lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2933/31

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2933/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2933

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevusega (valede ravimite andmine ja terviseohu põhjustamine) tekitatud 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2022. a. määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2022. a määruse peale asjas nr 3-21-2933 menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 14. märtsi 2022. a vastusele lisatud tõend.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-2933 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 17.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja 500 euro suurune hüvitis kahju eest, mis tekitati talle väidetavalt sellega, et Tallinna Vanglas anti talle valesid ravimeid ning seejärel toimetati ta haiglasse, kus ta pidi viibima samas ruumis inimestega, kes võisid põdeda COVID-19 haigust. Vastuseks 13.01.2022 kaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrusele teatas kaebaja 24.01.2022, et pöördus sellise kahju hüvitamise nõudega Tallinna Vangla poole alles 24.01.2022 ning ootab sellele vangla vastust.

3-21-2933

2.Tallinna Halduskohtu 08.02.2022 määrusega tagastati kaebus. Kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vangla ei ole kaebaja taotlust veel lahendanud, mistõttu on halduskohtu poole pöördumine ennatlik.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

3.X palub 01.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2022 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudutab see kaebaja karistamist väidetava markeri varguse katse eest vangla klassist. Kaebajale määrati trahv 20 eurot. Kaebaja ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud ning tema karistamine on alusetu. Marker oli klassis vabalt kättesaadav. Kaebaja ei viinud markerit klassist välja tahtlikult. Kaebaja vajas markerit selleks, et kirja panna aadress avalduse kirjutamiseks. Ta on ka varem teistelt kirjatarbeid laenanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Ringkonnakohus selgitab, et praeguses haldusasjas ei ole vaidluse all kaebaja karistamine markeri võimaliku varguse katse eest, vaid kaebaja nõue hüvitada talle 500 euro suurune kahju, mis tekitati talle väidetavalt sellega, et Tallinna Vanglas anti kaebajale valesid ravimeid ning seejärel toimetati ta haiglasse, kus ta pidi viibima samas ruumis inimestega, kes võisid põdeda COVID-19 haigust. Ringkonnakohus ei pea aga vajalikuks jätta määruskaebust käiguta, sest sõltumata määruskaebuse põhjendustest on halduskohus tagastanud kaebuse õigesti.
6.X selgitas 13.01.2022 vastuses halduskohtule, et esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks alles 24.01.2022 ning kaebuse esitamise ajaks ei olnud vangla taotlust lahendanud. Sama kinnitas Tallinna Vangla 14.03.2022 vastuses kohtunõudele. Seega ei saanud halduskohus kaebaja kaebust ühelgi juhul menetleda kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebeõiguse olemasolu tehakse kindlaks kaebuse esitamise aja seisuga.
7.Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et Riigikohtu 28.06.2021 määrusega nr 3-21-30 muudeti varasemat kohtupraktikat seoses kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega. Kokkuvõtvalt märkis Riigikohus viidatud määruses, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud (p 28).
8.Riigikohus märkis viidatud määruse nr 3-21-30 p-s 27, et tegelikkuses mõjutab vangistus, vangla haldusõiguslikud otsused ja kinnipidamisrežiim oluliselt kinnipeetavate ravi praktilist korraldust (ravi rahastamine, raviga seotud väljasõidud teise vanglasse või raviasutusse, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite lubamine kambrisse). Samuti on arsti hinnangud olulised kinnipidamisrežiimi kujundamisel (tööle määramine, julgeolekumeetmete kasutamise lubatavus). Eriti keeruline on era- ja avalik-õigusliku komponendi eristamine olukorras, kus 2(3)

3-21-2933 arst hindab täiendava ravi vajalikkust. Ühest küljest on diagnoosimine ja ravi määramine osa võlaõigusseadusega reguleeritud tervishoiuteenusest. Teisalt on tegemist avalik-õigusliku otsustusega, kas kinnipeetaval on VangS § 49 alusel õigus saada teenuseid (vrd otsustused sotsiaaleluruumi või lasteaiakoha andmiseks, vt Riigikohtu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 10; Riigikohtu 05.04.2017 otsus nr 3-2-1-128-16, p 13 jj). Era- ja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise tõttu ei ole võimalik kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult era- või avalik-õiguslikeks. Kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 1, VangS § 49 jj, valdkonda reguleerivad määrused) ja raviteenuse osutamine erineb eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest.

9.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelneva tõttu lähtuda VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuetest ka olukorras, kus kinnipeetav vaidlustab talle vangla meditsiiniosakonna poolt osutatud raviteenuse kvaliteeti (praegusel juhul ebaõigete ravimite manustamine) ning meditsiiniosakonna tegevust kinnipeetava ravimisel, milliste vaidluste lahendamine kuulus enne üldkogu lahendi tegemist maakohtu pädevusse. Viidatud sätteid tuleb mõista vaidealluvust ja kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivate sätetena vangistuse, aresti või eelvangistuse täideviimisel isikul vanglaga tekkiva avalik-õigusliku suhte raames. Tegemist on erinormiga üldist vaidealluvust sätestava haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 1 suhtes ja eriseadusega ette nähtud kohustusliku vaidemenetlusega HKMS § 47 lõike 1 tähenduses (vt Riigikohtu 02.12.2021 otsus nr 3-20-992, p 9). Kohtupraktika ühtlustamise eesmärgiks oli anda kõigi vangla poolt kinnipeetavatele meditsiiniteenuse osutamisega seonduvate vaidluste lahendamine halduskohtute pädevusse. Nagu eelnevalt selgitatud, on kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisele omased mitmed avalik-õiguslikud aspektid ning teenuse osutamine – sõltumata selle eraõiguslikust iseloomust – on hõlmatud vangla otsustuspädevusega, erinevalt tervishoiuteenuse osutamisest väljaspool kinnipidamisasutust. Vanglas meditsiiniteenuse osutamine on hõlmatud vangistuse täideviimise eesmärkidega ning seda osutatakse kinnipeetava ja vangla vahel tekkinud avalikõigusliku suhte raames. Seetõttu on vanglas meditsiiniteenuse osutamine, sh raviga seonduvad otsustused käsitatavad vangla tegevusena VangS § 11 lg-te 5 ja 8 mõttes. Nende vaidlustamiseks tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
10.Eelneva tõttu jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium