Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 17. juuni 2022, Tartu 3-22-1029 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamis-keskusesse Tartu Halduskohtu 6. mai 2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi määruskaebus läbi vaatamata.
2.Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi taotlus osaliselt ja määrata haldusasjas nr 3-22-1029 tema poolt Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ kaudu apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 280,80 eurot, sealhulgas käibemaks 46,80 eurot.
3.Saata määrus Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ-le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luhamaa maanteepiiripunkti saabus 4. mail 2022 Vene Föderatsiooni kodanik X. Dokumendikontrolli teostamise käigus avastas piirivalvur, et Belgia elamisloa kaart on võltsingu tunnustega ning suunas selle täiendavasse kontrolli, mille tulemusena selgus, et tegemist ongi võltsinguga. Nimetatud elamisloa kaart võeti isikult ära ning anti üle Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). Võltsitud dokumendi esitamise tõttu puudus isikul õiguslik alus Schengeni alale sisenemiseks ja siin viibimiseks. Samal kuupäeval kell 22.20 esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning kell 22.30 peeti isik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.
2.PPA esitas 5. mail 2022. a Tartu Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, sest
VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning isiku kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige, kuna on olemas põgenemise oht ning on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 6. mai 2022. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 6. maist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
4.X esitas riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. mai 2022. a määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Koos määruskaebusega esitas A. Ratnikov taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 496,80 eurot (sealhulgas käibemaks 82,80 eurot).
5.Tartu Ringkonnakohus võttis 30. mai 2022. a määrusega Xi määruskaebuse ringkonnakohtu menetlusse ning kohustas PPA-d määruskaebusele vastama.
6.PPA vastusest määruskaebusele selgub, et isik esitas 27. mail 2022 avalduse, millega ta loobus rahvusvahelise kaitse taotlemisest. PPA lõpetas 31. mai 2022. a otsusega nr 12205050001-1 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. Kuna isik menetluse lõpetamise otsust ei vaidlustanud, lõppes tema rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. 14. juunil 2022 registreeriti X ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna, talle koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeld Schengeni alale viieks aastaks. Isik saadeti riigist välja Venemaa Föderatsiooni 14. juunil 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha esitatud määruskaebuse osas (I) ning lahendab seejärel riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks (II). I
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetlus Xi määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 6. mai 2022. a määruse peale tuleb lõpetada.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. ptk-st ei tulene teisiti. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.
10.Käesoleval juhul esineb alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 203 lg 2, § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel, sest pärast isiku Eesti Vabariigist väljasaatmist ei oma halduskohtu antud luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks enam mõju määruskaebuse esitaja õigustele. Olukorras, kus välismaalane on PPA poolt sundtäidetava ettekirjutuse alusel Eesti Vabariigist välja saadetud, ei saa PPA-le isiku kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks antud loa vaidlustamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. II
12.Käesolevas haldusasjas riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat on taotlenud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist summas 496,80 eurot (s.h käibemaks 82,80 eurot). Taotluse kohaselt on esindaja teostanud järgmised toimingud: - 26. mail 2022 materjalidega tutvumine – 45 min (54 eurot); - 26. mail 2022 isiku nõustamine – 60 min (72 eurot); - 26. mail 2022 määruskaebuse koostamine – 240 min (288 eurot).
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus riigi õigusabi tasu määramiseks tuleb rahuldada osaliselt.
14.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 p 2 ja lg 5 järgi esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule vormikohase taotluse, milles märgib ajatasu korral riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud, nende tegemisele kulunud aja, iga toimingu tegemise kuupäeva ning toimingu algus- ja lõppkellaaja. Taotluse lahendamisel tuleb lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kordˮ (määrus nr 16), mille § 1 lg 1 järgi riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus kindlaks osutatud õigusabi eest ettenähtud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi tasu halduskohtumenetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta (määruse nr 16 § 1 lg 6 ja § 11 lg 1) ning tasu miinimummääraks on poole tunni tasu (määruse nr 16 § 5). Määruse nr 16 § 1 lg 10 kohaselt lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane.
15.RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa riigi õigusabi korras määratud advokaadi toimingutele kulunud aega kogu ulatuses põhjendatuks pidada ning taotletud tasu suurust tuleb seetõttu vähendada.
17.Ringkonnakohtu hinnangul saab põhjendatuks lugeda materjalidega tutvumisele kulunud 45 minutit (54 eurot). Kliendi nõustamisele kulunud 60 minutit ei ole täies mahus põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks siinkohal lugeda 30 minutit (36 eurot).
18.Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud taotluses märgitud määruskaebuse koostamise ajakulu 240 minutit. Tegemist on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamise üle toimuva vaidlusega, mida ei saa praeguse asja sisu arvestades pidada keskmisest keerukamaks ega mahukamaks. Määruskaebuse kaks esimest lehekülge sisaldavad endas andmeid määruskaebuse esitaja, tema esindaja ja vastaspoole kohta
ning eelneva menetluskäigu kirjeldust. Asjaolude kirjeldus on aga kergesti leitav nii PPA halduskohtule esitatud taotlusest kui ka vaidlustatud määrusest. Määruskaebuse põhjendused ja menetluslikud taotlused paiknevad kokku viiel leheküljel. Sellest enam kui ühe kolmandiku ulatuses on refereeritud Riigikohtu lahendeid, mille leidmine Riigi Teatajast või Riigikohtu andmebaasist ei ole ülemäära keeruline ega aeganõudev. Advokaat esitas määruskaebuses rea üldsõnalisi seisukohti, samas neid sisuliselt ja konkreetsest isikust lähtudes põhjendamata. Esitatud väidete ja halduskohtu järeldustega mittenõustumiste kinnituseks ei ole täpsemaid asjaolusid ja põhjendusi välja toodud. Arvestades, et riigi õigusabi osutas advokaat, kes on ka varem olnud esindajaks analoogsetes kohtuasjades, saab ringkonnakohtu hinnangul esitatud määruskaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks lugeda 120 minutit (144 eurot).
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus riigi õigusabi tasu taotluse osaliselt. Ringkonnakohus loeb riigi õigusabi osutamisele kulunud aja põhjendatuks 195 minuti (45+30+120 min) ulatuses ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 234 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 46,80 eurot. Tasu suuruseks on seega kokku 280,80 eurot.
20.Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.