Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja võib vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 nõuda hagis ka hagi esitamisele järgneva viivise väljamõistmist. Nõue ei olnud aegunud, sest Unity Systems OÜ aktsepteeris läbivalt hageja ees dividendi maksmise kohustust ja maksekohustust lükati korduvalt edasi Unity Systems OÜ juhatuse ettepanekul, sest likviidsete vahendite varu olemasolu oli ühingu parimates huvides. Unity Systems OÜ tunnustas aegumistähtaja vältel korduvalt juhatuse liikmete kokkuleppega hageja ees kohustust tasuda dividendi, mistõttu nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 kohaselt. Aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 31.12.2013. Kuivõrd hageja esitas hagi 04.08.2015 ei olnud hageja nõue aegunud. Eelnevale lisaks on nõuet läbivalt käsitletud ka majandusaasta aruannetes. Isegi kui nõue oleks eelnevalt kirjeldatud kokkulepetest ja majandusaasta aruennetest hoolimata aegunud, sõlmis 13.01.2015 hageja kostjaga kohustusega ühinemise kokkuleppe. Eelnevat saab käsitleda kas aegumise vastuväitest loobumisena või poolte kokkuleppel aegumistähtaja pikendamisena TsÜS § 145 lg 2 mõttes. Aegumise vastuväite esitamine kostja poolt on vastuolus ka hea usu põhimõttega, sest dividendivõla tasumine lükati müügilepingu täitmise päevast edasi just kostja soovil. Kostja vastuväited

maksmise otsus, mis on vastuolus seaduse või põhikirjas sätestatuga on keelatud. Keelu rikkumisel on otsus tühine ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 87 alusel. Hageja nõue on aegunud. Kuivõrd äriühingu otsustele kohaldatakse tehingute regulatsiooni, TsÜS § 146 lg 1 alusel aegub tehingust tulenev nõue kolme aasta jooksul ja dividendinõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast vastava otsuse tegemist (10 päeva jooksul), aegus osanike 01.06.2008 ja 12.10.2008 otsustel baseeruv nõue hiljemalt 2011. aasta novembris. Hageja nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja nõue tekkis hageja enda kohustuse rikkumisega. Riigikohus on lahendi 3-2-1-70-03 p-s 13 selgitanud, et hea usu põhimõtte oluliseks funktsiooniks on mh ka õiguste piiramine õiguste kaotamise kaudu ning seetõttu pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. Hageja juhatuse liige tegi ainuisikuliselt Unity Systems OÜ osanikuna ja juhatuse liikmena otsuse maksta dividende 01.06.2008. Seega oli hageja Unity Systems OÜ enamusosanikuna ja juhatuse liikmena kohustatud teostama väljamakse ehk likvideerima dividendivõlg alates 2008. aasta juunist. Hageja seda kuue aasta jooksul, s.o kuni osa võõrandamiseni 14.01.2015, ei teinud. Põhjus, miks hageja ei maksnud kuue aasta jooksul enda kontrollitavast äriühingust dividende välja, võis seisneda selles, et äriühingul puudus vara, mille arvelt dividende maksta. Kostja teostas Unity Systems OÜ 2014. majandusaasta auditeerimise, mille käigus selgus, et hageja on Unity Systems OÜ varalise seisu osas esitanud ebaõigeid andmed. Näiteks pidi 31.12.2014 seisuga Unity Systems OÜ kassas olema 8 098,19 eurot, mille olemasolu auditeerimise käigus ei tuvastatud; kolme võlgniku vastu nõuded, kuid kaks neist olid pankrotis juba 2010. ja 2013. aastal ning kolmanda ühingu vastu suunatud nõue oli tõendamata; 958,68 euro suurune lühiajaline laenunõue, kuid auditi käigus ei suudetud tuvastada laenusaajat ega laenutingimusi jne. Kostja nõustus müügilepingus tasuma dividendivõlg pärast müügilepingu sõlmimist, sest arvas hageja esitatud andmete ja kinnituste põhjal, et Unity Systems OÜ-l on piisavalt käibevara, millega dividendivõlg tasuda. Auditeerimise tulemusel selgus, et hageja on esitanud ebaõigeid andmeid Unity Systems OÜ varade ja kohustuste osas, mistõttu on Unity Systems OÜ tegelik omakapital tõenäoliselt negatiivne. 13.01.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppes on öeldud, et tegu on kohustusega ühinemisega VÕS § 178 tähenduses. Seega ei saa kokkulepe olla käsitletav võlatunnistusena. Isegi kui jaatada võlatunnistuse olemusolu, on see deklaratiivne ja sõltub esialgse võlasuhte olemasolust ja kehtivusest. Tühisest kohustusest ei saa kostjal tekkida solidaarkohustust. Maakohtu otsus

teadlikud, et üldkoosolekul arutatakse ühingu dividendimakse küsimust ja olid tehtud otsusega päri. Seega ei rikutud Unity Systems OÜ 01.06.2008 koosoleku kokkukutsumise korda. Teiste osanike nõustumist otsusega kinnitasid hilisemad kokkulepped, millega korduvalt lükati Unity Systems OÜ kohustusi dividendi maksmisel edasi järgmisse majandusaastasse ja toonaste osanike 24.09.2015 antud kinnitus. Eelnevalt nimetatud kinnitus ei olnud 01.06.2008 otsuse tagantjärgi heakskiitmine. Otsus oli kooskõlas Unity Systems OÜ põhikirja p-dega 5.4, 5.7 ja 7.4, s.t koosolekul oli esindatud üle poole osadega esindatud häältest (86,65%), otsuse poolt olid 100% koosolekul esindatud häältest. Seega ei rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Eelnevale lisaks on kostja korduvalt kinnitanud vaidlusaluse kohustuse olemasolu. Kostja kohustus tasuma dividendivõla hiljemalt 27.02.2015, kuid ei ole kohustust täitnud. Hageja nõue ei olnud selle järjepideva tunnustamise tõttu aegunud. Osaühingu otsustele ja dividendinõuetele kohaldub tehingust tulenev aegumistähtaeg, mis vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on kolm aastat. Otsus tehti küll 2008. aastal, kuid Unity Systems OÜ tunnustas aastate jooksul korduvalt hageja nõuet (30.12.2009, 31.12.2010, 31.12.2011, 31.12.2012, 30.12.2013), mistõttu aegumine iga kord katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja esitas hagi 04.08.2015, s.o enne nõude aegumist. Samuti tunnistas nõuet kostja 2014. a oktoobris sõlmitud müügilepingus ja 2015. a jaanuaris sõlmitud müügilepingu muutmise kokkuleppes. 13.01.2015 ühines kostja Unity Systems OÜ kohustusega, andes hagejale tagatise. Seega katkes 13.01.2015 nõude aegumine uuesti. Isegi kui asuda seisukohale, et nõue oli kuupäevaks 13.01.2015 aegunud, on kostja kohustusega ühinemine ja tagatise andmine käsitletav aegumise vastuväitest loobumise või poolte kokkuleppel tähtaja pikendamisena. Kohus ei tuvastanud hageja käitumises vastuolu hea usu põhimõttega. Kostja ei tõendanud, et Unity Systems OÜ-l puudus raha aastate jooksul dividendivõla väljamaksmiseks. Kostjal oli võimalus enne müügilepingu sõlmimist tutvuda kõikide Unity Systems OÜ dokumentidega ja ta oli teadlik Unity Systems OÜ majanduslikust olukorrast, sest oli enne osade ostmist äriühingu suhtes professionaalsete finantsnõustajate kaasabil läbi viinud äriühingu juriidilise, ärilise ja finantsilise auditi mahus, milles ta seda läbi viia soovis. Samuti kinnitas kostja lepingus, et on kõik negatiivsed leiud lahendanud lepingu tekstis endale sobival viisil. Eelnevat silmas pidades oli asjakohatu kostja väide, et hea usu põhimõttega oli vastuolus üle kuue aasta dividendivõla maksmisega viivitamine. Kostja oli ostes kohustusest teadlik ja ei esitanud sellele vastuväiteid ning oli nõus kohustust tagama. Hageja viivisenõue oli põhjendatud ja arvestus korrektne. Hageja palus lisaks hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivisele välja mõista TsMS § 367 alusel viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue, mistõttu tuli kostjalt välja mõista lisaks hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivisele ka viivis põhikohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte enam kui 23 947,16 eurot. Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kulutusi õigusabile 3 780 euro ulatuses ja koos hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga 1 050 eurot mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4 830 eurot. Apellatsioonkaebus

Hageja nõude aluseks olev osanike otsus 01.06.2008 on erinevalt maakohtu poolt tuvastatust tühine, sest on vastu võetud ainuosaniku otsusena ja selle allkirjastas vaid üks osanik, kuigi tollel ajahetkel oli Unity Systems OÜ-l kolm osanikku. MT ja RP 24.09.2015 kinnituskirjast nähtub, et HT vormistas teadlikult otsuse ainuosaniku otsusena. Ei ole eluliselt usutav, et tegelikkuses toimus tavapärane osanike koosolek. Puuduvad tõendid selle kohta, et MT-le ja RP-le edastati nõuetekohased koosoleku kutsed, sest see ei kajastu kostja raamatupidamises ja hageja ei ole esitanud väljasaadetud kutseid. Nõuetekohast teadete saatmist ei saanud tõendada MT ja RP 24.09.2015 kinnituskiri. Samuti oli põhjust arvata, et koosolek tegelikkuses aset ei leidnud, sest puudus koosoleku protokoll. Seega oli esitatud tõendite pinnalt võimalik üksnes nentida, et hageja nõude aluseks olev osanike otsus oli tühine, sest otsuse vastuvõtmisel ei järgitud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja koosolekul ei osalenud kõik osanikud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et teised osanikud andsid enne 01.06.2008 kirjaliku nõusoleku otsuse tegemiseks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et osanikud kiitsid otsuse hiljem heaks. Maakohus leidis õigesti, et MT ja RP 24.09.2015 kinnituskiri ei olnud käsitletav otsuse tagantjärgi heakskiitmisena ning jättis põhjendatult kõrvale tühise otsuse võimaliku kinnitamise fakti. 01.06.2008 otsuse heakskiit pidi toimuma osaniku otsuse vormis, kusjuures otsust ei saanud heaks kiita isikud, kes ei osalenud enam äriühingu ja osaniku vahelises õigussuhtes. Kui ka asuda seisukohale, et heakskiidu võis anda muus vormis, siis pidi see olema antud vähemalt kirjalikult (RKTKo 3-2-1-81-15). Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja põhjendusi selle kohta, et 01.06.2008 ainuosaniku otsus on tühine osanike võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Dividendid tuleb osanike vahel jaotada võrdselt (ÄS § 157 lg 2). Vastavalt põhikirjale võisid osanikud ühehäälse otsusega ette näha teisiti. Otsusel, millega kasum ebavõrdselt jaotati, puudusid teiste osanike nõusolekud või allkirjad. Hageja ei ole esitanud teisi tõendeid selle kohta, et kasumi ebavõrdseks jaotamiseks oli olemas teiste osanike nõusolek. Kuivõrd dividende otsustati maksta ainult ühele osanikule ja puudus osanike ühehäälne otsus võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, oli otsus tühine ÄS § 1771 lg 1 alusel. Eelnevale lisaks oli otsus ka vastuolus heade kommetega, sest rikkumise eesmärgiks oli enamuse positsiooni kuritarvitada vähemuse arvel. Samuti jättis kohus tähelepanuta kostja esitatud vandeaudiitori Alar Heinaste selgitused selle kohta, et Unity Systems OÜ-l puudusid vahendid kohustuse täitmiseks ja asus põhjendamatult seisukohale, et kostja teadis enne müügilepingu sõlmimist Unity Systems OÜ majandusliku olukorra kohta. Maakohus omistas põhjendamatult MT ja RP 24.09.2015 kinnituskirjale olulise tähenduse vaidlusaluse tuumikküsimuse lahendamisel, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8. MT ja RP ei kuulatud vande all üle. Menetlusväliste isikute kirjaliku seletuse aktsepteerimine tunnistaja ütluste asemel riivab oluliselt tsiviilkohtumenetluse suulisuse, vahetuse, avalikkuse ja võistlevuse põhimõtet. Riive on seda intensiivsem, et kinnituse andsid kaks isikut korraga, kes ütluste andmisel ei oleks istungil viibinud samaaegselt. Praegusel juhul esitasid MT ja RP seletuse kooskõlastatult ja omamata vastutust esitatud väidete eest. Seega oli MT ja RP kinnituskiri äärmiselt madala usaldusväärsuse ja tõendusjõuga, mistõttu ei saanud kohtuasja tuumikküsimuse lahendus tugineda üksnes kinnituskirjale. Kohtuotsusest ei selgu, missuguse normi alusel on hageja nõue rahuldatud ning ei nähtu nõude eelduste kontroll, mistõttu ei olnud võimalik veenduda nõude eelduste olemasolus. ÄS § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Vastavalt ÄS § 157 lg-le 4 on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 157 lg 4 on erinorm VÕS § 108 lg 1 suhtes. Seega on väljamakse tegemise aluseks majandusaasta aruanne ja puhaskasumi olemasolu.

