Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.02.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-417.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-417 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 16.02.2022 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, soovides saada õigusabi esindamiseks vaidemenetluses ja kohtumenetluses seonduvalt talle vanglas määratud distsiplinaarkaristusega. Taotluse kohaselt ei nõustu vangla tõlkima käskkirja vene keelde ning nõuab vaide esitamist eesti keeles, mida taotleja ei valda. Taotlejal ei ole raha ega sissetulekuid.
Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2022 määrusega taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Varasemast teadaolevatel andmetel on alus arvata, et taotleja eesti keele oskus on kirjalikest dokumentidest arusaamiseks ning vaiete esitamiseks piisav. Vangistuse korraldust ja distsiplinaarkaristusi puudutavad vaidlused ei ole õiguslikult sedavõrd keerukad, et eeldaksid professionaalse õigusnõustaja abi. Teadaolevalt on taotleja varem pöördunud vangla poole eesti keeles, samas on ta pikaajalise vangistuse vältel järjepidevalt keeldunud talle vanglas pakutud võimalusest oma eesti keele oskust parandada. Seega võib eeldada, et taotleja tuleb ise toime oma õiguste kaitsega. Vangla peab kinnipeetavate
3-22-417 võõrkeelsete vaiete tõlkimise korraldama juhul, kui see on kinnipeetava õiguste kaitseks vajalik. Tegemist on erandiga üldisest reeglist, et asjaajamine toimub eesti keeles. Sellise erandi tegemine ei ole õigustatud isiku puhul, kelle võõrkeelsed pöördumised on tingitud tema enda soovimatusest eesti keelt kasutada ja oma eesti keele oskust parandada. Samuti ei ole riigi õigusabi andmine õigustatud isikule, kes nõuab seda põhjusel, et ta ei soovi eesti keelt kasutada, kui on alus eeldada, et ta eesti keelt asjaajamiseks vähemalt minimaalsel vajalikul määral oskab.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Tallinna Vangla ei täida justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-tes 1, 2, 4 sätestatut, laimab taotlejat oma vastustes ja takistab taotleja osalemist kohtueelses menetluses. Halduskohtu väited selle kohta, et taotleja eesti keele oskuse tase on piisav kirjalikest dokumentidest arusaamiseks ja dokumentide esitamiseks, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. Halduskohus ei viita, millistele tõenditele selline veendumus tugineb. Taotleja on alates 2012. aastast korduvalt pöördunud halduskohtusse ja ringkonnakohtusse ainult vene keeles, sest ei valda eesti keelt. Isegi vaidlustatud kohtumääruse lasi halduskohus taotlejale tema avalduse alusel vene keelde tõlkida, kuna ta ei mõista eesti keelt. Taotleja nimesildil on eesti keele oskuse tasemeks märgitud A ja individuaalses täitmiskavas on 2021.–2022. a-l eesti keele kursus tasemele A1. Taotleja on kunagi pöördunud Tallinna Vangla poole eestikeelsete avaldustega, kuid need kirjutas taotleja jaoks valmis vangla ise või mõni eesti keelt valdav kinnipeetav ja taotleja pani nendele allkirja. Taotleja ei ole süüdi selles, et tal keelte õppimine hästi ei õnnestu. Taotleja on juba 58-aastane. Ta käis koolis Eesti NSV ajal Tallinnas, kuid seal eesti keelt ei õpetatud. VangS § 34 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Seega ei toimu see vangla pealesurumisel. Ei vanglal ega kohtul ei ole õigust taotlejale eesti keele õppimisest keeldumist ette heita. Taotleja ei nõustu halduskohtu väitega, et vangla peab korraldama vaiete tõlkimise vaid juhul, kui seda on vaja kinnipeetavate õiguste kaitsmiseks. Distsiplinaarkaristuste käskkirjade vaidlustamine või vaiete esitamine vangla tegevuste või tegevusetuse kohta ongi taotleja õiguste kaitseks vajalik. Tallinna Vangla