2-15-128787/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tähtaja lõppemise päevast. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.11.2016 avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud PC Finance OÜ-ga 30.09.2014 sõlmitud laenulepingust nr 2100136820 tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on pooled 30.09.2014 sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mis on VÕS § 401 lg-s 1 sätestatud krediidilepingu alaliigiks. Hageja on hagiavalduses taotlenud viivise summas 100 eurot väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavalduse p 2.13. on kokkulepitud viivise määr 0,75 % päevas, mis kajastus kostjale väljastatud graafikul ehk arvel nr 9065. Kohtule esitatud laenulepingu üldtingimuste (mille lisaks on graafik) kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel on arvestatud viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,75 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul PC Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud määruse p-s 13 on kolleegium selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samale seisukohale on Riigikohus jõudnud ka oma lahendi nr 3-2-1-118-16 p-s 18. Laenulepingu järgne viivisemäär 0,75% päevas tähendab 273,75 % suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset viivisemäära ületab kokku lepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära üle kolmekümne korra. Kohus on seisukohal, et selline viivisemäära kokkulepe on tühine. Hagiavalduse kohaselt kostjal tuli oma lepingujärgsed kohustused täita hiljemalt 30.10.2014. Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist laenulepingu nr 2100136820 alusel tasumata summadelt kuni hagi esitamiseni 567 päeva eest, s.o perioodi 31.10.2014 – 19.05.2016 eest. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Põhjendatud viivis tasumata nõudelt perioodil 31.10.2014 31.12.2014. a 8,15 % aastas, 0,022329 % päevas, 62 päeva; perioodil 01.01.2015 - 31.12.2015. 3 (4)

a 8,05 % aastas, 0,022055 % päevas, 365 päeva; perioodil 01.01.2016 - 19.05.2016. a 8,05 % aastas, 0,021995 % päevas, 140 päeva, kokku põhjendatud viivis 8,47 eurot. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue kostjalt välja mõista põhivõlg 56,90 eurot, intress 35,00 eurot, viivised 8,47 eurot ja leppetrahv 50,00 eurot, kokku 150,37 eurot hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o 62,16 % (hagi esitamise seisuga hageja nõue 241,90 eurot ja kohtuotsusega rahuldatud nõue 150,37 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 62,16 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 37,84 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 220 eurot. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 30 eurot, kokku 75 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on palunud menetluskuluna välja mõista kostjalt 220 eurot, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul 90 eurot. Kokku kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 165 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 102,56 eurot (62,16 % 165 eurost). TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega (uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole ilmnenud), tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest.