lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-625/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-625/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldVSKE § 491 lg 4HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineKeeleS § 12 lg 2VSKE § 593 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-625/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (33)

lahend.ee
3-22-653/83Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20233-22-724/48Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.12.20223-22-724/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.08.20223-22-417/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.06.20223-22-296/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.06.20223-22-69/44Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-625

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla kaupluses pakutavate kaupade ja nende hindade peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-625.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-625 resolutsioon muutmata, kuid asendada selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (kaebaja) esitas 05.03.2021 (registreeritud 09.03.2021) Tallinna Vanglale Justiitsministeeriumile suunatud venekeelse kaebuse seoses C OÜ-ga ja taotluse selle tõlkimiseks, sest tal ei ole raha.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3-22-602/13
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
13.05.2022
3-21-1209/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.04.2022
3-22-155/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.03.2022
3-22-67/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.02.2022
3-22-296/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.02.2022
3-22-155/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.02.2022
3-21-2878/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.02.2022
3-22-67/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.01.2022
3-21-2878/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.01.2022
3-21-1592/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.10.2021
3-21-1134/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.09.2021
3-21-888/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.09.2021
3-21-376/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.2021
3-21-796/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.2021
3-21-878/44Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.08.2021
3-21-1592/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.08.2021
3-21-1134/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.07.2021
3-21-796/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.07.2021
3-21-782/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2021
3-21-888/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.06.2021
3-21-335/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.06.2021
3-21-334/35Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.06.2021
3-21-822/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.06.2021
3-21-1055/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.06.2021
2.Tallinna Vangla tagastas 11.03.2021 kirjaga nr 5-18/21/6423-2 kaebaja taotluse võõrkeelse kaebuse tõlkimise korraldamiseks. Konto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha. Kaebaja on teinud kulutusi, mis ei ole olnud vältimatult vajalikud ja tekitanud sellega teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus tal puuduvad tõlketeenuse eest tasumiseks vabad vahendid. Kaebajale on pakutud

3-21-625 vangistuse ajal alates 2012. a-st võimalust osaleda keeleõppes , millest kaebaja on erinevatel põhjustel keeldunud. Samuti on kaebaja praeguse vangistuse ajal välja toonud, et ta ei kavatse eesti keelt õppida, muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Seetõttu ei pea vangla jätkuvalt põhjendatuks tõlkida kaebaja pöördumisi riigi kulul.

