Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets
Menetlusosalised
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X Asja läbivaatamine
14.05.2022 istung
RESOLUTSIOON
Jätta taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Armeenia Vabariigi kodanik X (sünd xx xx xxxx) peeti kinni 12.05.2022 kell 14:00 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 3 alustel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt 48-tunniks ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK). Isik oli saadetud Eesti Vabariiki Saksamaalt Dublini konventsiooni 3. määruse alusel.
2.Nimelt oli isikule Eesti Vabariigi poolt väljastatud lühiajaline C-liiki viisa sugulaste ja/või sõprade külastamiseks. Isiku lühiajaline C-liiki viisa nr EST100019884 kehtivusaeg oli 10.09.2021-10.10.2021 ning viisa alusel oli isikul õigus viibida Schengenis viisa kehtivusaja jooksul 16 päeva. Isik sisenes Schengeni viisaruumi territooriumile, Eesti Vabariiki, 13.09.2021. Eesti Vabariiki saabus isik lennureisiga Türgist ja ületas piiri Tallinna lennujaama piiripunktis.
3.Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames 13.05.2022 läbiviidud küsitlusest selgus, et isik lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt kohe peale Eestisse saabumist Saksamaale. Isikul ei olnud eesmärki Eesti Vabariiki tulla. Küsitlusest selgus, et isik oli petlikul skeemil taotlenud endale Eesti Vabariigi viisat. Nimelt oli isik maksnud Gruusias teatud inimestele 4500 euro ulatuses summa, et vormistada vajalikud dokumendid ja taotlused Schengeni ehk Eesti Vabariigi viisa saamiseks. Eelmainitud tegevuse eesmärgiks oli saada Euroopa Liitu. Isik ei teadnus, mis riikide kaudu ta Schengenisse reisis ning väitis, et reisi organiseeriti tema eest. Kui isik saabus Eesti Vabariiki Tallinna lennujaama, siis lennujaamas tuldi talle vastu ning edasi suundus isik
3-22-1090 mootorsõidukiga maantee kaudu Saksamaale. Saksamaal oli isik taotlenud rahvusvahelist kaitset, kuid saanud keelduva otsuse pärast mida oli saadetud tagasi Eesti Vabariiki. Rahvusvahelisekaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isikul puuduvad igasugused isikut- ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning isikusamasuse kinnitamine oli võimalik ainult isiku ütluste ja PPA andmebaasides olevate andmete alusel. Isiku sõnade kohaselt olid talle antud suunised, et isik meelega kaotaks või hävitaks oma passi. Väidetavalt oli isik oma passi peitnud olles Saksamaal ning tänase päeva seisuga ei mäleta oma reisidokumendi täpset asukohta.
4.13.05.2022 esitas isik avalduse loobuda rahvusvahelise kaitse taotlemisest Eesti Vabariigis, kuid selleks, et rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus lõpetada on PPA hinnangul vajalik isiku olemasolu Eesti Vabariigis ning kuni menetluse lõpuni võib isiku kinnipidamine toimuda VRKS-i alusel. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingute teostamist.
5.PPA esitas 13.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. 1) VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg 1 toodud toimingute teostamist. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2 kohaselt ‒ välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Isik esitas Eesti Vabariigi konsulaadile valeandmed, väites, et tema reisi eesmärk on sugulaste ja/või sõprade külastamine. Isik taotles viisat, mis oli mõeldud Eestis lühiajaliseks viibimiseks ja reisimiseks. Tegelikkuses oli isik juba viisa taotlemisel teadlik, et ta ei asu Eesti Vabariigis viibima ja ei omanud siin sugulasi ega sõpru, keda külastada. Tema eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. 2) VRKS § 361 lg 1 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik esitas rahvusvahelist kaitset Schengeni territooriumil teistkordselt (eelnevalt esitas Saksamaal, kus sai negatiivse otsuse ja oli saadetud Eesti Vabariiki Dublini konventsiooni 3. määruse alusel). Saabudes Eesti Vabariiki, esitas isik PPA-le taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA on arvamusel, et isik otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti Vabariigis tema suhtes uute asjaolude ilmnemisel ehk vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise raames selgus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse süsteemi väärkasutamise eesmärgiga. Enne Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudus isikul seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengenis viibimiseks. PPA on seisukohal, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti vabariigis selleks, et vältida väljasaatmist oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid isikule uute asjaolude selgumisel, et isik peab viibima KPK-s, muutis isik oma meelt ning otsustas oma rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtta. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtmisel vormistab PPA isikule vastavasisulise otsuse, kus tuuakse välja menetluse lõpetamise aluseid ning lähtuvalt VRKS § 251 lg 1 on isikul õigus vaidlustada PPA otsus kümne päeva jooksul halduskohtus otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. PPA-l VRKS § 15 alusel 2(4)
3-22-1090 esmaste menetlustoimingute läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks on vajalik kuni 10 päeva. PPA on seisukohal, et isik muutis oma meelt rahvusvahelise kaitse taotlemise osas põhjusel, et isiku jaoks KPK tingimused ei ole meelepärased. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et Schengeni viisaruumi pääsemiseks esitas isik vaeandmeid ning maksis ka märkimisväärse summa vajalike dokumentide ja lubade hankimiseks. Isiku usaldusväärsust vähendab asjaolu, et isik meelega kaotas oma isikut tõendavat dokumenti selleks, et tema isikusamasuses oleks raskem veenduda ning PPA on arvamusel, et sellise käitumisega püüdis teha isik oma väljasaatmise kodakondsusjärgsesse riiki keerukamaks. Kui isikul oleks olnud tõsimeelne soov saada rahvusvahelist kaitset, oleks ta seda taotlenud esimeses turvalises riigis ehk juba esialgu, kui isik saabus Eestisse. 3) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning nende hankimine isiku kodakondsusjärgsest riigist on aeganõudvad. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.
4.PPA täpsustas kohtuistungil, et taotleb X kinnipidamist üheks kuuks.
5.X väljendas kohtuistungil, et on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud ja soovib naasta päritoluriiki (Armeeniasse).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA taotleb luba X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni üheks kuuks, leides, et isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
7.PPA pidas X 48-ks tunniks kinni 12.05.2022 kell 14:30.
8.Kohus leidis 14,05.2022 kohtuistungil, et PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata. VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib isiku kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
9.Kuna X on 13.05.2022 oma rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud, siis kohtu arvates pole peale vastava avalduse esitamist võimalik isiku kinnipidamine VRKS alusel. VRKS § 23 lg 1 kohaselt on taotlejal kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel õigus rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi võtta. Sellisel juhul rahvusvahelise kaitse menetlus lõpeb. Seega ei sõltu rahvusvahelise kaitse menetluse lõpp VRKS kohaselt PPA vastava otsuse tegemisest ega vormistamisest. Kuigi praktikas võib PPA menetluse lõpetamise vormistada eraldiseisva aktiga, ei saa see olla põhjuseks isiku kinnipidamiseks VRKS alusel. On ju selge, et kui isik ei soovi enda rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist, ei hakka PPA ka enam välja selgitama rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid (VRKS § 361 lg 2 p 4). Samuti ei saa peale taotlus tagasivõtmist isikut kinni pidada põhjendusel, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise 3(4)
3-22-1090 vältimiseks. Olukorras kus isik taotluse menetlemist ei soovi ning on väljendanud soovi naasta kodumaale, oleks vastavale alusele tuginemine selgelt ebakohane. Isiku dokumentide puudumine ei õigusta ka VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel kinni pidamist, sest isiku kodakondsuses pole ju mõistlikku kahtlust. Puudub lihtsalt dokument, mis võimaldaks väljasaatmistoiminguid teha. Ühelgi väljatoodud alusel pole isiku kinnipidamine põhjendatud.
10.Kohus hindab X põgenemise ohtu madalaks. Isik saabus lühiajalise viisa alusel Eestisse ning tõepoolest oleks olnud korrektne käitumine esitada rahvusvahelise kaitse taotlus esimeses turvalises riigis, st Eestis. Samas avaldas X, et tema sooviks Euroopa Liitu sisenedes oli taotleda varjupaika ja konkreetne riik ei omanud tähtsust. Isiku ettekujutus rahvusvahelise kaitse saamise võimalustest võis olla küll ebaadekvaatne, kuid asjaolu, et viisat taotleti ühel eesmärgil, kuid tegelikkuses esitati rahvusvahelise kaitse taotlus, ei saa olla isikule etteheidetav, sest viisat rahvusvahelise kaitse saamise eesmärgil ei väljastata. Isik peab turvalisse kolmandasse riiki mingil moel ka jõudma. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et X poleks õiguskuulekas. Ka raskendab dokumentide puudumine isiku reisimist. Olukorras, kus isik saadeti Saksamaalt Eestisse tagasi, peab talle olema selge, et liikumine mõnda teise Schengeni riiki ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei ole perspektiivikas. Puudub alus arvata, et isiku väljendatud soov kodumaale naasta ei ole siiras. Seega pole esitatud piisavalt tõendeid, mille alusel pidada isiku põgenemisohtu reaalseks.
11.Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus jätta rahuldamata.