OÜ Abrantus kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2021 otsuse nr 15.3-3.1/676-2 ja 19.07.2021 vaideotsuse tühistamise- ning vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – OÜ Abrantus, esindaja adv. Jaanika ReilikBakhoff; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.06.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Abrantus esitas 18.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2021 otsuse nr 15.3-3.1/676-2 ja 19.07.2021 vaideotsuse tühistamise- ning 10.02.2021 taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes. Kaebusest nähtuvalt oli OÜ Abrantus esitanud 10.02.2021 Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotlused 15 Bangladeshi kodaniku suhtes. PPA keeldus 07.05.2021 otsusega nr 15.3-3.1/676-2 vastavate isikute lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest välismaalaste seaduse § 108 lg 11 p 5 alusel, sest välismaalase, tema tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses oli põhjust kahelda. Kaebaja esitas eelnimetatud otsuse peale vaide, mis jäeti PPA 19.07.2021 vaideotsusega rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohtu 13.09.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 27.10.2021.
3.Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
4.Kaebaja esitas 30.05.2022 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Kaebaja hinnangul on PPA valesti tõlgendanud materiaalõigust ning rikkunud haldusmenetluse seaduse sätteid. Eeltoodud rikkumised on kaasa toonud vale otsuse ning kaebaja õiguste rikkumise.
5.1.Kaebaja ei nõustu PPA poolse hinnanguga oma usaldusväärsusele, kaebuse esitaja hinnangul on hinnang esitatud tõendeid meelevaldselt tõlgendades ning tegelikku elulist olukorda mitte arvestades, jõudes selliselt valele järeldusele ning kahjustades sellega põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadust, sh õigust valida endale töötajaid. PPA on teinud etteheiteid kaebuse esitajale seoses viimase 2018. a ja 2019. a teavitamiskohustuste rikkumisega. Kaebaja hinnangul ei ole ta nimetatud rikkumisi korda saatnud. Kaebaja on PPA-d alati teavitanud, kui välismaalane ei alusta Eestis tööd. Seda, et kaebaja on PPA-le teavitused saatnud, on ka PPA oma otsuses välja toonud.
5.2.Asjaolu, et LTR-id on väljastatud rohkematele inimestele, kui TÖR andmetel tööle asusid, ning et töötajatele töö eest tasuti töötasu vaid ühel kuul, ei näita, et kaebaja oleks jätnud oma teavitamiskohustuse täitmata.
5.3.VMS § 107 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Sama paragrahvi lg 12 p 11 kohaselt ei kohaldata sätestatud tasu maksmise nõuet töötamisel hooajatöölisena. Asjaolu, et töötajatele on makstud tasu ainult ühe või mõne kuu eest (ning osadele ei ole tasu makstud) saab tuleneda erinevatest tööandja ja töötaja poolt sõlmitud kokkulepetest. Juhul, kui PPA-le ei olnud selge, millised kokkulepped kaebaja ja LTR-id saanud töötajate vahel olid, tulnuks PPA-l seda enne otsuse tegemist täpsustada.
5.4.Kaebaja möönab, et ta on eksinud TÖR-i sissekannete tegemisel, kuid ta ei ole võimaldanud isikutel seadusliku aluseta töötada. Kaebuse esitaja hinnangul eksimus TÖR-i sissekannete tegemises ei ole aga nii suur rikkumine, mille pinnalt saaks ettevõtet koheselt lugeda ebausaldusväärseks. Kaebaja on PPA-d tööle mitteasumisest teavitanud pärast TÖR registreeringu lõppemist. Seega oleks PPA saanud järeldada eeltoodu pinnalt üksnes seda, et viidatud isik saabus Eestisse, tutvus tööoludega ning otsustas pöörduda tagasi Ukrainasse. Eelnev aga ei tähenda, et TÖR-is märgitud perioodil (17.05.2019 – 22.05.2019) eelnevalt nimetatud isikud Eestis tööga tutvumise eesmärgil ei viibinud.
5.5.Äärmiselt üllatuslik on PPA seisukoht, et kaebaja on jätnud täitmata oma teavitamiskohustuse. Kaebaja leiab, et PPA on sellisele järeldusele jõudnud just seetõttu, et ta ei ole täitnud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, mille kohaselt peab haldusorgan otsuse tegemiseks välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja hinnangul peaks haldusorganid, sh vastustaja olema valmis tegema koostööd tööandjatega, et protsesse parandada ja tööandjatele rohkem vastustaja soove selgitada – vastustaja ei saa tööõiguse valdkonnas tegutseda pideva karistaja rollis.
5.6.Kaebaja nõustub, et S. M. tõepoolest viibis Eestis seadusliku aluseta, kuid kaebaja ei teadnud seda. S. M. tuli kaebaja teadmiste kohaselt Soomest töölt (teise tööandja juurest, kaebaja ei olnud see, kes selle isiku Eestisse tööle kutsus) ning küsis kaebajalt, kas viimasel oleks talle tööd
pakkuda. Tööle registreerimisel PPA esinduses selgus, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kui kaebaja eeltoodud asjaolust teada sai, jäi ka plaanitav tööleping isikuga sõlmimata. Kaebaja on alati proovinud kõik dokumendid väga korrektselt korda ajada ning ei oleks kunagi seadusliku aluseta Eestis viibivat isikut püüdnud tööle võtta ega isikuga isiklikult PPA-sse läinud.
5.7.PPA on oma otsuses viidanud, et kuna kaebaja pangakontol on ainult 162 eurot ja juhatuse liikmel puudub kohustus ettevõttele laenu anda, siis on väited laenu andmisest paljasõnalised ning raha tegelikku olemasolu ja otstarvet ei saa PPA hinnata. Põhjalikuks maksejõuetuse analüüsiks ei saa lugeda ettevõtluses kontojäägi vaatamist. PPA-l tulnuks antud juhul koguda täiendavaid tõendeid või nõuda täiendavate tõendite esitamist, et selgitada välja, kas kaebaja on võimeline töötasu maksmise tagama või mitte. Isegi juhul, kui taotluste menetlemise hetkel ei ole ettevõtte kontol piisavalt rahalisi vahendeid, et töötasu tasuda, siis esimese kuu lõpuks on ettevõttel piisavalt vahendeid töötasude maksmiseks.
5.8.Juriidilisele isikule ei saa omistada tema juhatuse liikme eraviisilist rikkumist, mis pärineb 5 aasta tagusest ajast. Asjaolu, et isikul järgnevad 5 aastat sellist PPA poolt etteheidetavat tegu ette näidata pole, viitab just vastupidi isiku usaldusväärsusele. Asjaolu, kas tema juhatuse liikmetel on Eestis sissetulek või mitte, ei ole usaldusväärsuse hindamisel oluline. Kaebaja juhatuse liikme sissetuleku mitteomamine Eestis ei ole seadusvastane, mistõttu ei saa see olla ka usaldusväärsuse hindamise aluseks.
6.Täiendavas 30.05.2022 seisukohas märgib kaebaja, et jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja rõhutab, et on oma kohustusi alati vastavalt oma oskustele täitnud ning aasta aastalt on ka kaebaja teadmised selles vallas paranenud. See, et iga liigutuse korral PPA teavitamine on ajamahukas ja mõttetu halduskoormus, on muudetud tänaseks ka seadust ning lühiajalist töötamist ei pea enam kindlateks kuupäevadeks registreerima. Asjaolu, et kaebaja viis ühe töötaja PPA esindusse, kellel oli viisavabaduse periood möödas ja soovis tema töötamist registreerida, ei näita ettevõtte ebausaldusväärsust, vaid usaldusväärsust, kuna kaebaja on alati olnud suunatud PPA-ga koostööle.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja leiab, et vaidlustatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
7.1.Kaebaja suhtes on tuvastatud korduvad rikkumised palga mittemaksmise osas ning teavitamiskohustuse rikkumisi. PPA on keeldumise otsuses kaebaja rikkumised välja toonud, täpsemad andmed nähtuvad keeldumise otsuse Lisa 1-st ja Lisa 2-st. Tööandja usaldusväärsust hinnatakse eelnevate asjaolude ja käitumise pinnalt. Asjaolu, et PPA ei ole teavitamiskohustuse rikkumise osas alustanud menetlust, ei tähenda, et tööandja oleks teavitamiskohustust täitnud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tööandja on alati teavitanud, kui välismaalane ei alusta Eestis tööd. Kaebaja on rikkunud VMS § 285 lg-st 1 tulenevat teavitamiskohustust, kui ei teavitanud PPA-d järgnevate välismaalaste tema juurde mitte tööleasumisest: K. H., M. H., M. H. ja R. P. Kui tööandja taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist, kohalduvad tööandjale kutsusja kohustused. Tööandja vastutab välismaalase eest. Tööandjal on kohustus PPA-d teavitada, kui töötaja tööle ei asu, seejärel oleks PPA saanud nende isikute lühiajalise töötamise registreeringud kustutada ja viisad kehtetuks tunnistada. Vastasel juhul puudub ülevaade ja teave, kus välismaalased viibivad ning millega tegelevad. Kaebaja käitumine näitab ilmekalt, millised
ohud varitsevad, kui tööandja ei täida enda teavitamiskohustust – välismaalased teevad ebaseaduslikult tööd ja väärkasutavad neile väljastatud viibimisaluseid.
7.2.PPA on enne otsuse tegemist asjaolusid täpsustanud ja andnud kaebajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
7.3.Kaebaja on TÖR kannete tegemisel eksinud mitmeid kordi. Mõistetav oleks ühe- või kahekordne eksimus. Sealjuures väidab kaebaja, et eeltoodud andmete põhjal ei saa aga järeldada, et isikud ka reaalselt TÖR-is märgitud ajal Eestis töötasid. Vastustaja hinnangul seab see omakorda kahtluse alla ettevõtte usaldusväärsuse. Kui kaebaja väidab, et isikud TÖR-is märgitud ajal reaalselt Eestis ei töötanud ja tööandja ei tea kus tema töötajad viibivad, näitab see pigem kaebaja ebausaldusväärsust. Kui kaebaja soovib tööle välismaalast, siis kaebaja jaoks ei ole vabandatav asjaolu, et ta ei teadnud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Kaebajalt eeldatakse vastava valdkonna ja regulatsioonide teadmist. Samuti on kaebaja kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 291 lg 1).
7.4.Vastustaja leiab, et PPA on 07.05.2021 otsuses nr 15.3-3.1/676-2 põhjalikult analüüsinud tööandja maksevõimekust ning ettevõtte tegevust ei saa hinnata jätkusuutlikuks kui juhatuse liige plaanib puuduoleva raha töötasu maksmiseks laenata.
7.5.PPA on hinnanud asjaolusid ja fakte kogumis ning tuvastanud, et tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2021 otsust nr 15.33.1/676-2, aga ka sellega seonduvat 19.07.2021 vaideotsust ja taotletud nende tühistamist ning vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebaja nõue Tallinna Halduskohtu 13.09.2021 määrusega fikseeritud. Põhivaidlus väljendub siiski välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/676-2 õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse tühistamise nõude ning 10.02.2021 esitatud taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust on vaja hinnata ning kaaluda sel juhul kui peaks ilmnema, et vastustaja 07.05.2021 otsuses olid olulised kaalutlusvead. Nimetatud otsuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsust ning kohustamisnõuet rahuldada ei saa kui ei peaks olema tegemist situatsiooniga kus vaideotsusega rikuti kaebaja õigusi veel mingisugusel muul peale selle, et vaie rahuldamata jäeti. Antud juhul seda kaebusest järeldada ei saa. Ilmselt on taotletud vaideotsuse tühistamist välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumise kohta antud haldusakti nr 15.3-3.1/676-2 peale esitatud kaebuse edukaks osutumise eelduse pinnalt pigem õigusselguse huvides.
9.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.1/676-2 jäeti osaühingu Abrantus 10.02.2021 taotlus välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimiseks rahuldamata ning keelduti viieteistkümne Bangladeshi kodaniku suhtes lühiajalise töötamise registreerimisest välismaalaste seaduse § 108 lg 11 p 5 alusel, sest migratsioonijärelevalve käigus ilmnenud asjaolusid ja vastuolusid arvesse võttes oli Politsei- ja Piirivalveametil põhjust OÜ Abrantus usaldusväärsuses kahelda. Vastavalt välismaalaste seaduse § 108 lg 11 punktile 5 võibki välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keelduda kui välismaalase, tema tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Seega oli vastustajal õiguslik alus välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimisest
keeldumiseks olemas ning vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas vaidlustatud otsustuse puhul on tehtud kaalutlusvigu ning kas ja kuivõrd olulisteks saab neid pidada.
10.Välismaalasele Eestis töötamise registreerimisest keeldumine, kui tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda, on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Seonduvalt vastustaja pädevuse kui sellisega ei ole vaidlusküsimust tõstatatud. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töötamise registreerimisest keeldumise ja tööandja usaldusväärsusega seonduvate vaidluste puhul ongi põhirõhk üldjuhul kaalutlemise küsimusel. Kaebaja on võimalikele kaalutlusvigadele viidanud.
11.Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata ning seda eelkõige kaalutluste piisavuse ja asjakohasuse kontekstis. Kaalutlusvigade ilmnemise korral on vaja muuhulgas hinnata kas vastava küsimuse uuel läbivaatamisel võiks haldusorgani seisukoht ka teistsuguseks kujuneda, sest kui viga või teatav vaieldavus asja otsustamist nagunii mõjutada ei võinud, siis ei pruugi haldusakti tühistamine kokkuvõttes põhjendatuks osutuda. Mis puutub vorminõuete järgimisse, siis sellega seonduvalt ei ole kaebaja etteheiteid teinud. Kohus lähtub eelnimetatust. Kaebaja arvates on vastustaja teinud ebaõigeid järeldusi ja ta ei nõustu ka vastustaja hinnangutega tööandja ebausaldusväärsusest ning haldusakti sellekohaste põhjendustega.
12.Vaidlustatud haldusaktis on OÜ Abrantus ja ettevõttega seotud juhatuse liikmete usaldusväärsusega seonduvaid küsimusi viie lehekülje ulatuses küllalt põhjalikult kaalutud. Osaühing nendega küll ei nõustu, kuid sisuliselt on vastustaja seisukohad ja positsioon ümber lükkamata. Haldusakti esimeses alajaotuses on viidatud asjaolule, et 2018. aastal ei maksnud osaühing ühelegi välismaalasest hooajatöölisele palka, et 2019. aastal toimus töötasu väljamaksmine vaid neljale välismaalasele, et osa neist ei asunud tööle, et esines juhtum töötamisest kahe LTR kehtimise vahelisel ajaperioodil, et välismaalase tööle mitteasumisest ei ole korrektselt teavitatud, et OÜ-s Abrantus töötanud S. M. viibis riigis ilma seadusliku aluseta, kuid osaühing võimaldas tal töötada jne. Kohus ei pea vajalikus kõike tervikuna üle korrata. Sisuliselt ei ole kaebaja seda ümber lükanud. S. M. ebaseadusliku riigis viibimise osas ei ole ka vaidlust, kuid kaebuse punktis 2.6.1. selgitatakse, et sellest ei oldud (algul) teadlikud. Samas sätestatakse välismaalaste seaduse § 286 lõikes 1 selgelt, et tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Kaebuse punktis
2.5.4.2.möönab osaühing ka eksimusi TÖR sissekannete tegemisel, kuid sellest ei saavat järeldada, et isikud ka reaalselt TÖR-s märgitud ajal töötasid ja nähtuvalt kaebuse punktist 2.5.5. ei ole vaidlust selles, et tööle mitteasumisest teavitati pärast TÖR registreeringu lõppemist. Välismaalaste seaduse § 285 lg 1 kohaselt on aga tööle asumata jätmisest vaja teavitada. Tegemist on selge ja üheselt mõistetava nõudega. Kaebuse punktis 2.5.2. on põhjendatud tööle mitteasumisest teavitamata jätmist vajadusega tutvuda kõigepealt töötingimustega, et otsustada kas võtta pakutav töö vastu või mitte. Eelnimetatud põhjendused ei lükka aga ümber vastustaja tõdemust selle kohta, et (mitmete) välismaalaste tööle mitteasumisest jäeti ettenähtud korras teavitamata. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et töötamise eesmärgil saabunud välismaalane peab riigist lahkuma kui ta töötegemisest loobub ja kui välismaalane oma LTR-i töötamise eesmärgil ei kasuta, siis on tööandjal kohustus nimetatud asjaolust teada anda. Selles, et OÜ Abrantus oli selle mitmel korral tegemata jätnud, antud juhul sisulist vaidlust olla ei saa.
