Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu hagi Tiina Avarmaa vastu võla nõudes
Hagihind
70 769,12 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, registrikood 10575428, asukoht Kase 1 Järva-Jaani Järvamaa, lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja: Tiina Avarmaa, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, lepinguline esindaja Tarmo Pilv, vandeadvokaat
Asja läbivaatamise aeg
29.detsember 2016, kirjalik menetlus (TsMS § 403 lg 1)
2.Välja mõista Tiina Avarmaa’lt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu kasuks 61 658,72 eurot, millest 49 935,25 eurot on põhivõlg, 7373,09 eurot intressivõlg ja 4350,38 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Tiina Avarmaa’lt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu kasuks viivis põhinõudelt (49 935,25 €) 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest 01.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
1.Jätta menetluskulud täies ulatuses Tiina Avarmaa kanda.
2.Määrata, et Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu menetluskulu on 1100.00 eurot riigilõivu ja 660 eurot (koos käibemaksuga) õigusabi kulu.
3.Tiina Avarmaa peab maksma Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule 1760.00 eurot menetluskulu hüvitamiseks.
4.Välja mõista Tiina Avarmaa’lt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu kasuks viivis menetluskulult alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
Hageja palub kostjalt kui käendajalt enda kasuks välja mõista 49 935,25 eurot põhivõlga, 7373,09 eurot intressivõlga, 4350,38 eurot viivisvõlga graafikujärgsetelt maksetelt kuni hagi esitamiseni ja viivist põhivõlalt 0,05% päevas alates hagi esitamisest 01.01.2015 kuni kohustuse lõpliku täitmiseni (tl 1,75). Hageja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 3).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja haginõudega ei nõustunud ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata (tl 42). Kostja on avaldanud soovi vaadata asi läbi kirjalikus menetluses (tl 68).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Kohus teeb käesoleva kohtuotsuse TsMS § 444 lõikes 1 sätestatu kohaselt, st jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
Tsiviilasi nr 2-15-18129 TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et
2.1.OÜ Averskaup (ka Laenusaaja) ja Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu (ka hageja või HLÜ) vahel on sõlmitud 03.05.2007 laenuleping nr x (edaspidi Laenuleping), mille alusel on OÜ-le Averskaup antud rahalist laenu summas 800 000 eesti krooni. Laenusaaja kohustuseks oli tagastada laen ja tasuda intressi vastavalt Laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 6-10);
2.2.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid HLÜ ja Tiina Avarmaa (ka kostja või käendaja) 20.12.2008 käenduslepingu (edaspidi Käendusleping), millega kostja käendajana kohustus vastutama HLÜ ees viimase poolt Laenusaajale antud laenu (800 000 krooni) ja intresside mittetähtaegse tagastamise korral Laenusaaja poolt kogu laenusumma, intresside ja leppetrahvi (viivise) ulatuses vastavalt laenulepingu tingimustele. Käendaja vastutuse maksimumsuurus vastavalt Käenduslepingus kokkulepitule on 1 600 000 krooni ehk 102 258,63 eurot (tl 6-10);
2.3.OÜ Averskaup ega kostja ei ole vastavalt Laenulepingus kokkulepitud tingimustele tagastanud hagejale laenu ega tasunud intressi (tl 12);
2.4.HLÜ kui laenuandja esitas 23.10.2015 Laenusaajale Laenulepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles Laenulepingu üles ja nõudis Laenusaajalt kogu võlajäägi tagastamist (tl 12);
2.5.OÜ Averskaup sai Laenulepingu ülesütlemise avalduse kätte 26.10.2015 (tl 13);
2.6.11.11.2015 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus menetlusse OÜ Averskaup pankrotiavalduse ja nimetas OÜ-le Averskaup ajutise pankrotihalduri (tl 14);
2.7.16.11.2015 edastas HLÜ kostjale kui käendajale Kohustuse täitmise nõude, mille kostja on kätte saanud (tl 17,18);
2.8.04.12.2015 aruandes tegi ajutine pankrotihaldur ettepaneku seoses vara puudumisega lõpetada OÜ Averskaup pankrotimenetlus raugemise tõttu (tl 53-60);
2.9.15.12.2015 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus OÜ Averskaup pankrotimenetluse raugemise tõttu (tl 61);
2.10.hagi esitamise seisuga (01.12.2015) on võlgnevus hageja ees kokku 61 658,72 eurot, millest 49 935,25 eurot on põhivõlg, 7373,09 eurot intressivõlg ning 4350,38 eurot viivis graafikujärgsetelt põhimaksetelt kuni hagi esitamiseni (sellest 3476,52 eurot kuni 26.10.2015 ning 873,86 eurot alates 26.10.2015 kuni hagi esitamiseni 01.12.2015) (tl 8-10, 19). Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud. Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
3.Kostja tugines oma vastuväidetes põhivõlgniku vara suhtes eksisteerivale pandiõigusele ja oma õigusele keelduda käendajana käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni (tl 43-45, 85). 20.12.2016 esitatud lõplikes seisukohtades ei ole kostja enam eelnimetatud asjaoludele tuginenud ega üldse nõudele mingeidki vastuväiteid esitanud. Kostja on hoopis teatanud, et ta peab võimalikuks lahendada vaidlus kompromissiga ja on avatud läbirääkimisteks. Kostja on teinud ka ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja kompromissi sõlmimisel menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda (tl 85-86). Samas ei ole kostja hagi ei selgesõnaliselt õigeks võtnud ega esitanud vastaspoolele omapoolseid kompromissi tingimusi. Seega tuleb kohtul hagi sisuliselt lahendada.
4.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 ja 7 koosmõju kohaselt kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel kuupäeval ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õigustuse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Antud juhul nõuab hageja, et kostja täidaks oma Käenduslepingu p-st 2 tuleneva kohustuse hageja ees, st tasuks hagejale Laenusaaja täitmata võlgnevuse. Käenduslepingu punktis 2 on kostja käendajana kohustunud vastutama hageja ees viimase poolt antud laenu 800 000 krooni ja laenuintresside mittetähtaegse tagastamise korral Laenusaaja poolt kogu laenusumma, intresside ja leppetrahvi (viivise) ulatuses vastavalt laenulepingu tingimustele summas 1 600 000 krooni ehk 102 258,63 eurot (tl 11). Selline kohustuse võtmine on kooskõlas käenduse sisuga VÕS § 142 lg 1 mõttes. Kohus on tuvastanud (otsuse p 2), et OÜ Averskaup ja HLÜ vahel on sõlmitud Laenuleping; et selle Laenulepingu alusel andis hageja OÜ-le Averskaup laenu 800 000 eesti krooni; et OÜ Averskaup pidi tagastama laenu ja tasuma intressi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti on tuvastatud, et OÜ Averskaup pikema aja vältel ei tasunud laenu põhiosa ega intresse vastavalt maksegraafikule, mistõttu HLÜ ütles Laenulepingu seisuga 23.10.2015 üles ning nõudis laenu-saajalt kogu tasumata põhivõla, intresside ja viivise tasumist. Tuvastatud on ka, et OÜ Averskaup on 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-15-18129 Laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud 26.10.2015 ega ole võlgnevust tasunud. Arvestades, et HLÜ on Laenulepingu 23.10.2016 ennetähtaegselt üles öelnud ning Laenulepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud, ei saa õigeks pidada kostja seisukohta nagu poleks Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäev veel saabunud. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenu kohest tagastamist. Seda on HLÜ ka teinud, st nõudnud võlgnikule 26.10.2015 kättetoimetatud ülesütlemisteates võlgnevuse (põhivõla jääk, intressi- ja viivisvõlg) tasumist kokku summas 60 713,86 eurot. Kõik laenulepingust tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks alates võlgnikule ülesütlemisteate kättetoimetamisest 26.10.2016. Puudub vaidlus, et hagejale on tasumata ülesütlemisteates nõutud summa (61 309,18 eurot).
5.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. HLÜ ja kostja vahel sõlmitud Käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega vastutavad põhivõlgnik ja käendaja (kostja) võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja õigustatud valima kellelt ja millises ulatuses ta kohustuse täitmist nõuab.
6.Kostja märkis VÕS § 146 lg-le 2 tuginedes, et põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohtule esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et OÜ Averskaup küll esitas võlgniku pankrotiavalduse, milline võeti ka 11.11.2015 menetlusse, kuid juba 15.12.2015 lõpetas kohus OÜ Averskaup pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata (tl 61-64). Seega ei toimu põhivõlgniku pankrotimenetlust ega ole ka kunagi toimunud. Seetõttu võlausaldajal ei ole ega saagi olla kohustust esitada oma nõue põhivõlgniku pankrotimenetluses. See omakorda tähendab, et võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist käendajalt.