3.Kaebaja esitas 23.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla kaupluses pakutavate toodete valikut, kvaliteeti ja hindu. Kaebaja esitas 04.03.2021 Justiitsministeeriumile kaebuse C OÜ peale, kuid vangla tagastas selle kaebajale. Kaebaja esitas kaebuse vene keeles, sest ei valda eesti keelt. Samuti puudub tal raha tõlke korraldamiseks. Vangla kuritarvitab oma võimu ja teeb kaebajale takistusi kohtueelses menetluses. Vaide esitamine vangla otsuse peale on mõttetu. Kaebaja ei õpigi eesti keelt, sest vastasel korral nõutakse temalt eestikeelsete kaebuste esitamist. Keele õppimine on vabatahtlik. Kui kinnipeetaval puudub raha tõlketeenuse eest tasumiseks, peab tõlke eest maksma vangla, mitte hindama kinnipeetava keeleoskust ja tegema etteheiteid keele mitteõppimise osas. Kaebaja eesti keele oskus on null. Varem on ta esitanud eestikeelseid avaldusi teiste sõnade järgi ümberkirjutatult. See ei ütle tema keeleoskuse kohta midagi.
4.Tallinna Vangla oli 12.04.2021 vastuses kohtunõudele seisukohal, et ei ole teinud kaebajale takistusi Justiitsministeeriumile pöördumise esitamiseks. Kaebaja märkis 09.03.2021 avalduses adressaadiks Justiitsministeeriumi, kuid esitas selle vanglale. Vangla ei edasta riigi kulul Justiitsministeeriumile kinnipeetava mistahes kirju, vaid üksnes vaided. Tegemist ei olnud vaidega. Seega tulnuks kaebajal saata kiri Justiitsministeeriumile postiga enda kulul. Kui kaebaja avaldust tulnuks käsitada vaidena, poleks seda saanud edastada, vaid kaebajale tulnuks anda võimalus vaide tõlkimiseks. Vangla ei tõlgi kaebaja võõrkeelseid pöördumisi riigi kulul, sest kaebaja on suuteline ise eestikeelseid pöördumisi esitama või on saanud kasutada oma vahendeid tõlketeenuste eest tasumiseks. Praegu on ta teadlikult ja tahtlikult tegutsenud selle nimel, et ise tõlkimise kohustusest ja kulude kandmisest vabaneda. Kaebaja vanglasisesel arvel on piisavalt raha tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja on teinud kulutusi, mis ei ole vältimatult vajalikud. Ta on kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha (broneeritud). Seega on ta teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus tal puuduvad vabad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Kulude aasta aega ette broneerimisega ei saa hoiduda tõlgitasu maksmisest. Kaebaja on keeldunud keeleoskuse testimisest. Talle on pakutud korduvalt võimalust osaleda keeleõppes, kuid ta ei ole sellega nõustunud. Põhjuseks on toodud vanust ja soovimatust esitada avaldusi eesti keeles. Kaebaja suhtluskeelena on vangiregistris märgitud eesti ja vene keel. Kaebaja on erinevate vangistuste ajal esitanud vanglale mitmeid eestikeelseid pöördumisi ning need on kirjutatud arusaadavalt ja suhteliselt ladusas eesti keeles. Vajaduse korral ja kinnipeetava palvel aitavad inspektor-kontaktisikud vormistada eestikeelseid pöördumisi. Kaebaja põhimõtteline suhtumine eesti keele õppesse ja tõlketeenuse eest tasumisse nähtub ilmekalt ka halduskohtule esitatud kaebusest.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tallinna Vanglal on õigus selles, et justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 47 esimese lause järgi saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. Säte ei näe ette, et Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju peaks vangla edastama riigi kulul. Erand kehtib vaiete osas. Kaebaja ei edastanud Justiitsministeeriumile vaiet. Samas ei tagastanud Tallinna Vangla kaebust põhjusel, et kaebaja keeldus kandmast selle saatmise kulusid, vaid kaebus tagastati tõlkimise korraldamiseks. Vangla on ise kinnitanud, et tegemist ei olnud vaidega. Seega puudus tal õigus nõuda kaebajalt enne kirja edastamist selle tõlget. Tõlke nõudmise pädevus oli Justiitsministeeriumil. Järelikult jättis vangla ebaõigesti kaebaja kirja ministeeriumile edastamata. 2(4)

3-21-625 Samas ei anna vangla ebaõige käitumine praegusel juhul alust kaebust menetlusse võtta. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vaidlustada vangla kaupluses pakutava kauba valikut, kvaliteeti ja hinda. Sellekohane kaebus/taotlus tuleb esitada Tallinna Vanglale, mitte Justiitsministeeriumile. Seega ei takistanud vangla kirja edastamata jätmisega kaebaja võimalust esitada kaebus vangla kaupluse tegevuse peale. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kaebaja oleks vastava taotlusega Tallinna Vangla poole pöördunud. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud selles küsimuses kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Järelikult puudub kaebajal praegusel juhul õigus kaebusega kohtu poole pöörduda ja kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub 22.04.2021 määruskaebuses halduskohtu 12.04.2021 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Vangla tagastas kaebaja Justiitsministeeriumile adresseeritud kaebuse, takistades sellega VSKE § 491 lg 4 täitmist. Oluline ei ole see, kui palju kaebaja vangla kaupluses enne kaebuse esitamist kulutas. Kaebaja otsustab ise oma raha kulutamise üle. Sama kehtib vangla etteheidete suhtes seoses kaebaja keeldumisega õppida eesti keelt. VSKE § 491 lg 4 kohaselt saadab võõrkeelsed kaebused/vaided tõlkesse vangla ise ja seda ei tehta kaebaja kulul. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole pöördunud kaebusega vangla poole ja pole läbinud kohtueelset menetlust. Kaebaja esitas vanglale 08.03.2021 venekeelse kaebuse C OÜ peale ja vangla vastas sellele 12.03.2021 kirjaga nr 5-18/21/6789-2, millega keeldus täitmast VSKE § 491 lg-t 4, kuigi kaebajal pole raha tõlke eest tasumiseks. Vangla kirja sai kaebaja kätte 20.04.2021. Kaebaja ei oska eesti keelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu 12.04.2021 määruse põhjendusi.
9.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega lubab VangS § 11 lg 5 kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õiguspärase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.