peab täitma VSKE § 491 lg-tes 1, 2, 4 sätestatud nõudeid, saates vaide tõlgile ning tasudes tema teenuste eest enda kulul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus leiab sarnaselt taotlejaga, et halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et taotleja eesti keele oskus on piisav kirjalikest dokumentidest arusaamiseks ning vaiete esitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on näiteks 07.02.2022 määruses nr 3-21-2878 (p 15) ja 02.03.2022 määruses nr 3-22-155 (p 6) leidnud, et tal puuduvad andmed, et X valdaks eesti keelt tasemel, mis võimaldaks mõista kohtulahendite sisu määral, et neid vaidlustada. Ka on varasemates kohtuasjades pidanud ringkonnakohus taotleja vaiete vangla kulul tõlkimata jätmist õiguspäraseks põhjusel, et taotlejal on olnud endal raha, et tõlgete eest vähemalt osaliselt 2(3)
3-22-417 tasuda, peatumata tema keeloskuse küsimusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15; 09.06.2021 määrus nr 3-21822, p 13; 18.06.2021 määrus nr 3-21-334, p 16; 17.09.2021 määrus nr 3-21-888, 20.04.2022 määrus nr 3-21-1209, p 10). Haldusasjas nr 3-22-69 on taotleja esitanud ringkonnakohtule 12.04.2022 määruskaebuse lisana Tallinna Vangla 06.04.2022 vastuse tema pöördumisele, milles taotleja soovis teavet oma riigikeele taseme kohta. Tallinna Vangla vastuse kohaselt keeldus taotleja 24.09.2020 riigikeele taseme testimisest ja ta suunati seetõttu riigikeele A1 taseme õppele, millest taotleja keeldus. Lisaks on taotleja oma pöördumistes kasutanud peamiselt vene keelt. Nendele asjaoludele tuginedes järeldas ka Tallinna Vangla oma 06.04.2022 vastuses, et taotleja ei valda riigikeelt. VSKE § 491 lg-d 1, 4 ja 5 näevad ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Samuti ei sätesta VangS kinnipeetavale kohustust eesti keelt õppida (VangS § 34 lg 4). Seetõttu ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel kohane tugineda põhjendusele, et taotleja ei ole ise soovinud vangistuses olles oma eesti keele oskust parandada. Isegi kui taotleja ei ole huvitatud keeleoskuse parandamisest ega selle taseme kindlaks tegemisest, ei saa sellest järeldada, et ta oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal vaidemenetluses oma õigusi kaitsta.
7.Sõltumata taotleja eesti keele oskusest tuleb X riigi õigusabi taotlus siiski rahuldamata jätta. Riigi õigusabi eesmärk ei ole anda tõlkeabi vanglaga suhtlemiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2021 määrus nr 3-21-1055, p 7; 02.03.2022 määrus nr 3-22-155, p 7). Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning seetõttu pole õigusalaste teadmiste olemasolu esmatähtis. Kinnipeetava distsiplinaarkaristusi puudutavad vaidlused ei ole ka õiguslikult väga keerukad. Taotleja võimet oma õigusi ise kaitsta kinnitavad ka tema rohked halduskohtule esitatud kaebused, milles sageli on esitatud põhjalikud sisulised vastuväited vangla tegevusele (vt nt haldusasjad nr 3-22-286, 3-22-710 ja 3-22-711). VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Sellisel juhul saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Seega on taotleja õiguste kaitse tagatud ka sellega, et halduskohus saab vajaduse korral kontrollida, kas taotleja vaided on õigesti tagastatud põhjusel, et need on esitatud vene keeles ja taotleja ei ole olnud nõus nende tõlkimise eest tasuma või neid ise tõlkima. Kui vangla on tagastanud vaide õigusvastaselt, saab kohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata (eeldusel, et ka muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud). Sama on ringkonnakohus selgitanud taotlejale ka 08.06.2021 määruses asjas nr 3-21-1055 (p 9).
8.Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.02.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.