VSS § 68 lg 8VRKS § 29 lg 1VRKS § 36VRKS § 361 lg 2
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 21. juuni 2022, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X, volitatud esindaja Markus Hallang
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-22-1109
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17. mail 2022 kell 6.13 helistas üks isik hädaabinumbrile 112 ning ütles, et ta just saabus Eestisse, seisab koos kahe isikuga sõiduteel ning ei tea, kuhu minna või kelle poole pöörduda. Isik palus telefoni teel politseilt nõu ja abi. Sündmusele reageerinud ametnikud tuvastasid ebaseaduslike piiriületajatena kolm Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Üks isikutest tuvastati Venemaa Föderatsiooni passi alusel kui X, kes liikus koos oma tütre ja viimase elukaaslasega. Isik peeti kell 6.23 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks. Isik esitas Piusa kordonis kell 9.15 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, misjärel vormistati kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
2.PPA esitas 18. mail 2022. a Tartu Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p 4 alusel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud
luba või õigust Eestis viibida. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik on ka ise kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks või mitte. Rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja toodud ravimite puudus Vene Föderatsioonis ei ole adekvaatne põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik võib vabaduses viibides lahkuda soovitud riiki, st Norra Kuningriiki. Sel põhjusel ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud.
3.Tartu Halduskohtu rahuldas 18. mai 2022. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18. juulini 2022. Määruse põhjendused on järgnevad.
3.1.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist põhjendanud sõjaolukorra ja ravimite halva kättesaadavusega Vene Föderatsioonis. Samas on ta eesmärgi ja sihtkoha kohta märkinud, et soovib elada ja töötada vabas maailmas ning tegeliku sihtkoha määrab tema tütar, kellega koos ta Eestisse saabus. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et isik saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri ning tal puudub alus Eestis viibimiseks. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta asjaolu, kas ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. See asjaolu võib kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (RKHK 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud lahendid). Kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel on oluline arvestada seda, kas isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundnud huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas ei saa põgenemisohtu järeldada pelgalt ebaseadusliku piiriületuse faktist (RKHK
15.aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119, p 20). Puudutatud isik ja temaga koos olnud tütar ja viimase elukaaslane pöördusid hädaabinumbrile helistades Häirekeskuse poole ja palusid abi ning juhendamist, kuna ei orienteerunud enam enda asukohas. Kuigi isik võttis ise ametivõimudega ühendust, ei välista see veel põgenemisohu esinemist. Isik kinnitas küll halduskohtus korraldatud istungil, et Eesti ei ole varuvariant, kuid tegelikult on isiku ja temaga koos reisivate isikute eesmärgiks jõuda Norrasse. Riikidevahelise piirikontrolli puudumisel on Eestist Põhjamaadesse reisimine ilma dokumentideta (reisidokumendita) võimalik. Lisaks puuduvad isikul mistahes seosed Eestiga. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega. On ilmnenud, et isik on loobunud ootamast taotletud reisidokumenti ja eelistanud riigist lahkuda reisidokumenti omamata. Samas ei ole asjas tuvastatud selliseid asjaolusid isiku koduriigis, mis oleksid tinginud sealt viivitamatu lahkumise.
3.2.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (RKHK
29.jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14). Halduskohus leidis, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest
kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) ei täidaks X puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puudub välisriikides reisimiseks vajalik reisidokument, mida hoiule võtta. Siseriikliku Vene Föderatsiooni passi hoiulevõtmist ei pea PPA aga tõhusaks, kuna ka Eestisse tulekut ei takistanud reisimiseks vajaliku dokumendi puudumine. Samuti puuduvad perekondlikud vms sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määrus tühistada ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Määruskaebuse esitaja suhtes ei esine põgenemisohtu. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ja temaga koos reisinud isikud võtsid ise ametivõimudega ühendust, näitab pigem väga tugevalt ikkagi seda, et isiku sihtkohariik oli Eesti ja eesmärgiks oli siin rahvusvahelist kaitset taotleda.
4.2.Kohtuistungil selgitas isik, et temal ja temaga koos liikunud isikutel ei olnud Venemaal võimalik viisasid taotleda, sest alates 10. märtsist 2022 ei ole seda võimalik Eesti välisesindustes enam teha. Selleks, et Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel piiril Eesti piiripunkti jõuda, peavad Venemaa poolt tulevad inimesed esmalt läbima Venemaa piiripunkti. Eesti poolt väljastatud viisata ei oleks isikutel õnnestunud Vene piiripunkti läbida, et siis Eesti piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotlus esitada. PPA argument, et isik ei ole üritanud Eestisse seaduslikult siseneda, on sel põhjusel meelevaldne.
4.3.Määruskaebuse esindaja märgib, et ehk algselt oligi sihtkohariigiks Norra, kuid see ei välista seda, et eesmärk võinuks muutuda ning et selleks võis saada ka Eesti.
5.PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.
5.1.PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. Isik ületas teadlikult ja tahtlikult piiri ebaseaduslikult. Ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles menetlustoimingute ajal, mil ta oli ametnikega koos olnud juba 2,5 tundi. Isik ei vaidle vastu oma tütre elukaaslase väitele, et ametnikke nähes paluti esimese asjana varjupaika, kuid PPA-l puudub alus arvata, et sündmuskohale reageerinud ametnikud oleksid eiranud koheselt esitatud varjupaigataotlust.
5.2.Meelevaldseks ei saa pidada PPA argumenti, et isik ei ole üritanud leida seaduslikku võimalust Schengeni alale sisenemiseks. Määruskaebuse esitaja viide Välisministeeriumi kodulehel leitavale infole viisade väljastamise piiratuse kohta ei anna alust järeldada, et viisa taotlemine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis oleks automaatselt võimatu. Isiku ütlused tegeliku sihtriigi kohta on vastukäivad. Isik on väitnud, et Norrasse taheti minna seetõttu, et tema tütar oskab sealset keelt ja tunneb kultuuri. Isikute selgituste kohaselt loobuti ebaseaduslikust riiki sisenemisest Norra piiri ületades, kuna sealne maastik on keeruline, soine ning piiril asub ka jõgi. Ei ole usutav, et isikutel ei olnuks teavet selle kohta, kuidas taotleda siin rahvusvahelist kaitset, sest määruskaebuse esitaja tütrel oli kaasas isevalmistatud internetiseade. Isik ei ole piisavalt põhjendanud asjaolude esinemist, mis tingisid riigist viivitamatu lahkumise. Väidetav ravimite puudus ei saa selleks asjaoluks olla, sest isikul oli kaasas seitse lehte erinevate ravimitega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisavalt põhjendanud, miks määruskaebuse esitaja kinnipidamine on vajalik.
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alusena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p 4, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas (RKHK
30.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2) selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.
9.Isiku sõnade kohaselt ei esine tema suhtes põgenemisohtu järgmistel põhjustel – riiki sisenedes võeti siin koheselt ühendust kohalike ametivõimudega; Eestisse viisa taotlemine Venemaal asuvates välisesindustes ei ole pärast sõja puhkemist Venemaa ja Ukraina vahel enam võimalik; isiku hinnangul on võimalik, et esialgne sihtriik võib muutuda, st Norra Kuningriigi asemel sai selleks Eesti Vabariik.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on usutavam, et määruskaebuse esitaja ja temaga koos reisinud isikute lõppeesmärk oli jõuda Norrasse. Kuigi isikud helistasid Eestisse saabudes hädaabinumbrile ning võtsid ametivõimudega ise ühendust, ei järeldu sellest koheselt, et nad ei tahtnuks Eestist edasi reisida. Hädaabinumbrile helistamise peamine põhjus võis olla ka see, et isikud sattusid võõras keskkonnas segadusse ja paanikasse ning ei osanud enam iseseisvalt kuskile liikuda. Isikute enda antud selgituste kohaselt ei valinud nad Norra ja Venemaa vahelise piirilõigu ületamist ka sealse keerulise maastiku tõttu. See kinnitab pigem seda, et isikute hinnangul oli lihtsam ületada Eesti ja Venemaa vaheline piirilõik ning Eestit läbides liikuda Skandinaaviasse. Ühtlasi nähtub, et isikud on teinud ettevalmistusi Norrasse reisimiseks, aga kui isikutele sai selgeks, et see ei pruugi õnnestuda, sest reisidokumentide väljastamine hakkas viibima ning tekkis kahtlus, et reisidokumente ei pruugigi saada, lahkusid nad Vene Föderatsioonist omamata selleks sealjuures kehtivaid reisidokumente. Määruskaebuse kohaselt ei saanud nad Eestisse viisat taotleda, sest see polnud lihtsalt enam võimalik. Ringkonnakohus möönab, et Välisministeeriumi kodulehelt on tõepoolest leitav info selle kohta, et alates
10.märtsist 2022 ei ole enam võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes Moskvas, Peterburis, Pihkvas ja Minskis ning välise teenuseosutaja viisakeskustes Venemaa Föderatsioonis ja Valgevenes (Välisministeeriumi koduleht, arvutivõrgus leitav: https://vm.ee/et/pikaajalise-d-viisa-taotlemine). Samas on Välisministeeriumi kodulehel mainitud, et viisat võib taotleda ka erandjuhtudel, nt humanitaarkaalutlustel, vältimatul meditsiinilisel põhjendusel. Asjas esitatud materjalidest ja seisukohtadest ei nähtu, et isik oleks taolist võimalust kasutanud, kuigi väidetavalt on üheks Venemaalt lahkumise põhjuseks erinevad kroonilised haigused ja halb ravimite kättesaadavus kodumaal. Eestisse saabudes oli isikul kaasas varu erinevaid ravimeid (dtl 15). See asjaolu ei kinnita määruskaebuse esitaja väidet nagu ravimid ei oleks Vene Föderatsioonis kättesaadavad.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks veel märkida, et kuigi isik reisis koos oma tütre ja tolle elukaaslasega, ei saa asjaolusid, mis tingisid tütre lahkumise Vene Föderatsioonist, hakata omistama tema emale, st tütre transsoolisus ja sellest tulenevad võimalikud probleemid Venemaal ei saa ilmtingimata olla ülekantavad emale. Seda enam, et tütar on täiskasvanud isik, kes ei vaja enam oma vanemate abi erinevate toimingute tegemisel. Seega ei ole esmapilgul tuvastatavad asjaolud, mille tõttu isik rahvusvahelist kaitset taotleb. Järelikult on menetluse efektiivsuse tagamiseks vaja isikut kinni pidada. Seda enam, et isikul puuduvad mistahes
sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin pole sugulasi ega tuttavaid, töökohta, mis tagaks sissetuleku ja puudub ka elukoht, mistõttu on võimalik, et kui isik viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte just võimatu.
12.Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. mai 2022. a määruse muutmata.
13.Ringkonnakohus asendab halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.