Maksuõigus › Maksuotsused

määratud maksukohustust (TuMS § 54 lg 6 alusel). Kaebaja esitatud dokumentide ja seletuste kohaselt tagastasid Evojooks OÜ, BLLB OÜ, RicRic OÜ ja Rikis11 OÜ või nende nimel kolmandad isikud kaebajale vaidlusaluste perioodide vorm TSD lisas 6 maksustatud väljamakseid, millest tulenevalt langes ära maksustamise alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8.2 TSD-de õigsuse hindamisel ei oma tähtsust, kes konkreetsed väljamaksed tagastas, vaid fakt, et need on tagastatud. Kui väljamakse on tagastatud, siis langeb maksukohustus ära. Pole ka oluline, kust raha saadi. 8.3 Oluline on vaadata tõendeid kogumis, kuid kui maksuhalduri poolt esile toodud detailide kogum on ümber lükatud, siis ei saa väide olla tõendatud. 8.4 Seosess BLLB OÜ-le tehtud väljamaksete tagastamisega ei aktsepteeri maksuhaldur 30.06.2018 kolmepoolsest kokkuleppest tekkinud kohustuse äralangemist BLLB OÜ vastu ja nõude tekkimist I. Š. vastu (kontrollakti p 1.2.1.1). Ei selgu, kas maksuhalduri hinnangul on kokkulepe näilik või ei ole kohustusi kaebaja ees täidetud. Tegemist ei saa olla näiliku kohustusega, sest I. Š. on oma kohustused kaebaja eest tänaseks täielikult täitnud. Väide, et A. P. ei viibinud 30.06.2018 akti allkirjastamise ajal Eestis ei ole piisav, et seada kahtluse alla tema allkirja õigsus aktil. Akt edastati kaebajale posti teel, mis ei eeldagi, et isik viibis akti allkirjastamise ajal Eestis. 29.06.2018 ei saanudki E. V. kinnitada kokkulepet, kuna seda ei olnud veel allkirjastatud. I. Š. jaoks ei olnud oluline, kas laenu andjaks on füüsiline isik E. B. või juriidiline isik. Kaebajal oli I. Š. seoses veendumus, et viimane oma kohustusi täidab. Enne kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist oli E. B. BLLB OÜ nimel kontrolliperioodi eelsesse aega jäävast laenust tagastanud 1990 eurot ning kontrolliperioodi eelsesse aega jääb laenujääk 13 010 eurot. Kolmepoolse kokkuleppega langes kaebajal ära nõue BLLB OÜ vastu summas 22 000 eurot ning tekkis nõue I. Š. vastu summas 22 000 eurot. TSD parandusdeklaratsioonide esitamisel arvestas kaebaja, et kontrolliperioodi eelsesse aega jääv laenujääk oli 13 010 eurot ning seega kokkuleppega vähenes kontrolliperioodi jääv kaebaja nõue BLLB OÜ vastu 8990 euro võrra. Nõuded vahetasid omanikku ning raha liikumist ei toimunud. Juhul, kui tehing oleks olnud näilik, ei oleks I. Š. kolmepoolse kokkuleppega võetud kohustust täitnud. Maksuhaldur esitab alles maksuotsuses väite, Itoil Trade OÜ ja kaebaja vahelise tehingu puhul oli tegemist majanduslikku sisu mitte omava laenutehinguga. Kaebaja ja Itoil Trade OÜ vahel toimub kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-19-20692, kus Itoil Trade OÜ nõuab kaebajalt laenu tagastamist. Sellel põhjusel oli BLLB OÜ poolt Itoil Trade OÜ vastu oleva nõude loovutamise eelduseks kaebaja poolt nõude eest tasumine. Asjaolu, et kaebaja tasus 16.03.2020 nõude loovutamise lepingu alusel BLLB OÜle nõude eest Itoil Trade OÜ vastu 13 900 eurot ei anna mingit alust seada kahtluse alla BLLB OÜ poolt toimunud laenu tagastusi 01.10.2020 ja 02.10.2020 kokku summas 7661 eurot. Kaebaja eesmärk oli esitada tsiviilasjas nr 2-19-20692 protsessuaalne tasaarvestusavaldus. Maksuhaldur on ka ebaõigesti leidnud, et BLLB OÜ-l ei olnud nõuet Itoil Trade OÜ vastu summas 13 900 eurot. See, kas samal ajal oli ka Itoil Trade OÜ-l nõue BLLB OÜ vastu ei oma tähtsust. 