Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-16-17757 mille kaudu ajutine haldur tegutseb (arvelduskonto nr EE732200221050996778, Swedbank).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vatekahel OÜ juhatuse liige A. Särav esitas 24.11.2016 Pärnu Maakohtule osaühingu pankrotiavalduse. 01.12.2016 määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Ajutine haldur 09.12.2016 aruandes andis arvamuse, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul vara ei ole, kohustusi on vähemalt 61 748,71 eurot, majandustegevust ei toimu, puuduvad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused, mistõttu võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 12.12.2016 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ning leidis, et kuna võlgnikul igasugune vara puudub ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, siis tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna kohtu määratud summat deposiiti. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse eeldatavad kulud 2000 eurot. 12.12.2016 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtajaks 22.12.2016. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2016. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpe6tab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid ning ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi üle 61 000 euro, kuid vara, millele saaks pöörata sissenõuet, puudub. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ning kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab Vatekahel OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Argo Säravi. 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-16-17757 Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks). Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas Veli Kraavi selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu x eurot, koos käibemaksuga x eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot (sisaldab käibemaksu x€) ja vajalike kulude suuruseks 42,72 eurot (sisaldab käibemaksu 7,12 €). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused x eurot koos lisanduva käibemaksuga (x €) hüvitada riigi vahenditest Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri kvalifikatsiooni, täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on taotletud tasumäär x eurot/tund minimaalne. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu (x tundi) erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ülesannete täitmiseks tehtud kulud 35,60 € (lisandub käibemaks) on mõistlikud ja vajalikud. Kuna võlgnikul vara puudub, on põhjendatud on ajutise halduri taotlus hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud x euro ulatuses riigi vahenditest (lisandub käibemaks x €). TsMS § 23 lg 6 alusel kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.