Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

MTÜ Korteriühistu Kesk 3 esitas 27.09.2016.a hagiavalduse Ingrid Noormetsa vastu võlgnevuse nõudes. 29.09.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. Hagiavaldus ja hageja nõue 08.01.2001.a kanti kostja Kesk 3 korter xx, Valga omanikuna kinnistusraamatusse. Kesk 3 elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks on moodustatud korteriühistu Kesk 3. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sh tasunud korteriühistule kommunaalteenuseid osutanud ettevõtetele makseid nende poolt esitatud arvete alusel. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omandis oleva korteriomandi majandamiseks ja haldamiseks. Kostja ei ole täitnud seadusest ja korteriühistu juhtorganite otsustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning aastate vältel tasunud halduskulu ja kommunaalmakseid ebaregulaarselt ja ebapiisavas mahus. Tartu Maakohtu 09.05.2016.a määrusega tsiviilasjas 2-15-3534 kinnitati samade poolte vahel kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma korteriühistule perioodil 01.01.2012 – 31.08.2015.a tekkinud põhivõla katteks 3059,07 eurot. Alates 01.09.2015.a kuni 01.09.2016.a on kostjal tekkinud hageja ees halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 1326,69 eurot ja viivis 212,71 eurot. kostja on tasunud ajavahemikul 09.2015 kuni 09.2016.a üksnes 6 makset. Kostja on saanud nimetatud perioodil esitatud arved ning pole ühtegi nendest vaidlustanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1326,69 eurot ja viivis summas 212,71 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus hagile 14.10.2016.a esitas kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole ta hagis esitatud nõuetega nõus. Kostja märgib, et Tartu Maakohtu 09.05.2016.a määrusega tsiviilasjas 2-15-3534 kinnitati poolte vahel kompromiss ja kostja ei ole kompromissi rikkunud. Kostja on teadlik tema vastu olevatest nõuetest ja on nõus kohustust täitma kuni võlgnevuse kustumiseni, so 50 eurot kuus. Alates määruse väljakuulutamisest on kostja oma kohustust täitnud ja ei näe põhjust uue asja menetlemiseks. Eelistung 16.11.2016.a toimus eelistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kostja saatis 27.10.2016.a avalduse, milles palus kohtuistungi edasi lükata põhjusel, et ta töötab töögraafiku alusel ning tal ei ole võimalik kohtuistungist osa võtta. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust põhjusel, et kohtukutse ja istungi toimumise aja vahel oli piisavalt aega, et ümber korraldada oma töögraafikut. Hageja soovis kostja osavõttu kohtuistungist ning palus istung edasi lükata. 15.12.2016.a toimus eelistung. Kostja avaldas, et tema mees on tasunud igakuiselt 50 eurot ja ka jooksvaid arveid on tasunud, kuid märkis, et tal on miinimumpalk. Kostjal on kaks ülalpeetavat last, ta on üksikema, tal on pangalaen. Hageja oli nõus sõlmima kompromissi üksnes tingimusel, et kostja tasub nõutava summa korraga ära, kostja avaldas, et tal ei ole võimalik seda teha, kuid märkis, et ta käib nüüd tööl ning tal on võimalik rohkem tasuda.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

summa väljavõtted (tlk-d 49). Uue perioodi halduskulu maksumuse kohta 0,22 eurot 1m2 eest on hageja koos hagiavaldusega esitanud kohtule 15.04.2015 korteriühistu koosoleku protokolli(tl 9,10) .

Viivis majanduskulude põhinõudelt

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjal on rahaline kohustus, kostja on jätnud täielikult või mõnel kuul osaliselt tasumata majandamiskulude eest. Kostja on olnud viivituses alates 2015.a septembrist. Hageja nõuab kostjalt 0,07% maksmata summalt päevas (viivise arvestus nähtub Kü Kesk 3 korter xx arvestuslehelt tlk 9).

Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 212,71 eurot.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohtulahend on tehtud kostja kahjuks, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulud summas 192 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtule esitatud maksekorraldusest (I kd tlk 28) nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot vastavalt kehtivale hagihinnale ja hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud kuluga.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-92-13).

Hagejat ei ole menetluse kestel esindanud advokaat, seejuures kõik kohtule edastatud dokumendid on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Hageja on küll esitanud advokaadi poolt esitatud arved (tlk 50 ja 51), mille teenuse kirjeldustest nähtub, et advokaat on nimetatud dokumendid koostanud, kuid selleks, et kohus saaks nimetatud kulud välja mõista peaks olema kohtutoimikust nähtav olema, et esindaja on osalenud kohtuistungil ja menetlusdokumendid on allkirjastanud esindaja (vt RKTKm 3-2-1-8011 p 24), käesolevas asjas on aga kõik dokumendid allkirjastanud ja esitanud kohtule hageja seaduslik esindaja mitte lepinguline esindaja. Seega jätab kohus õigusabikulud kostjalt väljamõistmata.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.