3(4)

3-21-625

10.Asja materjalidest nähtuvalt registreeriti Tallinna Vanglas 09.03.2021 XX venekeelne pöördumine. Tallinna Vangla tagastas 11.03.2021 vastusega nr 5-18/21/6423-2 võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Vangla viitas, et kaebaja vanglasisesel isikukontol on broneeritud rahalisi vahendeid 35 eurot ja vaba jääk arvel on 0,06 eurot. Vangla oli seisukohal, et kaebaja on teinud kulutusi, mis ei ole vältimatud ning tekitanud teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus tal puuduvad vabad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks.
11.Tallinna Vangla ei ole 11.03.2021 vastuses viidanud asjaolule, et kaebaja pöördumine ei ole käsitatav vaidena. Sellise seisukoha on vangla esitanud alles 12.04.2021 vastuses kohtunõudele. Ringkonnakohtu hinnangul saab XX 09.03.2021 pöördumist käsitada sisuliselt vaidena Tallinna Vangla kaupluse piiratud kaubavaliku, müüdavate toodete kvaliteedi ja hinna peale (vt nt ka Riigikohtu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 11). Vangla ei ole 11.03.2021 vastuses põhjendanud ka seda, et pöördumine oleks tulnud esitada Tallinna Vanglale, mitte Justiitsministeeriumile. Kui vangla leidis, et pöördumine oleks tulnud esitada hoopis Tallinna Vanglale, mitte Justiitsministeeriumile või et vaie oli puudustega, oleks tulnud jätta vaie käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seda ei ole vangla teinud, vaid on tagastanud kaebaja pöördumise üksnes tõlkimise korraldamiseks. Seega tuleb hinnata, kas XX 09.03.2021 vaide tagastamine vangla 11.03.2021 vastusega oli õiguspärane.
12.Haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vastavat korda täpsustab VSKE § 491. Kaebaja on esitanud koos vaidega taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul põhjusel, et tal pole raha.
13.Vangla on esitanud kohtule andmed, et vaide esitamise ajal oli kaebaja vanglasisesel kontol rahalisi vahendeid broneeritud 35 eurot (elektritasu broneering 2021. a detsembrini). Sama nähtub ka koos kaebusega esitatud kaebaja K-Raha väljavõttelt. Kuigi summa 35 eurot on broneeritud, tuleb see arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud. VSKE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu tema isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Seega olid kaebajal vaide esitamise ajal piisavad rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks. Isegi kui broneeritud elektritasu vaba raha arvestusest välja jätta, oli kaebajal võimalik tõlketeenuse eest tasuda. Isikukonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja teinud mitmekümne euro suuruseid kulutusi vangla kaupluses (nt 16.12.2020 63.57 eurot, 31.12.2020 67.59 eurot, 13.01.2021 47.44 eurot, 27.01.2021 32.18 eurot, 25.02.2021 15 eurot), mida oleks saanud kasutada soovi korral tõlkimise eest tasumiseks. Vangla on õigesti märkinud, et isik ei saa tõlgitasu tasumist vältida sellega, et muudab end eelnevalt varatuks. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi talle olema ettenähtav vajadus tõlkimise eest tasuda. Ka vabaduses viibiv isik peab tegema rahaliste vahendite nappuse korral valikuid. Eelnevat arvestades on XX vaie nr 518/21/6423-1 õiguspäraselt tagastatud.
14.Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ja kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel oli põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium