Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
23.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.06.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.05.2022 kl 22.23 Tallinna sadamas kuni 48 tunniks kinni Iraagi Vabariigi kodanik X (sünd. xx xx xxxx). Isik saabus Eesti Vabariiki Leedu Vabariigist ja püüdis suunduda Soome Vabariiki, kuid tal puudus Schengeni viisaruumis liikumiseks luba ja pass. Isik esitas 21.05.2022 kl 22.50 rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti menetlusse.
PPA esitas 23.05.2022 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p-de 1-5 ja 7, lg 21 ja § 362 lg 2 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 1 kuuks. Põhjendused:
2.1.PPA kontrollis 21.05.2022 Tallinna Vanasadama D-terminalis laevale minevaid sõidukeid, mh ühte sõidukit, milles oli üks naisterahvas, kaks meesterahvast ja üks laps. Patrulltoimkond palus neil esitada isikut tõendavad dokumendid, mida Xl esitada polnud. Mootorsõidukis
3-22-1140
viibinud naisterahvas tõlkis patrullpolitseinikele araabia keelest inglise keelde X kõne ja väitis, et tegemist oli isikuga nimega Y (väidetav sünniaeg xx xx xxxx). Vestluse käigus tekkis patrullil kahtlus isikute ütluste õigsuses, sest need ei olnud järjepidevad ja muudeti pidevalt fakte. Seega otsustati suunata isik täiendavasse kontrolli. Isikuga viidi läbi täiendav vestlus ja teostati turvakontroll, mille käigus leiti isiku rahakotist Leedu Vabariigi poolt koostatud ametialased dokumendid. Dokumentide kohaselt olid need vormistatud isikule nimega X (sünd. xx xx xxxx). Dokumentidel oleva foto abil tuvastati, et tegemist oli menetlustoimingule allutatud isikuga ehk Xga. Politseiametnikele varem esitatud isikuandmed olid valed. Pärast isiku tuvastamist tunnistas isik, et on esitanud Leedu Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Vestluse käigus selgus, et ta oli saabunud Leedu Vabariiki 29.07.2021, kus taotles rahvusvahelist kaitset. Isik peeti Leedus kinni ja tema suhtes alustati rahvusvahelise kaitse menetlusega. Isik viibis Leedus kuni 21.05.2022. Ta võttis teadlikult ja tahtlikult vastu otsuse lahkuda Leedust ja minna Soome. Isikul ei olnud seaduslikku alust Leedust lahkuda. Ta oli teadlik, et ta ei või lahkuda. Isiku dokumendid olid Leedu ametivõimude käes hoiul.
2.2.Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. Menetleja peab kontrollima VRKS § 18 lg 2 kohaselt esitatud tõendite ja andmete õigsust, isiku väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke toiminguid.
2.3.Isik taotles rahvusvahelist kaitset Schengeni territooriumil teist korda. 23.05.2022 seisuga on Leedus toimuv rahvusvahelise kaitse menetlus pooleli. Eestisse saabus isik selleks, et minna edasi Soome. Isik ületas ebaseaduslikult Leedu, Läti ja Eesti piire. Tal ei olnud seaduslikku alust lahkuda Leedust, tal puudusid isikut tõendavad dokumendid ja tal oli lubatud Schengeni alal viibida vaid Leedu Vabariigi territooriumil. Isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse alles tema suhtes uute asjaolude ilmnemisel ehk sooviga vältida tema väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki või tagasi Leetu. Seega esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse süsteemi väärkasutuse eesmärgiga.
2.4.Isiku osas esineb põgenemisoht. Kui ta vabaneb, siis lahkub ta Eestist, et ebaseaduslikult ja omavoliliselt Soome jõuda. Ta lahkus ilma loata Leedu Vabariigist, ootamata ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust. Ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse tema väljasaatmise vältimiseks või edasilükkamiseks. Isiku usaldusväärsust vähendab asjaolu, et ta esitas PPA ametnikele meelega valeandmeid, et oma identiteeti varjata. Sellega püüdis ta oma isiku tuvastamist ja edasiste menetlustoimingute läbiviimist tema suhtes keerulisemaks muuta. Arvestades isikuga seotud asjaolusid, ei ole eluliselt usutav, et tema eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema. Kui isikul olnuks tõeline soov rahvusvahelist kaitset saada, siis oleks ta jäänud ära ootama Leedu menetluse tulemuse. Kui isiku arvates ei ole Leedu tema jaoks turvaline riik, oleks ta pidanud keelduma rahvusvahelise kaitse taotlemisest Leedus. Selle asemel põgenes ta Leedus kinnipidamiskeskusest ja suundus Soome poole, ületades ebaseaduslikult Schengeni konventsiooni liikmesriikide sisepiire ning viibides Läti ja Eesti Vabariigi territooriumidel ilma õigusliku aluseta. Ei esine olulisi takistusi selleks, et isik ei saaks vabaduses viibides siseriiklikust menetlusest kõrvale hoida. Isik võib hakata edaspidi meelt muutma ja rahvusvahelise kaitse menetluse efektiivset läbiviimist takistama.
2.5.Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ja nende nõudmine isiku kodakondsusjärgsest riigist on aeganõudev. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub alus isikut usaldada. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed sidemed ja tal ei ole Eestis elukohta. Tal puuduvad rahalised vahendid enda ülal pidamiseks. Isiku vabastamisel on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama, takistama rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja võib lahkuda ebaseaduslikult
2(6)
3-22-1140
mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriülestust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. See tagab, et isik ei lahkuks Eestist ning oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja otsuse tegemiseks.
3.PPA jäi istungil oma taotluse juurde. Teadaolevalt paigutasid Leedu ametivõimud kõik Araabia-kandist tulnud migrandid laagrisse või kinnipidamiskeskusesse. PPA kuuleb esimest korda sellest, et Leedu ametivõimud väidetavalt väärkohtlevad migrante. Varem ei ole ka Iraagist pärit põgenikud seda väitnud. PPA kontrollib isiku väiteid ega saada teda Leetu tagasi, kui see ei ole isiku jaoks turvaline. Eesti kinnipidamiskeskuses on isikul turvaline ja seal saab ta vajadusel abi.
4.X selgitas istungil, et saab aru, et käitus valesti ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibida. Ta põgenes Leedust, sest tahtis põgeneda vangistusest, tahtis vabadust, soovib Euroopas elada, töötada, et tulevikku rajada. Alguses andis valeandmed, sest kartis, et saadetakse tagasi vangi. Teda kiusati Iraagis taga, seetõttu põgenes, et saaks elada, mitte vangis viibida. Tal ei ole kavatsust põgeneda, kui antakse vabadus. Ta ei tulnud siia, et probleeme tekitada, vaid et elada. Väga soovib, et teda ei hoitaks kauem kinni kui 48 tundi, tal ei ole kavas pahandusi-probleeme tekitada. Ei kujuta endast ohtu ühiskonnale. Soovib, et talle antaks vabadus, et teda käsitletakse kui varjupaigataotlejat, antaks võimalus õppida, keelt õppida ja töötada. Tal on ükskõik, kus varjupaika taotleda. Kuulis, et Lätis koheldakse varjupaigataotlejaid samamoodi kui Leedus ja kartis seal varjupaigataotlust esitada. Kartis kinnipidamist. Ei mõelnud selle peale, mis Soomes saama hakkab. Kartis Leedus olla ja tahtis põgeneda. Ta elas ka varem Soomes. Tuli 2015. a migratsioonilainega ja taotles varjupaika. Menetlustoimingud kestsid kaua ja ta pöördus tagasi Iraaki. Emale tuldi kallale ja ta pidi minema operatsioonile, kuid ei lubatud enne, kui keegi temaga koos on. Ta ohverdas end, et ema päästa. Ema elab siiani seal laagris, eemal kiusajatest. Elab peidikus. Ta elas koos emaga laagris. Kattis oma nägu, kui liikus väljaspool laagrit ringi. Omal ajal toetas tema pere Saddam Husseini režiimi ja parteid, mis kukutati 2003. a. Husseini režiimi vastased hakkasid perekonda taga kiusama. Ema töötas omal ajal naiste ühenduses ja isa oli tööl riigiasutuses. Opositsioon soovis saada infot Saddam Husseini režiimi kohta. Näiteks korraldati neile happerünnak, samuti jälitasid neid relvastatud isikud, neid peksti. Perekond põgenes Süüriasse, kus elati ÜRO toetustest. Süüriast lahkuti sõja tõttu ja tuldi 2011. a tagasi Iraaki. Valitseva režiimi toetajad püüdsid teda oma tegevustesse kaasata, kuid ta keeldus. Tema ja tema õde rööviti ja peksti, kuid vabastati, kui nad keeldusid nendega ühinemast. Lahkusid koos õega 2015. a migratsioonilaine ajal Soome. Emaga ei olnud pikka aega ühendust. Hiljem said teada, et ema elas laagris. Ema tervis muutus halvemaks ja oli vaja jalaoperatsioonile minna. Haigla keeldus teda sisse võtmast, kui koos temaga ei ole lähisugulast. Ta oli sunnitud Iraaki tagasi minema, et emal oleks võimalik operatsioon ära teha. Siis kui operatsioon ära tehti, läksid koos laagrisse elama. Pärast seda töötas restoranis, kuid jättis selle sinnapaika. 2019. a toimusid riigivastased demonstratsioonid, millel osales ja sai selle tõttu palju kannatada. Teda peksti, sai löögi alaselga. Pärast seda töötas toidukullerina. Tuli 2021. a migratsioonilainega Leetu, kus ta peeti kinni, pandi laagrisse ja veeti kinnipidamiskeskusesse. Teda peeti pikalt kinni, vahepeal üksikkambris, väideti, et ta ei ole taotlenud varjupaika, tegelikult tegi seda. Pärast seda, kui ta kinnipidamiskeskusest vabaks lasti, siis otsustas lahkuda, sest kartis, et viiakse tagasi vanglasse. Tuli Eestisse. Alguses valetas, sest kartis vabadusest ilma jääda. Talle ei meeldi teha seadusevastaseid asju. Palub end vabastada. On nõus igale dokumendile allkirja andma, nõus kõigi tingimustega, mis peale pannakse.
3(6)
3-22-1140
Lahkus Iraagist, et saada vabadust, kuid Leedus pandi vangi. Tahab Eestis oma elu vabaduses veeta. On nõus järelevalvemeetmetega, ei ole kavas probleeme tekitada. Iraagist otselendu Euroopasse ei ole, kui pole kodakondsust, elamisluba, viisat, tööluba vms. Tema dokumentidega ei saanud. Kasutas võimalust Valgevene kaudu migratsiooni teel Euroopasse jõuda, sest Euroopa on vabaduste maa ja seal austatakse pagulasi. Ei taotlenud varjupaika Valgevenes. Valgevenes ei ole inimlikku kohtlemist nagu Euroopas. Teadis, et Euroopas on kõige inimväärsemad kohtlemisviisid maailmas. Kui Eesti otsustab ta kinni panna nagu Leedu, siis ei ole vahet, kus viibib.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugines taotluse esitamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 1-5 ja 7 ja lg-le 21. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist.
6.Kohus ei nõustu PPA-ga, et praegusel juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alused isiku kinnipidamiseks. PPA poolt taotluses välja toodud asjaolude kohaselt on X isikusamasus Leedus väljastatud ajutiste dokumentide alusel tuvastatud, samuti on teada tema kodakondsus ja see, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibida. Isik on andnud selgitused, mis asjaoludel ta riiki saabus – soovides põgeneda Leedust, kus teda hoiti väidetavalt kinni ebainimlikes kinnipidamistingimustes, piinati ja peksti. Seega on nimetatud alused isiku kinnipidamiseks ära langenud.
7.Küll aga nõustub kohus PPA-ga selles, et esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 ning lg-s 21 toodud alused isiku kinnipidamiseks.
8.Isik esitas PPA-le 21.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille PPA menetlusse võttis. Kuna isik oli esitanud samasisulise taotluse varem ka Leedu Vabariigis ega oodanud ära selle tulemust, siis tuleb esmalt välja selgitada, kas isik tuleb rahvusvahelise kaitse menetluse jätkamiseks saata tagasi Leetu või jätkata taotluse menetlusega Eestis. Selleks tuleb PPA-l 4(6)
3-22-1140
suhelda Leedu ametivõimudega isiku tagasivõtmise küsimuses, samuti tuvastada, millised kinnipidamistingimused Leedu kinnipidamiskeskuses esinevad ja kas need võivad ohustada isiku turvalisust või inimõigusi. Mõlemal juhul peab isik olema PPA-le edasiste menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav.
9.Samas esineb isiku puhul põgenemisoht (VSS § 68 p 9). Isik teadis, et tal puudub õigus mujal Schengeni viisaruumis ringi liikuda ja ta peab jääma rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Leetu. Tal puudusid isikut tõendavad dokumendid, mis olid Leedu ametivõimude käes hoiul. Sellele vaatamata otsustas ta teadlikult Leedust lahkuda ja ebaseaduslikult Soome suunduda. Isikul puudub õigus valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda. Varjupaika tuleb taotleda esimeses turvalises riigis. Kohtu hinnangul saab Euroopa Liitu kuuluvat ning Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni järgivat Leedu Vabariiki pidada turvaliseks riigis ja isik pidanuks jääma Leetu oma rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ära ootama. Kuna isik oli vabanenud kinnipidamiskeskusest, kus tema õigusi väidetavalt rikuti, siis puudus tal põhjus põgeneda. Järelevalvemeetmete järgimisel ei oleks olnud põhjust teda uuesti kinnipidamiskeskusesse paigutada. Küll aga näitas järelevalvemeetmete rikkumine ja põgenemine seda, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole tema suhtes tõhusad ja isikut ei saa usaldada. Isegi kui uskuda isiku väiteid selle kohta, et teda koheldi Leedu ametivõimude poolt halvasti, mille tõttu ta otsustas riigist põgeneda, tulnuks rahvusvahelise kaitse taotlus esitada Läti Vabariigis, kuhu isik pärast Leedust lahkumist jõudis. Samuti olnuks võimalik esitada varjupaiga taotlus kohe Eestisse jõudes. Selle asemel esitas isik Eesti ametivõimudele valeandmeid ja püüdis oma identiteeti varjata, et Soome jõuda. Selline käitumine ei luba arvata, et isik jääks vabaduses viibides PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks kättesaadavaks, eriti olukorras, kus teda võib oodata kodakondsusjärgsesse riiki või Leetu tagasisaatmine. PPA kahtlus, et isik võib hakata end varjama ja omavoliliselt Eestist lahkuda, ei ole alusetu. Isiku varasem ebaseaduslik käitumine ei ole andnud alust usaldada isiku kinnitusi, et ta allub järelevalvemeetmetele, ei asu end varjama ega lahku ilma loata riigist.
10.Kohtu arvates ei ole isikul rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu praegusel juhul selge. Vaatamata sellele, et väidetavalt on teda Iraagis taga kiusatud, pekstud ja piinatud, on ta korduvalt vabatahtlikult Iraaki tagasi pöördunud ning seal mitu aasta järjest elanud ning töötanud restoranis kelnerina ja hiljem toidukullerina. Tegemist ei ole just töökohtadega, mida saaks teha varjatult. Kuigi eelkõige peaks olema tagakiusuohvriks tema ema, kes töötas Saddam Husseini režiimi heaks, elab ema endiselt Iraagis. Igal juhul vajavad isiku väited temal kaitse vajaduse kohta täiendavalt üle kontrollimist. Arvestades keerulist poliitilist olukorda Iraagis, ei saa kaitsevajaduse olemasolu ka ilmselgelt välistada. Seega ei pea kohus praeguses asjas VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemist põhjendatuks.
11.Samuti ei pea kohus põhjendatuks tugineda põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6. Kohus ei näe haldus- ega kohtumenetluses antud ütlustest, et isik oleks ühesel arusaadavalt väljendanud keeldumist lahkumiskohustust täita. Isik kinnitas kohtuistungil korduvalt, et soovib jääda vabadusse. Samas ei saa ainuüksi veel sellest lahkumiskohustuse täitmisest keeldumist välja lugeda.
12.Arvestades isiku puhul esinevat põgenemisohtu, nõustub kohus PPA-ga, et isiku puhul ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus ega pruugi takistada isiku omavolilist lahkumist Eestist, et Soome oma sugulaste juurde jõuda. Seda, et isik ei järgi leebemaid järelevalvemeetmeid ega jää rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ära ootama, on isik ise oma käitumisega Leedus näidanud. Puudub põhjus arvata, et sel korral ta siiski järgib talle pandud kohustusi. Tal puudub hetkel kehtiv reisidokument, samas ei ole see takistanud tal omavoliliselt Schengeni viisaruumis ringi liikuda. Isiku usaldusväärsust ei kinnita ka asjaolu,
5(6)
3-22-1140
et ta ei taotlenud kohe Eesti ametivõimudega kohtudes varjupaika, vaid esitas enda kohta valeandmeid ja asus oma tegevusmotiive varjama.
13.Isiku kinnipidamist ei ole põhjust pidada antud juhul ebaproportsionaalseks abinõuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 kuuks.
15.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.