8.5 Maksuhaldur leiab maksuotsuse punktis 2.2.2, et kinnitust ei ole leidnud Evojooks OÜ-le tehtud väljamaksete tagastamine kaebajale. Kaebaja sellega ei nõustu. Perioodil november 2018märts 2019 tagastati Evojooks OÜ prokurist E. V. poolt sularahas kaebaja arvelduskontole 36 500 eurot. Summad on väljamaksetest suuremad, sest tasuti ka intressi. Ei ole oluline, kes laenusumma tagastab või kes E. V. raha selle tarbeks andis. Oluline on, et raha on Evojooks OÜ nimel kaebajale tagastatud. Maksuhaldur käsitleb põhjendamatult pikalt kaebaja poolt Escrow BG Ltd-le tehtud ülekannetega seonduvat. Kaebaja huvi oli A. P. seotud äriühingutelt võimalikult suures ulatuses ja võimalikult kiiresti neile tehtud maksed tagasi saada. Eskrou RU poole pöördumine oli vajalik, et mõjutada A. P. kui nimetatud äriühingute esindajat kohustusi täitma. Jaanuaris 2019 tagastati kaebajale 160 235 eurot kauba üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. MTA leiab põhjendmatult, et kaupade üleandmist ei ole 31.01.2019 akti alusel toimunud ning seega ei ole maksustamise alus 160 235,11 euro ulatuses ära langenud. Oluline on, et kaebaja sai enda valdusesse 18.12.2018 maksuotsuse alusel maksustatud väljamaksete tagastusena kaubad väärtusega 160 235,11 eurot, st tähtsust ei ole, kes kauba üle andis. Ei saa olla vaidlust, et kaebaja kaubad sai, kuna need on komisonimüügilepingu alusel üle antud Inpello OÜ-le, kes on nende eest kaebajale osaliselt tasunud. Evojooks OÜ sai lao enda valdusesse 31.01.2019. Suvel 2018 sai kaebaja infot vaid võimaliku laoseisu kohta. Evojooks OÜ 2017 majandusaasta aruandest nähtub, 3(12)

et äriühingul oli 31.12.2016 seisuga varusid 392 051 euro väärtuses ja 31.12.2017 seisuga 370 077 väärtuses, 2018 majandusaasta aruandes on varude väärtus vähenenud 303 944 euroni, kuid on siiski piisav, et kummutada maksuhalduri väidet, et Evojooks OÜ-l ei saanud olla varu, mida kaebajale üle anda vääruses 160 235,11 eurot. Ei ole selge, miks väidab S. V., et talle anti üle vaid kolm kasti kaubaga. Väidet, et kaupade Inpello OÜ-le üleandjaks võis olla Technosport OÜ ei toeta ükski tõend. Technosport OÜ laovaru oli jätkuvalt olemas veel ka 2019 ja 2020 aastal. Command Trade Agency Inc Eesti filiaali poolt teostati maksed summa 118 165 euro ulatuses kaebaja pangakontole. Nõude müügilepinguga võõrandas kaebaja oma nõude Evojooks OÜ vastu Command Trade Agency Inc-le, mille tulemusel lõppes kaebaja nõue Evojooks OÜ vastu ja asendus nõudega Command Trade Agency Inc vastu. Sellega langeski ära maksustamise alus, kuna ettevõtlusega mitteseotud nõue asendus uue nõudega. Tasumine toimus nõude müügilepingu alusel ja selle sisuks oli kaebaja jaoks lõpptulemusena Evojooks OÜ-le antud laenu tagasisaamine. Lepingute koostamisel tehtud vead on vähetähtsad. A26-40 OÜ on tagastanud kaebajale Evojooks OÜ nimel 4540 eurot ülekandega kaebaja pangakontole. Põhjendamatu on väide, et A26-40 OÜ poolt kaebaja pangakontole kantud summad võisid jõuda tagasi A26-40 OÜ pangakontole Technosport OÜ poolt tehtud väljamaksete kaudu. 8.6 Maksuhaldur leiab maksuotsuse punktis 2.2.3, et kinnitust ei ole leidnud RicRic OÜ-le tehtud väljamaksete tagastamine kaebajale. Tegelikkuses on väljamaksed tagastatud perioodil juuli 2019november 2019 Express Technology LP poolt RicRic OÜ nimel kontole summas 32 400 euro ulatuses. Üle kanti osaliselt ka laenulepingu alusel tekkinud intressid ja viivised. Maksuhalduri viidatud seosed Estcrow BG-le tehtud ülekannetega on meelevaldsed, kuna Eskrou RU-le on toimunud tasumised konkreetsete teenuste eest. Asjakohane ei ole ka see, et Express Technology LP on jätnud vastamata maksuhalduri küsimustele. Selgituste saamiseks oleks tulnud pöörduda Suurbritannia maksuhalduri poole. 8.7 Rikis11 OÜ-le tehtud väljamaksed on kaebajale tagastatud summas 13 000 eurot november 2020 SIA Promotrans poolt kaebaja pangakontole. Tähtsust ei ole, mis tehingu kaudu tagastamine toimus, vaid oluline on tagastamise fakt. Osaniku kustutamine registrist ei lõpeta äriühingu kohustusi. 8.8 Jääb arusaamatuks, miks suureneb maksuotsuse tulemusena kaebaja maksukohustus, kui parandusdeklaratsioonide alusel ei ole kaebaja maksukohustus ära langenud. 8.9 Vaidlust ei ole selles, et haldusasjas nr 3-19-368 loeti laenulepingute alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud nõuete omandamiseks. Kui maksuhaldur ja kohtud on ka hinnanud laenulepingute alusel tehtud väljamakseid maksuõiguslikult ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, ei oleks tsiviilõiguslikult tegemist laenutehingutega. Tsiviilõiguslikult on tegemist laenutehingutega ning selliselt kaebaja neid ka käsitles. Sellest tulenevalt on kaebaja nõudnud tagasi väljamakseid ning võimalusel koos lepingust tulenevate intressidega. Vastustaja seisukoht

Maksuhaldur kontrollis parandusdeklaratsioonide õigsust ning tuvastas, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete reaalset tagastamist ei ole toimunud, sest väljamaksete osas esinevad vastuolud ja küsitavused. Kaebaja soovib jätta endiselt muljet, et aastatel 2015-2017 välja viidud raha on laen, mida näiliselt laenusaajad on soovinud kas ise, oma esindajate või hoopis kõrvaliste isikute kaudu ikkagi kaebajale tagastada. Olukorras, kus kaebaja on eelnevalt toime pannud maksupettuse, mille tagajärjel on talle määratud maksusumma, ei saa maksukohustuse hilisemat tegelikku äralangemist tuvastada, kontrollimata seda, kes olid väidetavad sularahas, pangaülekannetega, tasaarvestustega või kauba üleandmise teel raha tagastanud isikud, mis põhjusel nad raha tagastasid ja kas nende väited raha tagastamise asjaolude kohta on usutavad või mitte. Tulumaksukohustuse hilisem äralangemine ei saa olla pelgalt formaalne vara kaebajale tagastamine, kui muud asjaolud seda ei kinnita. Seega ei ole maksuhalduri poolt kaebaja deklaratsiooniparanduste aluseks olnud tehingute analüüsimine kontrolli käigus olnud põhjendamatu. 9.3 Kontrollakti p-des 1.2.1.1 ja maksuotsuse p-des 3.2.1-3.2.4 on MTA välja toonud asjaolud, miks kolmepoolne tagastusakt ei anna alust lugeda BLLB OÜ-le tehtud väljamakseid summas 8990 eurot tagastatuks. Lisaks kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodule on oluline, et reaalselt ei hakanud I. Š. kaebajale raha laekuma varem, kui 2018. a augustis ning kontrollakti koostamise ajaks oli võla katteks kaebajale laekunud üksnes summa, mis ei katnud isegi BLLB OÜ laenusaldot 31.12.2014 seisuga. Asjaolu, et kaebuse esitamise ajaks on kogu laenusumma 22 000 eurot tagastatud, kinnitab üksnes fakti, et 2018 juuni kuu TSD parandus ei olnud õige. 9.4 Kuna E. B. poolt kaebajale makstud summa maksti samal päeval välja teisele E. B. seotud äriühingule Itoil Trade OÜ, ei saa lugeda tema poolt 20.09.2018 kaebaja kontole tasutud 2000 eurot BLLB OÜ-le tehtud makse tagastamisena. Kaebaja ja Itoil Trade OÜ vahel ei olnud tegelikku laenusuhet. Pole ka arusaadav, miks kaebaja tasus Itoil Trade OÜ-le nõude loovutamise eest 13 900 eurot olukorras, kus BLLB OÜ võlgnes kaebajale üle 300 000 euro. BLLB OÜ-l ei olnud ka nõuet, mida kaebajale müüa, mistõttu ei ole ka BLLB OÜ oktoobris 2020 tehtud kanded kaebaja maksukohustust vähendavateks asjaoludeks. 9.5 Seoses Evojooks OÜ-le tehtud väljamaksete väidetava tagastamisega on oluline, et äriühingu prokurist ei ole isikuks, kes peaks kandma äriühingu kohustusi enda vara arvelt. Seetõttu on oluline, et maksed tehti kaebajale just Evojooks OÜ vahendite arvelt. Isik, kellelt E. V. raha tagastamiseks sai, oli tema arvates Evojooks OÜ juhatuse liige A. P., kes ei ole Eestis viibinud ning kelle isikusamastust ei tuvastatud. Seega on tõendamata, et Evojooks OÜ nimel on tehtud sissemaksed kaebaja pangakontole just Evojooks OÜ nimel ja eest. 9.6 Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud Escrow RU-lt saadud teenuse sisu ega ka Escrow BG Ltd-le tehtud väljamakseid. Ei ole võimalik aru saada, miks pidi kaebaja soetama õigusabi teenust Venemaalt ja tasuma teenuse eest Escrow BG Ltd-le olukorras, kui A. P. näol oleks tõesti tegemist olnud isikuga, kes kohusetundlikult soovis tagastada tema esindatavate äriühingute näilikke laene. 9.7 Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud ega tõendanud, et Evojooks OÜ-le tehtud väljamaksete katteks sai ta Evojooks OÜ kaubad enda omandisse ning on kaubad komisjonilepingu alusel andnud üle Inpello OÜ-le. Nimetatud väiteid on juba Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 319-368 pidanud ebausaldusväärseks. Isegi kui pidada võimalikuks 04.12.2019 komisjonimüügilepingu tõesust, ei saa tehingut hinnata ilma teisi olemasolevad tõendeid kogumis hindamata. Arvestades Evojooks OÜ pangakonto väljavõtet, majandusaasta aruandeid ning I. S. ja S. V. seletusi, ei ole võimalik järeldada, et kaebaja 2015 märtsi-septembri tulumaksukohustus oleks ära langenud. Komisjonimüügileping vormistati ajal, kui MTA oli 18.12.2018 maksuotsuse juba teinud. 9.8 Evojooks OÜ puhul on tegemist varatu äriühinguga ning ei ole usutav, et Command Trade Agency Inc omandaks mittetegutseva ettevõtte vastu oleva nõude. Evojooks OÜ väidetava laenu 5(12)

tagastamist A. P. poolt Command Trade Agency Inc-le ei pea maksuhaldur samuti usutavaks. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et ta omas pidevalt kontakti A. P. 9.9 Äriühingu A26-40 poolt kaebajale tehtud väljamaksed ei ole tehtud Evojooks OÜ intresside ja viiviste katteks. Kaebuses ei ole esitatud usutavaid selgitusi ega tõendeid, et maksuotsuse väiteid ümber lükata. 9.10 Kaebaja püüab Express Technology LP poolt tehtud ülekannete kaudu taaskord eksitavalt selgitada, et tal on olnud RicRic OÜ-ga laenusuhted. Express Tehnology LP poolt tehtud maksete puhul ei ole tegemist kaebaja tulumaksukohustust vähendavate asjaoludega. RicRic OÜ on äriregistrist kustutatud 17.12.2018. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on pärast äriühingu registrist kustutamist tasutud kaebajale õigusvõimeta äriühingu kohustusi. 9.11 Pomitrans SIA tehtud väljamaksed ei ole aluseks kaebaja tulumaksukohustuse vähendamiseks. Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, miks talle tundmatu äriühing tagastab talle tegelikkuses mittetoimunud laenutehingu katteks 13 000 eurot olukorras, kus Rikis11 OÜ osanik, MTÜ Täiustaja, on registrist 30.09.2019 kustutatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

punktis 3 ja 27.09.2021 vaideotsuses põhjalikult vastatud, märgib kohus, et nõustub kontrollaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses toodud maksuhalduri põhjendustega ega korda kontrollaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses käsitletud põhjendusi siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

ettevõtlusesse tagastatakse. Nimetatu ei tähenda, et tunnustatud oleks kaebaja laenusuhteid kolmandate isikutega. 15.3 Kaebaja esitas peale kohtuotsuste jõustumist haldusasjas nr 3-19-368 juuni, september, november, detsember 2018, jaanuar kuni märts 2019, juuni kuni november 2019 ning oktoober kuni november 2020 TSD lisa 6 parandusdeklaratsioonid, millega vähendas oma tulumaksukohustust 96 262,75 euro võrra ning mille tulemusel tekkis kaebajal tagastusnõue. Kaebaja esitatud andmete ja seletuste kohaselt tagastasid Evojooks OÜ, BLLB OÜ, RicRic OÜ ja Rikis11 OÜ või nende nimel kolmandad isikud tasaarvelduste, kauba ja rahaliste maksete kujul kaebajale ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks loetud summad. Kuivõrd kaebaja esitas parandusdeklaratsioonid ning väitis, et tulumaksukohustus on ära langenud, oli maksuhalduril uurimispõhimõttest tulenevalt õigus ja kohustus kontrollida deklaratsiooniparanduste õigsust ning tuvastada, kas ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed on kaebajale tagastatud ja maksu määramise alus on ära langenud, või on tagastamised olnud üksnes näilikud. Maksuhalduri uurimiskohustus ei olnud sellises olukorras mitte mingil viisil piiratud. Analüüsides kaebaja poolt esitatud andmeid väljamaksete tagastamise kohta laenusaajate või nende nimel kolmandate isikute poolt, tasaarvelduste või kauba üleandmise teel ei saanud maksuhaldur piirduda vaid faktiga, et raha on kaebaja kontole justkui laekunud, tasaarveldused toimunud või kaubad üle antud, vaid tal oli kohustus tuvastada, kes ning millistel asjaoludel raha kaebaja kontole tagastas, kas tegemist oli tegelike või üksnes näilike tehinguga, või kas oli olemas kaup, mida üle anda. Tulumaksukohustus ei lange hilisemalt ära vaid formaalse vara kaebajale tagastamise tulemusena, vaid tagastamine peab olema reaalne. Seega on maksuhaldur praeguses asjas põhjendatult hinnanud kaebaja parandusdeklaratsioonides märgitud vara tagastamise aluseks olevaid asjaolusid kogumis ning analüüsinud iga tehingu puhul seda, kas vara on ka tegelikkuses jõudnud tagasi kaebaja ettevõtlusesse. Maksuhalduri uurimiskohustus ei olnud praeguses menetluses kuidagi piiratum võrrelduna 18.12.2018 maksuotsuse tegemisele eelnenud maksumenetlusega. Järgnevalt vastab kohus kaebuse põhjendustele seoses raha tagastamisega äriühingute lõikes.

saadetud kaebajale posti teel. Samuti on oluline, et kuivõrd maksuhalduri etteheiteks oli, et ettevõtlusega mitteseotud summad viidi reaalselt ettevõttest välja, ei lange maksustamise alus ära olukorras, kus omavahel tihedalt seotud isikud on nõus kokkuleppe alusel nõuded üle võtma ilma, et reaalselt raha ettevõtlusesse tagasi jõuaks. Olukorras, kus raha ettevõtlusse tagasi ei jõua, puuduvad ka vastastikused nõuded, mida oleks võimalik tasaarveldada ning sellisel viisil raha ettevõtlusesse tagastada. Oma olemuselt on tegemist kohustatud isiku vahetumisega õigussuhtes, mitte aga raha tagastamisega. Seega ei saa kolmepoolset kokkulepet ka formaalselt lugeda dokumendiks, mille alusel saaks lugeda ettevõtlusest välja viidud raha tagastatuks. Kui I. Š. ka on kandnud kaebaja kontole augustist 2018 kuni kaebuse esitamiseni 22 000 eurot, nagu väidab kaebaja, siis ei ole 2018 juuni TSD parandamine õige, kuna väidatav maksukohustus ei saanud langeda ära 2018. a juunis, sest kui kaebaja poolt esile toodud asjaolud on õiged, siis on ettevõtlusest välja viidud raha tagastatud hilisematel maksustamisperioodidel. 16.2 Puudub vaidlus, et kaebaja Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte (MTA 06.12.2021 vastuse lisa 22 ) kohaselt tegi E. B. 20.09.2018 sularaha sisse makse kaebaja kontole. Kohus nõustub kontrollakti p-s 1.2.1.2 ja maksuotsuse p-s 3.2.5 toodud seisukohaga, et kuna E. B. poolt kaebajale makstud summa maksti samal päeval välja E. B. seotud äriühingule Itoil Trade OÜ, ei saa lugeda BLLB OÜ-le tehtud väljamakset summas 2000 eurot tagastatuks. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.2.5 veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebajal ei saanud olla Itoil Trade OÜ ees laenukohustust, kuivõrd väidetavalt saadud laen on osaliselt juba selle saamise päeval kantud edasi E. B. juhtimise all tegutsevale äriühingule Rikis11 OÜ. Seega ei saanud väljamakse summas 2000 toimuda reaalse laenutehingu katteks, vaid raha jõudis eeldatavalt tagasi ülekande teinud isiku või temaga seotud ettevõtte kasutusse. 16.3 Kaebaja väidab, et BLLB OÜ poolt 2020 oktoobris tehtud laenu tagasimakse summas 7661 eurot näitab, et tema tulumaksukohustus on vastavas summas ära langenud. Nagu nähtub 16.03.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (MTA 06.12.2021 vastuse 26 lisa ), siis on BLLB OÜ loovutanud kaebajale nõude Itoil Trade OÜ vastu summas 13 900 eurot ning kaebaja kohustus tasuma nõude eest hiljemalt 30.04.2020 kokku 13 900 eurot. Nimetatud summa on tasutud. Kohus jagab maksuhalduri kahtlust, et olukorras, kus BLLB OÜ võlgnes kaebajale 31.12.2019 seisuga 356 510 eurot, siis ei ole tavapärane nõude eest rahas tasumine, vaid usutav oleks nõude eest tasumine tasaarvelduste teel. Ka tasaarveldamine on tasumine, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt oli nõude eest rahas tasumine vajalik selleks, et esitada protsessuaalne tasaarveldusavaldus Itoil Trade OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-19-20692. Nõude eest tasumine tasaarvelduse teel sellist võimalust ei välista. Makasuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.1.3 b muu hulgas veenvalt põhjendanud, miks ei olnud BLLB OÜ-l nõuet, mida kaebajale müüa ning nõude aluseks olev nõudesumma 13 900 eurot ei ole tõene. Maksuhaldur on menetluses analüüsinud Itoil Trade OÜ ja BLLB OÜ vahelisi nõudeid ning tuvastanud, et perioodil 2014-2017 on BLLB OÜ laenud Itoil Trade OÜ-le tagastanud (MTA 06.12.2021 vastuse lisad 29 ja 32-34). Olukorras, kus Itoil Trade OÜ-l puudus nõue BLLB OÜ vastu, puudus tal ühtlasi nõue, mida kaebajale loovutada ja mille eest kaebaja oleks pidanud tasuma. Seega on usutav maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on kaebaja teinud aprillis 2020 BLLB OÜ-le alusetu väljamakse summas 13 900 eurot, mistõttu ei ole tõenäoline BLLB OÜ poolne laenu tagastamine summas 7661 eurot. 16.4 Eeltoodust kokku võttes nõustub kohus maksuhalduriga, et BLLB OÜ-le tehtud väljamaksete tagastamine kaebajale summas 18 651 eurot ei ole leidnud tõendamist.

17.1 Seonduvalt kaebaja volitatud esindaja E. V. poolt sularahas kaebajale makstud 36 500 euro tagastamisega selgitab kaebaja, et tegemist on Evojooks OÜ prokuristi E. V. poolt Evojooks OÜ nimel tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tagastamisega. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis ei ole õige kaebaja käsitlus, mille kohaselt ei ole seoses maksetega oluline kes, millisel kujul ja millisel eesmärgil raha kaebaja kontole kandis. Maksuhaldur on tagastusnõude õigsuse kontrollimisel õigustatud kontrollima kõiki makse tegemise asjaolusid ning ei saa lähtuda kitsalt eeldusest, et makse on kaebaja kontole laekunud. Seega on kontrollakti punktis 1.2.2.1 ja maksuotsuse punktides 3.3.3-3.3.7 põhjendatult analüüsitud E. V. poolt kaebaja kontole tehtud maksetega seotud asjaolusid ning on õigesti pööratud tähelepanu sellele, kas vahendid, mille arvelt ülekanded kaebaja kontole tehti, pärinevad Evojooks OÜ vahenditest. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et menetluses ei leidnud tuvastamist, kellelt E. V. raha sissemakseteks sai. Olukorras, kus väidetava raha üle andnud A. P. ei ole viibinud Eestis ega saanud seega E. V. raha üle anda, on põhjendatud kahtlus raha päritolu osas. Tuvastamist ei leidnud, et raha pärines Evojooks OÜ vahenditest ning et maksed tehti tema eest. Kohus nõustub maksuotsuses ning kontrollaktis tooduga. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.2.1 põhjendatult välja toonud, et samaaegselt E. V. poolt sularaha sissemaksetega kaebaja pangakontole toimusi kaebaja pangakontodelt väljamaksed Escrow BG Ltd-le perioodil 21.09.2018-03.10.2019 summas 65 000 eurot. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.2.1 ja maksuotsuse punktides 3.3.3 kuni 3.3.8 usutavalt põhjendanud kahtlust, miks on tõenäoline, et E. V. ei saanud sularaha A. nimeliselt isikult, vaid ta sai vahendid sularahas tasumiseks tehingute kaudu Escrow BG Ltd-le tehtud väljamaksete tagastamise teel kaebaja esindajale. Kontrollakti punktis 1.2.2.1 on põhjalikult selgitatud, mis põhjusel ei peeta usutavaks kaebaja poolt esitatud seletusi ja tõendeid, et kaebaja tasus Escrow BG Ltd-le summasid Eskrou RU teenuste eest. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud, et kaebaja ei ole deklareerinud Eskrou RU-ga väidetavalt tehtud tehinguid, mistõttu ei ole usutav, et Escrow BG Ltd-le tehtud väljamaksete aluseks on tehingud Eskrou RU-ga. Seega ei leidnud menetluses kinnitamist sularahas summade tagastamine kaebaja ettevõtlusesse E. V. poolt. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-368 (p 18), et kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, kust pidi E. V. prokuristina saama Evojooks OÜ kassasse sissemaksete tegemiseks raha, et see omakorda kaebajale kanda. Kaebaja ei ole nimetatud kahtlusi kõrvaldanud ka käesolevas kohtumenetluses, mistõttu loeb kohus usutavaks maksuhalduri järelduse, et sularaha sissemaksete puhul oli tegemist kaebaja enda rahaga, mille E. V. kaebaja kontole uuesti sisse maksis. 17.2 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole veenvalt selgitanud ega tõendanud, et Evojooks OÜ-le tehtud väljamaksete katteks sai ta enda omandisse Evojooks OÜ kaubad väärtusega 160 235 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 30.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-368 tuvastanud, et menetluses ei leidnud tõendamist, et Evojooks OÜ-l oleks 2016. a-l omanikuvahetusel olnud kaubavaru umbes 400 000 eurot ega seda, et jalanõud sellises väärtuses mahuvad sõiduautosse paari pappkasti. Majandusaasta aruandes märgitud kaubavaru väärtus ei tõenda tegelikku olukorda (p 15.2). Samuti jagas ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et Evojooks OÜ-le 160 000 euro üleandmist ei saa pidada tõendatuks vastavalt halduskohtu otsuse punktides 47 ja 53-54 toodule. Tallinna Halduskohus oma 6.11.2019 otsuse punktis 53 põhjalikult analüüsinud kaebaja ning Evojooks vahel väidetavalt 31.01.2019 sõlmitud kaupade üleandmisega seonduvaid asjaolusid ning leidis, et kaebaja väide kaupade üleandmise kohta ei ole tõendatud. Menetluses ei tuvastatud, et Evojooks OÜ oleks tõendanud kaupade soetust, kuna 2016 majandusaasta aruande kohaselt oli kaupade müük 0 eurot ja soetus 25 eurot, ettevõtte kontodelt ei nähtu aastatel 2015-2016 kaupade eest tasumisi, ning väidetavad laenusummad võeti pangakontodelt välja. Kaupade soetust ega müüki ei nähtunud ka 2017.a arvelduskontolt. Kohus leiab, et nimetatud olukorras ei ole kaupade kajastamine Evojooks OÜ 2016 majandusaasta aruandes piisav selleks, et lugeda kaupade olemasolu tõendatuks. Ei ole eluliselt usutav, et I. S. võttis 6.01.2015 kuni 07.09.2016 Evojooks OÜ arvelduskontole 80 korral tehtud väljamaksed pangakontolt välja kaupade soetamiseks ja ladustamiseks ning E. V. tuvastas kaupade olemasolu 10(12)

alles 2018-2019. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.4.3 vastates kaebaja väidetele usutavalt põhjendanud, et olukorras, kus Evojooks OÜ ei näidanud majandusaasta aruandes mingit majandustegevust, oli varude majandusaasta aruandes kajastamise eesmärgiks 2015-2016 laenukohustuste tasakaalu viimine, mis olid üles võetud 2016 aasta bilansis. Puudub vaidlus selles, et vaidlusaluse kauba müügiga tegeles reaalselt Inpello OÜ, kuid tõendatud ei ole, et müüdav kaup oli Evojooks OÜ kaup, mis oli kaebajale üle antud ja mille kaebaja omakorda andis Inpello OÜ-le üle komisjonimüügi lepingu alusel (MTA 06.12.2021 vastuse lisad 57 ja 58). Makshaldur on kontrollakti punktis 1.2.2.2 usutavalt põhjendanud kahtlust, mille kohaselt võis kaupade üleandmine Inpello OÜ-le küll toimuda augustis 2018, kuid faktiliselt anti üle tegevuse lõpetanud Technosport OÜ kaup, mitte aga kaebaja poolt Evojooks OÜ-lt omandatud kaup. Evojooks OÜ poolt kaebajale üleantud kaupade suurusjärk (käibemaksuta 133 529,26 eurot) (MTA 06.12.2021 vastuse lisa 50) vastab Technosport OÜ varude suurusele 2018 aasta bilansis 151 256 eurot (MTA 06.12.2021vastuse lisa 62 ). Asjaolu, et kaup oli Technosport OÜ 2019 ja 2020 majandusaasta aruannetes jätkuvalt olemas ei kõrvalda kahtlust, et Evojooks OÜ majandusaasta aruannetes ja kaebaja raamatupidamises esitatud andmed varude kohta ei vastanud tõele. 17.3 Kaebaja väidete kohaselt tagastas Command Trade Agency INC Eesti filiaal Evojooks OÜle tehtud väljamaksed 27.06.2019 summas 50 000 eurot ja 11.10.2018 kaebaja ja Command Trade Agency INC Eesti filiaali vahel Evojooks OÜ vastu esitatud nõude müügilepingu alusel 68 165 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et ei ole eluliselt usutav, et Command Trade Agency INC Eesti filiaal soostus ostma 20.05.2019 nõude müügilepingu alusel nõude varatu äriühingu Evojooks OÜ vastu hinnaga 118 164, 98 eurot (MTA 06.12.2021 vastuse lisa 68. Ebatõenäoliselt laekuva nõude omandamisel lepingus toodud hinna eest puudub majanduslik põhjendus ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis muudaksid tehingu eluliselt usutavaks. Command Trade Agency INC Eesti filiaali esindajana lepingule alla kirjutanud A. R. poolt maksuhaldurile antud seletused on olnud ebamäärased ning tema seletustest ei ilmne nõude omandamise eesmärk ( 06.12.2021 MTA vastuse lisad 69, 70 ja 71). Samuti viitavad kaebaja kontole tehtud ülekannete selgitused laenule (MTA 06.12.2021 vastuse lisad 20 ja 67), mitte aga nõude eest tasumisele, mis seab põhjendatult kahtluse alla maksete seose nõude loovutamise lepinguga. Eeltoodud ning kontrollakti punktis 1.2.2.3 ja maksuotsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel ei pea kohus usutavaks kaebaja väiteid Evojooks OÜ väidetava laenu tagastamise ja tulumaksukohustuse äralangemise kohta. 17.4 Järgnevalt väidab kaebaja, et Bulgaaria äriühing A26-40 EOOD on tagastanud kaebajale Evojooks OÜ-le tehtud väljamakse 4 540 euro ulatuses. Kohus nõustub kontrollakti p-s 1.2.2.4 ja maksuotsuse p-s 3.6 toodud seisukohtadega ega korda neid üle (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.6.2 põhjendatult leidnud, et kuna kaebaja töötaja E. V. suhtles A26-40 EOOD esindajaga tehingutes Technosport OÜ esindajana, on usutav, et ta korraldas ka A26-40 EOOD poolt tehtud maksed Evojooks OÜ nimel, et saada alus maksukohustuse vähendamiseks. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et A26-40 EOOD poolt Evojooks OÜ eest intresside ja viiviste maksed ei anna alust maksukohustust vähendada. 17.5 Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole Evojooks OÜ-le tehtud maksete tagastamine kaebaja ettevõtlusse ning maksukohustuse vähendamine ei ole põhjendatud.

omakorda on kandnud summad edasi Express Technology LP-le, kes omakorda on kandnud summad kaebajale tagasi. Oluline on ka, et RicRic OÜ ei omanud 2019 aastal majandustegevust ning oli 17.12.2018 äriregistrist kustutatud (06.12.2021 MTA vastuse lisa nr 8), mistõttu ei ole eluliselt usutav RicRic OÜ kohustuste täitmine kolmandate isikute poolt. Varasemas menetluses on tuvastatud, et E. B. võttis väidetavalt saadud laenusummad pärast nende laekumist RicRic OÜ arvelduskontolt kohe välja (MTA 06.12.2021 vastuse lisa 93), mistõttu ei ole usutav, et ta otsustas need kaebajale koos viiviste ja intressidega tagastada. Kohus nõustub vastustajaga, et RicRic OÜle tehtud väljamaksete tagastamist ei saa pidada tõendatuks.

MENETLUSKULUD

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.