Dividendimakse edasilükkamisega võttis hageja riski, et pärast edukat 2007. aastat ei pruugi järgneda niivõrd kasumlikku järgmist aastat, mille arvelt dividendid välja maksta. Isegi kui järeldada, et dividendivõlg ei põhinenud tühisel otsusel, ei ole kostjal tänasel päeval võimalik hageja esitatud nõuet täita enne kui kostjal ei ole olnud sama kasumlikku majandusaastat. Seega ei ole kostja olnud ka viivituses, sest väljamakse tegemine on olnud võimatu. Dividendimakse olemusest lähtuvalt ei olnud pooltevahelised kokkulepped, millega dividendivõlga tunnistati ja selle väljamaksmist korduvalt edasi lükati, lubatud. Otsus, millega osanikud otsustavad dividendi väljamaksmise, ei ole absoluutne ja lõplikult siduv. Osaniku dividendinõue ei tohi olla äriühingu maksejõuetust põhjustavaks asjaoluks. Perioodil, kui äriühingul ei olnud võimalik dividendinõuet täita, s.o 2008-2013, tuli sõlmida kokkulepe, millega osanik loobub dividendinõudest, sest osanik ei saa jätta osaühingule kohustusi tema ees, kui on teadlik, et sel hetkel puudub võimalus kohustuse täitmiseks. Vastupidiselt käitumine oli vastusolus heade kommete ja hea usu põhimõttega. Kuivõrd perioodil 2009-2013 allkirjastatud osanike ja juhatuse liikmete vahelised kokkulepped dividendivõla tunnistamiseks ja selle väljamaksmise edasilükkamiseks olid tühised, ei olnud neil õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et kokkulepetega ei kaasnenud nõude tunnustamine. Isegi kui leida, et esimesed kokkulepped ei olnud heade kommete vastased, siis 31.12.2012 ja 30.12.2013 sõlmitud kokkulepped kindlasti enam lubatavad ei saanud olla, sest irdusid oluliselt dividendimakse olemusest. Kui kokkulepped ei olnud tühised vastuolu tõttu heade kommetega, oli nendele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd hagejal oli hea usu põhimõttest tulenev kohustus dividendivõla nõudest loobuda, ei saanud hageja väita, et nõude aegumine oli kokkulepe tõttu katkenud. 2014. aasta oktoobris sõlmitud müügilepingus kostja hageja nõuet tunnustada ei saanud, sest ei olnud veel isegi osaniku staatuses. Kuigi ka osanikud ei saa osaühingut selliselt esindada. Osaühingu esindamise õigus on selle seaduslikul esindajal. Samuti ei saanud nõude tunnustamisena olla käsitletav 13.01.2015 kohustusega ühinemine, sest nõue oli selleks ajaks aegunud. See ei saanud olla käsitletav ka aegumise vastuväitest loobumisena, sest sellel hetkel puudus teave dividendinõude aluseks olevate asjaolude ja võimaliku aegumise kohta. Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tegija tegelikust tahtest ja kostja tahe ei olnud suunatud aegunud nõude tunnustamisele. Vastus apellatsioonkaebusele

vormistuslikud vead olid tingitud vana dokumendimalli kasutamisest ja inimlikust eksimusest. Nimelt oli kuni 14.01.2008 hageja äriühingu ainuosanik. Alates 15.01.2008 lisandus osanike ringi MT ja RP (I kd tl 14). ÄS § 172 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb osanikele saata vähemalt üks nädala enne koosoleku toimumist teade, kus on ära näidatud osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega. Toonased osanikud MT ja RP kinnistasid 24.09.2015, et nad olid teadlikud aastate eest toimunud koosolekust, sest neile olid kutsed õigeaegselt kätte toimetatud ja nad teadsid, et koosolekul arutatakse dividendi väljamaksmise küsimust. Kuivõrd osanikud olid enne üldkoosolekut omavahel läbi rääkinud, et kogu varasemate perioodide jaotamata kasum määratakse väljamaksmiseks hagejale, ei pidanud nad vajalikuks koosolekul osaleda (II kd tl 110). Veendumust, et 24.09.2015 esitatud kinnitus kajastas tegelikkust ja koosolek toimus kokkukutsumise korda rikkumata, tugevdas asjaolu, et veel enne 01.06.2008 otsuse vastuvõtmist oli kinnitatud äriühingu 2007. a majandusaasta aruanne, kus juba kajastus ettepanek kasumina jaotada 500 000 krooni (I kd tl 31) ning selle olid juhatuse liikmetena allkirjastanud HT ja MT. Samuti olid osanikud hiljem mitme aasta vältel osanike otsustega (30.12.2009, 31.12.2010, 31.12.2011, 31.12.2012, 30.12.2013) ja majandusaasta aruannetega kinnitanud nõude olemasolu. Ringkonnakohus selgitab, et hilisemad osanike otsused ja majandusaasta aruanded ei tõenda, et koosolek kutsuti kokku ÄS-is sätestatud korda järgides, kuid konstateerivad 24.09.2015 antud kinnituse tõepärasust. Vastuseks kostja väidetele, et vale oli kohtuasja tuumikküsimuse lahendus rajada osanike tagantjärgi antud kirjalikule kinnitusele, kui koosoleku korrektset kokkukutsumist oleks võinud tõendada kirjalike teadete ja koosoleku protokolliga ning tunnistajaid oleks võinud istungil suuliselt üle kuulata, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seetõttu ei ole ühel kirjalikul tõendil teisest kirjalikust tõendist suuremat tõendusjõudu ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ei ole kaalukamad kui kirjalikult esitatud seisukohad. Eelnevast sõltumata oli menetlusosalistel, sh kostjal õigus taotleda MT ja RP tunnistajatena ülekuulamist, kuid menetlusosalised nimetatud võimalust ei kasutanud. Maakohus tuvastas õigesti, et 01.06.2008 otsus ei ole tühine ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1 järgi ja kohtu siseveendumuse kujunemine oli kohtuotsuses jälgitav. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus lisaks menetlusõiguse normi, kui jättis otsuses käsitlemata kostja väite, et 01.06.2008 otsus oli eelnevale lisaks tühine põhjusel, et enamusosanik otsustas dividendi väljamaksmise üksnes endale, kaldudes kõrvale dividendi võrdse jaotamise põhimõttest. Maakohus leidis, et otsus võeti vastu kooskõlas Unity Systems OÜ põhikirja p-dega 5.4, 5.7 ja 7.1, s.t et osanike koosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, sest sellel oli esindatud üle poole osadega esindatud häältest 80,65% ja otsuse poolt hääletas 100% koosolekul esindatud häältest, mistõttu oli otsus kehtiv. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kostja maakohtu tõlgendusega põhikirja p 7.1 osas. Maakohus leidis, et vaidlusalust punkti tuleb tõlgendada koos põhikirja p-dega 5.4 ja 5.7, s.t osanikud võivad koosolekul osalevate osanike ühehäälse otsusega ette näha ebavõrdse kasumi jaotamise. Kostja hinnangul seisab põhikirja p 7.1 teistest eraldi ja dividendide ebavõrdseks jaotamiseks ei piisa, kui sellega on nõus kõik koosolekul viibivad osanikud, vaid vajalik on äriühingu kõikide osanike nõusolek. Teistsugune tõlgendus on vastuolus ÄS-is sätestatu ja heade kommetega. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et osaühingul on õigus põhikirjas kokku leppida teistsuguses kasumi jaotamises, kui on ÄS reeglina ette näinud. ÄS § 157 lg 2 sätestab, et osanikule makstakse osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühing on selline kapitaliühing, mille osanikel on suurem dispositiivsus ühingu siseasjade kokkuleppimisel, mistõttu on lubatud leppida põhikirjas kokku seadusega võrreldes erinevad

kasumi jaotamise reeglid. Unity Systems OÜ põhikirjast nähtub, et reeglina jaotatakse kasum vastavalt osanike osade nimiväärtusele, kuid osanikud võivad ühehäälselt otsustega ette näha teisiti (II kd tl 86). Põhikirja kui mitmepoolse tehingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 29 ning selle sätte mõttes on lepingupooltena käsitletavad osanikud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega on praegusel juhul oluline välja selgitada, missugune oli põhikirja p 7.1 tähendust nende osanike jaoks, kes omasid äriühingu osasid otsuse langetamise ajal, s.o 01.06.2008. Äriühingu toonased osanikud MT, RP ja hageja on toimikumaterjalidest nähtuvalt mõistnud põhikirja p 7.1 selliselt, et dividendid võib jaotada ebavõrdselt, kui koosolekul osalenud osanikud ühehäälselt selliselt otsustavad. Eelnev tõlgendus ei ole vastupidiselt kostja seisukohale vastusolus heade kommetega ja ei võimalda kuritarvitusi vähemuse arvel. Nimelt saab dividendi väljamaksmise otsustada osanike koosolekul majandusaasta aruande alusel ning koosoleku kokkukutsumiseks tuleb osanikele saata teade, kus on mh märgitud päevakord ja viide kohale, kus saab tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega. Seega tuleb osanikul dividendi ebavõrdse jaotamise takistamiseks tulla koosolekule ja hääletada küsimuse vastu, mille tulemusena dividendi ebavõrdset jaotamist ei toimu. Seega tuvastas maakohus õigesti, et praegusel juhul ei esine otsuse tühisust tingivaid asjaolusid ning 01.06.2008 otsus on kehtiv. Kuivõrd 01.06.2008 otsus ei ole tühine, s.t see on kutsutud kokku järgides ÄS-is sätestatud koosoleku kokkukutsumise reegleid ning otsuse sisu on kooskõlas seaduste ja põhikirjaga, puudub vajadus analüüsida kaebuse 2. peatükis 2. jaos käsitletud kostja väiteid, et 01.06.2008 otsust ei ole heaks kiidetud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on jätnud viitamata, missugusel alusel ta hagi rahuldab. Kohtuotsuses on alusnormidena viidatud ÄS § 157 lg-le 4 ja VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1. Õige on kostja väide, et dividendi maksmise eeldusteks on majandusaasta aruande kinnitamise otsuse vastuvõtmine ja kinnitatud majandusaasta aruandes puhaskasumi olemasolu. Kui dividendi maksmine on kord õiguspäraselt otsustatud, siis tekib dividendiõiguslikel osanikel selle otsuse alusel nõudeõigus, mida osaühing ei saa ühepoolselt olematuks muuta. Tekkinud võlasuhe on võimalik lõpetada poolte kokkuleppel (VÕS § 186 p 4). Nõndasamuti ei ole õige väita, et kui dividend jääb sellel majandusaastal maksmata, kus seda maksta otsustati, on dividendi väljamaksmine sõltuvuses sellest, kas järgmine majandusaasta on sama kasumlik või mitte ning kui ei ole, siis dividendinõuet täita ei saa. Dividendi väljamaksmisele seab piirid üldine hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld. Näiteks võib dividendi kohta tehtud otsuse muutmise lubatavaks aluseks olla äriühingu majandusliku olukorra ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist. Seega, kui osaühing soovib dividendi maksmise kohustusest vabaneda, on tal selleks kaks võimalust: (1) tõendada, et osanik, kes nõude esitab, on teinud tahteavalduse, millega ta on nõudest loobunud või (2) näidata, et nõude maksmapanek oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tõi maakohtu menetluses välja mitmed finantsnäitajad, mida on äriühingu osade ostjale väidetavalt valesti näidatud (II kd tl 75) ning lisas juurde vandeaudiitor AH selgitused (II kd tl 87-88). Samal ajal ei ole kostja tõendanud, et äriühingu majanduslik olukord on pärast kasumi jaotamise otsuse langetamist oluliselt muutunud ja/või vaidlusaluse võlanõude täitmine paneks äriühingu põhjendamatult ebasoodsasse olukorda, mis võiks päädida äriühingu maksejõuetusega. Asjaolu, et müüja võis äriühingu osi müües rikkuda lepingus sätestatud kohustusi, ei kuulu praeguse vaidluse raames lahendamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud aegumise instituuti otsuses õigesti ja kostja esitatud väited ei anna alust maakohtu otsust nimetatud osas muuta. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel arvestamata kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, et 2009-2013 sõlmitud kokkulepped olid lubamatud mh vastuolu tõttu heade kommetega ja hea usu põhimõttega ning

hagejal oli hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus dividendinõudest loobuda, kuivõrd neid mainiti esmakordselt alles apellatsiooniastmes ja kostja ei põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.