01.06.2021 kirjaga 15.5-4/65-5 tagastas avalduse/vaide, kuna puudused jäid kõrvaldamata (PPA 09.09.2021 vastuse lisa 8). PPA leiab, et 12.10.2020 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 2156/2020 halduskohtus vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus, kuna kehtiv seadusandlus ei võimalda selles küsimuses kohtu poole pöördumist. VMS näeb ette, et viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest ning põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei avaldata välismaalasele ega muule isikule (VMS § 79). PPA 12.10.2020 otsusega nr 2156/2020 tunnistati kehtetuks Xi viisa nr EST100240393 VMS § 78 lg 2 p 9 alusel. Nimetatud otsuse peale oli õigus esitada avaldus PPA-le 30 päev jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. VMS §-d 1001–10019 käsitlevad vaidlustamise erikorda. VMS-s on viisa kehtetuks tunnistamise korral ette nähtud kaheastmeline vaidlustamine. Esmalt esitatakse avaldus/vaie PPA-le, kui välismaalane viibis otsuse tegemise ajal Eestis (VMS § 1004 lg 3) ning avalduse vaatab samuti läbi PPA, kui avalduse/vaide esitamise aluseks olnud otsustuse tegi PPA (VMS § 1005 lg 2). Vaidlustamise avalduse suhtes tehtud otsust ei põhjendata ning välismaalasele ega muule isikule ei avaldata otsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet (VMS § 1008). Kui PPA jätab otsuse peale esitatud avalduse rahuldamata, siis on välismaalasel õigus esitada selle otsuse peale avaldus otsuse teistkordseks läbivaatamiseks Siseministeeriumile (VMS §-d 10010 ja 10013 lg 2). Ka otsuse teistkordsele läbivaatamisele kehtib otsuse mittepõhjendamise nõue ning ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet (VMS § 10016). Otsuse teistkordse läbivaatamise regulatsiooni juures on seadusandja pidanud vajalikuks välja tuua, et pärast otsuse teistkordset läbivaatamist ei ole välismaalasel õigust esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule (VMS § 10018) ning sellega lõpeb otsuse vaidlustamine. Lähtudes Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, pöörduda Halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Vaidlusalune ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus on õiguspärased. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne ning sissesõidukeelu rakendamine on põhjendatud. PPA on otsuse tegemisel arvestanud kõigi talle teadaolevate asjaoludega ega ole teinud kaalutlusvigu. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Riik peab omama kontrolli riigis ebaseaduslikult viibivate ja väljasaatmisele kuuluvate isikute üle. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA leidis, et isik viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS 9 lg 1 loetletud asjaolusid ning juhindudes VSS § 7 lg 1 ja § 72 lg 11 ja 4 ja § 73 lg 1 tegi Xile ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 16.04.2021 ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks

VSS § 74 lg 1 ning § 11 alusel. X lahkus Eestist 09.04.2021, täites ettekirjutusega pandud kohustuse. X esitas 23.04.2021 PPA-le kirjaga nr 15.5-4/65-1 kaebuse ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241497 tühistamiseks ja tühistatud viisa taastamiseks Eestis töötamise jätkamiseks. PPA 17.05.2021 vastusega selgitati Xile, et PPA 09.04.2021 tehtud lahkumisettekirjutusele nr 1052241497 oli võimalik kaebuse esitada 10 päeva jooksul Tartu Halduskohtule, mille esitamise tähtaeg oli 19.04.2021. PPA poolt menetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis tingiks vajaduse sissesõidukeelu kohaldamisele lühemaks ajaks või humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeldu mitte kohaldada. PPA võttis arvesse sissesõidukeelu kohaldamisel Xi Eestis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Eesti ja päritoluriigiga ning leidis, et kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamine Xile on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Olukorras, kus PPA on saanud ülevaate asjaoludest, teostab ta ärakuulamiskohustust ning annab välismaalasele võimaluse esitada vastuväiteid PPA seisukohale ning koostamisel olevale haldusaktile. PPA andis Xile võimaluse avaldada oma arvamuse/vastuväiteid tema suhtes kohaldatavale kolme aasta pikkuse sissesõidukeelu osas. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt sai kaebaja sissesõidukeelu kohaldamisest aru. X leidis, et 3 aastat on liiga pikk periood, aga vastu vaielda ei soovinud. X möönis, et ei ole teinud kõike õigesti ja sai aru, et oli Schengeni õigusruumis viibinud alates 13.10.2020 ebaseaduslikult. Kaebaja oli nõus kohaldatud sissesõidukeeluga. X saabus Eestisse lühiajalise töötamise eesmärgil ja tema esmane tööle registreerimine toimus alles Eestisse saabumisest 3,5 kuu möödudes, siis kui Xi pikaajaline viisa oli juba kehtetuks tunnistatud. PPA arvestas sissesõidukeelu kohaldamisel, et Xil puuduvad kaitsmist väärivad sidemed Eestiga ning tal puudub VMS mõistes perekonnaelu Eestis. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja ta elab püsivalt Venemaal, kus elavad ka tema lähisugulased. X on viibinud Eestis ajutiselt viisa alusel töötamise eesmärgil. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et viibimisaluseta välismaalase soovi Eestis töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks. Üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta (Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, p 15). VSS § 33 lg 2 kohaselt on sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. VSS § 33 lg 5 kohaselt sissesõidukeelu andmed edastatakse Schengeni infosüsteemi vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatule. VSS § 33 lg 7 kohaselt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel kustutatakse andmed sissesõidukeelu kohta Schengeni infosüsteemist. Kaebajal on võimalik taotleda PPA 09.04.2021 ettekirjutusega nr 1052241497 kohaldatud sissesõidukeelu muutmist Siseministeeriumilt. Kui kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld tunnistatakse kehtetuks, siis kustutatakse andmed kaebaja sissesõidukeelu kohta Schengeni Infosüsteemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebuse materjaliga ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas viisa kehtetuks tunnistamine, lahkumisettekirjutuse tegemine koos sissesõidukeelu kohaldamisega kolmeks aastaks on õiguspärased või mitte.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et X Venemaa Föderatsiooni kodanikuna saabus 01.09.2020 Eestisse Venemaa Föderatsiooni passi nr xxxxxxxx ja Eesti mitmekordse D-liiki viisa nr EST100240393 (kehtivusega 01.09.2020 – 02.08.2021, viibimisajaga 336 päeva) alusel töötamise eesmärgil. PPA kinnitusel viisataotluses märgitud reisieesmärgiks oli lühiajaline töötamine juriidilise isiku OÜ Mallory Auto juures. X omas Eestis lühiajalise töötamise registreerimist (edaspidi LTR) kahes ettevõttes: LTR nr 1051726123/LT1 töötamiseks ettevõttes AS MeP Trans perioodil 03.08.2020 - 02.03.2021 (taotlus esitati PPA-le 09.07.2020, otsus LTR väljastamise kohta tehti 14.07.2020) ning LTR nr 1051821033/LT1 töötamiseks ettevõttes OÜ Mallory Auto perioodil 03.08.2020 - 02.08.2021 (taotlus esitati PPA-le 17.07.2020, otsus LTR väljastamise kohta tehti 30.07.2020). Kohtule esitatud andmete kohaselt kaebaja, saabudes 01.09.2021 Eestisse, ettevõtetes AS MeP Trans ja/või OÜ Mallory Auto koheselt tööle ei asunud. Välismaalaste seaduse (VMS) § 285 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud teavitama PPA-d välismaalase tema juurde tööle asumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest. VMS § 285 lg 21 järgi ei ole tööandjal käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud teavitamiskohustust andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris. OÜ Mallory Auto seaduslik esindaja teavitas 08.10.2021 e-kirjaga PPA-d välismaalase tööle mitteasumisest ning palus Xi LTR nr 1051821033/LT1 ja D-liiki viisa tunnistada kehtetuks. Kuna Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed Xi Eestis töötamise kohta puudusid, siis PPA 12.10.2020 teatisega tunnistati kehtetuks Xi LTR nr 1051821033/LT1 töötamiseks ettevõttes OÜ Mallory Auto alates 08.10.2020 ning PPA 12.10.2020 otsusega nr 2156/2020 tunnistati kehtetuks viisa nr EST100240393. Teatise viisa kehtetuks tunnistamise kohta edastati Xile viisataotluses tema enda poolt antud e-posti aadressile. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel töötas X ettevõttes AS MeP Trans alates 18.12.2020 kuni 03.04.2021. Seega 01.09.2020 Eestisse lühiajalise töötamise eesmärgil saabumise järgselt registreeriti Xi töötamine alles 3,5 kuu möödudes. AS MeP Trans Xi ettevõttes tööle asumisest 18.12.2020 ja töölepingu lõpetamisest 03.04.2021 PPA-d ei teavitanud. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast kehtetuks tunnistamise/tühistamise õiguslikust alusest, kuid põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei avaldata välismaalasele ega muule isikule (VMS § 79). Asjast nähtuvalt PPA 12.10.2020 otsusega nr 2156/2020 tunnistati kehtetuks Xi viisa nr EST100240393 VMS § 78 lg 2 p 9 alusel (kui välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud). Nimetatud otsuse peale oli kaebajal õigus esitada vastustajale avaldus 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemise päevast. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus PPA 12.10.2020 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 2156/2020 halduskohtus vaidlustamiseks, sellekohaseid PPA põhjendusi kohus üle kordama ei hakka. Eeltooduga seonduvalt kohus selgitab, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.04.2021 otsusega kohtuasjas nr 5-20-10 tunnistati VMS § 10010 lõige 1, § 10013 lõige 2 ja § 10018 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamiseks kaebuse esitamise halduskohtule. Nimetatud lahendi punktis 30 on Riigikohus selgitanud järgmist: „ /.../ VMS § 10010 lõige 1 ja § 10013 lõige 2 reguleerivad viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamist Siseministeeriumis ning neist ei tulene eraldi võttes kaebajate kohtusse pöördumise õiguse

piirangut. Samas on need normid VMS §-ga 10018 tihedalt seotud. Seadusandja on loonud VMS §-des 1001–10019 sätestatud kaheastmelise haldusesisese vaidlustusmenetluse just eesmärgiga tagada kaebajatele võimalus saada viibimisõiguse lõpetamise korral õiguskaitset ka ilma kohtukaebeõiguse olemasoluta (vt otsuse punkt 26). VMS §-d 1001–10019 moodustavad mõttelise terviku. Seetõttu tuleb ka need ringkonnakohtu nimetatud normid lugeda kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvateks (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

Vastustaja kinnitusel 12.10.2020 viisa kehtetuks tunnistamise otsus edastati kaebajale tema enda poolt PPA-le antud e-posti aadressile. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja poolt PPA-le antud e-posti aadressi õigsuses. Vastustaja saatiski 12.10.2020 otsuse PPA-le esitatud aadressile (isikul on kohustus esitada PPA-le õiged andmed). Kohtule ei ole usutav, et kaebaja võis anda PPA-le teadvalt vale e-posti aadressi. Kõnealuses 12.10.2020 otsuses oli kaebaja emakeeles märgitud vaidlustamise kord, sh tähtajad. PPA selgitas, et 09.04.2021 Narva piiripunktis trükiti kaebajale uuesti välja sama 12.10.2020 otsus, mistõttu on dokumendil väljatrüki, mitte selle koostamise, kuupäev 09.04.2021. Seega on alusetu kaebaja väide, et talle jäi arusaamatuks,

mis kuupäeval viisa kehtetuks tunnistati. Juhul, kui kaebaja oleks vaidlustanud 12.10.2020 otsuse õigeaegselt, siis oleks kehtinud vaidlustamiseks nn kaheastmeline haldusmenetluses vaidlustamise kord, mis tol ajal ei võimaldanud halduskohtuliku kontrolli teostamist (kaebeõiguse puudumine). Hiljem olukord muutus ning alates 20.04.2021 Riigikohtu lahendi jõustumisest asjas nr 5-20-10 Riigikohus jaatas viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamisel isiku valikuvabadust, s.o kas läbida kohtueelne vaidemenetlus ja seejärel pöörduda kohtusse või pöörduda kohe vaidluse lahendamiseks halduskohtusse. Antud juhul kaebaja valis kohtueelse vaidlustusmenetluse. Kuna vaie oli puudustega, siis andis PPA tähtaja vaides olevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja vaide puudusi ei kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist, mistõttu PPA-l ei olnud võimalik vaiet sisuliselt läbi vaadata. PPA 01.06.2021 kirjaga nr 15.5-4/65-5 jäeti Xi viisa kehtetuks tunnistamise otsusele esitatud vaie läbi vaatamata ning tagastati selle esitajale, kuna vaie ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ning vaide puudused jäid kõrvaldamata. Sellest tulenevalt jäi PPA 12.10.2020 viisa kehtetuks tunnistamise otsus õigusruumis kehtima ning PPA-l oli õigus teha 09.04.2021 kaebajale lahkumisettekirjutus, sh otsustada sissesõidukeelu kohaldamine. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VMS § 43 lg 1 sätestab välismaalase seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks, mille p 1 kohaselt on selleks Eesti pädeva asutuse antud viisa. VSS § 7 lg 1 näeb ette, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA tuvastas, et X viibib Eestis seadusliku aluseta ning tegi temale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega kolmeks aastaks. VSS § 13 lg 1 kohaselt ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. X lahkus Eestist 09.04.2021, täites lahkumisettekirjutuse. VSS § 13 lg 3 kohaselt ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale võib välismaalane Halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kohtule esitatud tõendites nähtub, et X esitas 23.04.2021 PPA-le kirjaga nr 15.5-4/651 kaebuse ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241497 tühistamiseks ja tühistatud viisa taastamiseks Eestis töötamise jätkamiseks. PPA 17.05.2021 vastuses selgitati Xile, et PPA 09.04.2021 tehtud lahkumisettekirjutusele nr 1052241497 oli võimalik esitada kaebuse 10 päeva jooksul Tartu Halduskohtule (kaebuse esitamise tähtaeg oli 19.04.2021). X esitas 05.05.2021 lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule, mis 06.05.2021 määrusega edastati Tartu Halduskohtu poolt kohtualluvuse korras menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Kohus leiab, et alusetu on kaebaja väide, mille kohaselt 09.04.2021 Narva piiripunktis temale väljastatud dokumentidest, sh nendes toodud vaidlustamiskordadest, ei olnud võimalik aru saada, kuna edasikaebetähtajad ja -korrad dokumentides olid erinevad. Kohus osundab, et otsuses oli vaidlustamisviide kaebajale arusaadavas keeles (vene keeles), mis on kaebaja emakeeleks. Lahkumisettekirjutus tõlgiti kaebajale tema emakeelde. Kaebaja ise kinnitas oma allkirjaga, et ettekirjutuse sisu ja tagajärgi on temale arusaadavas keeles selgitatud. Kaebaja oli enne menetlusdokumendi koostamist ära kuulatud (andis ka kirjaliku seletuse vene keeles), mille kohta vormistati ka ärakuulamise protokoll, mis samuti tõlgiti kaebajale (tõlk Andrei Tihhomirov) ning mille ta ka allkirjastas. Kaebaja on oma rikkumist ise tunnistanud ja sellest

aru saanud (et ei teinud kõike õigesti- kaebaja väljend). Samas leiab ta, et kohaldatud sissesõidukeeld kolmeks aastaks on ebaproportsionaalne ning palub seda lühendada kahele kuule või kohtu äranägemisel. Kohus märgib, et sissesõidukeelu kohaldamine lahkumisettekirjutuses tuleneb VSS § 74 lg-st 1, mille kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse päevast arvates. VSS § 74 lg 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeelu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta ka kohaldamata. Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mille tõttu oleks olnud õigustatud sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata jätmine VSS § 74 lg 4 alusel. Kogutud tõenditest ei selgu ühtegi asjaolu, mis oleks tinginud vajaduse sissesõidukeelu kohaldamiseks lühemaks ajaks või siis humaansetel kaalutlustel seda mitte kohaldada. Kohus leiab, et PPA on piisavalt kaalunud sissesõidukeelu kohaldamisel Xi Eestis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Eesti ja päritoluriigiga ning kaalumise tulemusel leidnud, et kolmeaastane sissesõidukeelu kohaldamine Xi suhtes on proportsionaalne. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et lahkumisettekirjutuse ja sisenemiskeelu kohaldamiseks puudus sisuline vajadus, kuna kaebaja ilmus piiripunkti vabatahtlikult ja tegi seda Schengeni ja Eesti territooriumilt lahkumise eesmärgil. Kaebaja on ise välja toonud, et Narva piiripunkti läks ta 09.04.2021 selleks, et ületada riigipiir, kuna soovis oma puhkust veeta Venemaal. Asjas on leidnud tõendamist, et kaebajat seob Eestiga üksnes eraeluline soov siin tööd teha. Kohus märgib samas, et kaebaja esmane tööle registreerimine toimus alles 3,5 kuu möödudes pärast Eestisse saabumist ning ajal, kui kaebaja pikaajaline viisa oli juba kehtetuks tunnistatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puuduvad kaitsmist väärivad sidemed Eestiga, sh puudub tal perekonnaelu Eestis. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning elab püsivalt Venemaal, kus asuvad ka tema lähisugulased. Kohus osundab, et kaebaja tihedaid sidemeid Venemaaga iseloomustab ka asjaolu, et oma puhkuse soovis ta veeta just Venemaal. Kohtupraktikas on leitud, et üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, mille kohaselt vastustaja on rikkunud menetlusnorme, kuna kaebajale ei ole esindaja kasutamise õigust selgitatud ega advokaadi kutsumist võimaldatud. Kohus leiab, et kaebajal oli haldusmenetluses (sh kohtumenetluses) volitatud esindajaks (volikiri lisatud kaebusele) Perejurist OÜ jurist Vassili Kosteitšuk, kes on nimetatud menetluste vältel osutanud kaebajale õigusabiteenust ning teda õigusalaselt nõustanud. Kaebaja ei ole menetlusabi korras taotlenud riigi poolt esindaja/advokaadi määramist. Lisaks väidab kaebaja, et PPA poolt Schengeni infosüsteemi (edaspidi SIS) kantud teave temale kohaldatud sissesõidukeelu kohta koormab teda ebamõistlikult. Kohus osundab, et andmete SIS-ist kustutamiseks on seaduses ette nähtud kindel kord. VSS § 33 lg 5 järgi sissesõidukeelu andmed edastatakse Schengeni infosüsteemi vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatule. VSS § 33 lg 2 kohaselt on sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. VSS § 33 lg 10 kohaselt andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

VSS § 33 lg 7 näeb ette, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel kustutatakse andmed sissesõidukeelu kohta Schengeni infosüsteemist. Kohus märgib, et Xil on võimalik taotleda PPA 09.04.2021 ettekirjutusega nr 1052241497 kohaldatud sissesõidukeelu tähtaja muutmist või keelu kehtetuks tunnistamist Siseministeeriumilt. Seega kui Xile kohaldatud sissesõidukeeld tunnistatakse kehtetuks, siis kustutatakse ka andmed Xi sissesõidukeelu kohta Schengeni Infosüsteemist. Kohus selgitab, et kuni kehtib kaebajale PPA 09.04.2021 ettekirjutusega nr 1052241497 kohaldatud sissesõidukeeld, puudub PPA-l seaduslik alus kaebaja sissesõidukeeldu puudutavate andmete SIS-st kustutamiseks. Kohus leiab asjaolusid ja poolte põhjendusi ning esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes hinnates, et puudub alus kaebuse nõuete rahuldamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.