13.Vaidlustatud haldusaktis on OÜ Abrantus usaldusväärsuse hindamisel peetud oluliseks ka majanduslikku seisu ning ettevõtte võimet maksta välismaalastele töötasu. Vaidlustatud haldusaktis on tõdetud, et kaebaja pangakontol oli 162 eurot, kuid välismaalastest hooajatöölistele oli kavas maksta 584 eurot kuus, mis oleks tähendanud 8760 euro suuruseid kuumakseid. Vastustajaga võib nõustuda, et sellises olukorras võis puuduolevate summade laenamise väidet ebausaldusväärseks pidada. Vastustaja on eelnimetatud hinnangu andmisel lähtunud veel asjaolust, et juhatuse liikme H. Adusoni puhul puudusid igasugused töötamise- ja palgaandmed alates aastast 2015 ja et teise juhatuse liikme O. Surkovi ainus deklareeritud sissetulek oli olnud 2019. aastal summas 540 eurot. Kaebuse punktis 2.8.2. ei ole peetud maksejõuetuse analüüsi piisavalt põhjendatuks ning heidetud ette olulise tähendusega asjaolude välja selgitamata- ning vastavate tõendite omal algatusel kogumata jätmist. Siinkohal jääb ebaselgeks, et milliseid tõendeid oleks vastustaja pidanud kaebaja maksevõime kindlaks tegemiseks ise koguma. Mis puutub välismaalastele töötasu maksmiseks piisavate rahaliste vahendite puudumisse, siis osaühing kaebuse punktis 2.8.3. seda tegelikult ka möönab, kuid selgitab, et peale esimest kuud oleks tekkinud saaduste müügist (ilmselt) tulu, mille arvelt oleks saanud palka maksta. Seda, et kaebaja juhatuse liikmetel puudub Eestis sissetulek, ei pidanud kaebaja asjassepuutuvaks kaalutluseks. Seoses eelnimetatuga peab kohus vajalikuks siiski selgitada, et taoliste vaidluste puhul teostab kaalutlusõigust vastustaja ning juhatuse liikmete sissetuleku või selle puudumise arvestamist, iseäranis situatsioonis, kus osaühingu pangakontol piisavalt rahalisi vahendeid ei ole, ei saa asjassepuutumatuks kaalutluseks pidada.
14.Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti osas on selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Õiguslik alus vastavalt välismaalaste seaduse § 108 lg 11 p 5 oli olemas ning sellele on ka asjakohaselt viidatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et haldusakti ei saa tühistada kui mõnda üksikut kaalutlust võiks hinnata mingil määral vaieldavana, sest taoliste vaidluste puhul on oluline tervikpilt. Antud juhul on hinnatud lühiajalise töötamise registreeringute väljastamise üle otsustamisel mitmeid erinevaid asjaolusid ehk kogu tervikpilti ning võetud selle põhjal vastu keelduva sisuga otsustus. Taoliste vaidluste puhul on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum ning ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei nähtu. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vaidlustati ka vaideotsust, kuid selle tühistamiseks ei ole samuti alust, sest vaidlustatud otsus osutus õiguspäraseks ning haldusasja materjalist ei nähtu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et kaebaja ei nõustunud vaide rahuldamata jätmisega. Haldusakti õiguspäraseks osutumise korral jääb rahuldamata ka vastupidisel eeldusel baseeruv kohustamisnõue.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.