7.Kostja tugines vastuväites ka VÕS § 149 lg-le 5, mille kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kostja leidis, et kuna Laenuleping on sõlmitud läbi PRIA hüpoteegiga 600 000 EEK-i kinnistule xxxx x xxxxxxx, tuleb võlausaldajal oma nõue rahuldada pandi arvel. Kohus kostja eelmärgitud seisukohaga ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub kostjal oma vastuväite tõendamise koormis. Kostja oma vastuväidet tõendanud ei ole. Vastupidi. Asjas esitatud ja uuritud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et HLÜ kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja (asukoht xxxx x xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, registriosa number x) omanik ei ole mitte põhivõlgnik OÜ Averskaup, vaid kostja Tiina Avarmaa (tl 52). Lisaks nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 12.11.2015 teatise andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisvara (tl 55). Kuna tõendatud ei ole, et põhivõlgniku vara suhtes oleks seatud pandiõigus, ei kohaldu kostjale VÕS § 149 lg-st 5 tulenev nõudeõigus ning võlausaldaja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist käendajalt, st kostjalt.
8.VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täimisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ning kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatud intressimäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võimaldab esitada hagiavalduses koos põhinõudega viivisenõude selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. Hageja on hagiavalduses nõudnud põhivõlga summas 49 935,25 eurot, intressivõlga 7373,09 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist summas 4350,38 eurot, samuti viivist 0,05% põhivõlalt 49 935,25 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse lõpliku täitmiseni. 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-15-18129 Vastavalt Laenulepingu tingimustele on Laenusaaja kohustatud tagastama saadud laenu ning lisaks laenu tagasimaksetele maksma laenujäägilt intressi 7% aastas. Samuti on laenuandjal õigus nõuda viivist lepinguga ettenähtud tähtaegadel mittelaekunud summadelt 0,05% päevas (tl 6-8). Kohus on tuvastanud (otsuse p 2), et 16.11.2015 on hageja edastanud kostjale kui käendajale kohustuse täitmise nõude, et kostja on selle teate kätte saanud; et kostja ei ole hageja nõutud summat (61 309,18 eurot) hagejale tasunud ning et hagiavalduse esitamise seisuga 01.12.2015 on võlgnevus hageja ees kokku 61 658,72 eurot, millest 49 935,25 eurot on põhivõlg, 7373,09 eurot intressid ning viivis graafikujärgsetelt põhimaksetelt kokku 4350,38 eurot (sh viivis kuni 26.10.2015 - 3476,52 eurot, alates 26.10.2015 kuni hagi esitamiseni 01.12.2015 - 873,86 eurot). Võlgnevuse suurust ja arvestuslikku õigsust ei ole kostja menetluse käigus kordagi vaidlustanud. Hageja ja kostja on käenduslepingu p-s 2 kokku leppinud, et kostja kui käendaja vastutuse maksimumsumma on 1 600 000 krooni ehk 102 258,63 eurot. Seega ei ületa kostjalt nõutav võlgnevus 61 309,18 eurot käenduslepingus kokkulepitud käendaja vastutuse maksimummäära. Hagjea on nõudnud kostjalt ka hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist. Hageja nimetatud nõue on kooskõlas seadusega ning sellele pole ka kostja vastu vaielnud. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja nõue esitatud ulatuses on õige, põhjendatud ning tuleb rahuldada.
9.TsMS § 162 lg 1g kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks. Eeltoodut arvestades jäävad käesolevas asjas menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
10.Hageja menetluskulu vastavalt menetluskulude nimekirjale on riigilõiv 1100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 660 eurot (käibemaksuga).
10.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu. Hageja on 01.12.2015 esitatud hagiavalduselt tasunud riigilõivu 1100 eurot (tl 20). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 (alates 01.07.2014 kehtivas redaktsioonis) kohaselt tuleb hagilt hinnaga 70 769.12 eurot tasuda riigilõivu 1100 eurot. Seega on hageja kulutus riigilõivule 1100 eurot igati vajalik ja põhjendatud.
10.2.TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on poolte esindaja kulu menetluskulu. Hagejat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja Jaanus Silm, kes kulutas aega hagejale õigusabi osutamiseks kokku 5,5 tundi, sellest hagiavalduse koostamiseks 2 tundi, kostja vastusele seisukoha koostamiseks 2 tundi ja lõplike seisukohtade koostamiseks 1,5 tundi. Kulutatud aeg õigustoimingutele on dokumentaalsete materjalide sisu ja kvaliteeti arvestades olnud vajalik ja põhjendatud. Õigusabi osutamise tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Hageja palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuna ta ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Hageja sellekohane taotlus on põhjendatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu 660 eurot (koos käibemaksuga) on igati mõistlik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole hagejale osutatud õigusabi ajakulu ega esindaja tunnihinda vaidlustanud.
10.3.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.