Expertline OÜ hagi Silverhansa OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
14 313.84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Expertline OÜ (registrikood 11095481, asukoht: Metsa 18-5, 41101 Iisaku alevik, Iisaku vald, Ida-Virumaa), lepingulised esindajad: Allan Valk (e-post: [email protected]) ja Margus Kiir (e-post: [email protected]); Kostja: Silverhansa OÜ (registrikood 10558074, asukoht: Juhtme 27-10, 10112 Peetri, Harjumaa), lepinguline esindaja: Tarvo Lindma (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
10. oktoober 2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Margus Kiir; Kostja lepinguline esindaja Tarvo Lindma.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja Silverhansa OÜ-lt hageja Expertline OÜ kasuks transporditeenuse eest tekkinud põhivõlgnevus 5 786 (viis tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) eurot 32 senti.
Ülejäänud, s.o metsaraie ja metsaväljaveo teenuste eest võlgnevuse väljamõistmise nõudes jätta hagi rahuldamata. 1 (10)
2-16-7352
4.Välja mõista kostja Silverhansa OÜ-lt hageja Expertline OÜ kasuks osaliselt menetluskulud (riigilõiv) 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot.
5.Välja mõista hageja Expertline OÜ-lt kostja Silverhansa OÜ kasuks osaliselt menetluskulud 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 90 senti.
6.Jätta kummagi poole ülejäänud kohtuvälised (õigusabi) kulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Silverhansa OÜ-lt hageja Expertline kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Välja mõista hageja Expertline OÜ-lt kostja Silverhansa OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (172.90 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.10. mail 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt Expertline OÜ (hageja) osutas OÜ-le Silverhansa (kostja) suulise lepingu kohaselt metsamaterjali veoteenust ja kompleksteenust (metsaraie, väljavedu, metsamaterjali vedu kostja poolt ette antud sihtkohtadesse).
2.Seoses asjaoluga, et kostja on jätnud 22.05.2014 arve 2014230 summas 14 201.16 eurot (maksetähtaeg 29.05.2014) ja 11.08.2014 arve 2014395 summas 112.68 eurot (maksetähtaeg 18.08.2014) tasumata, moodustab kostja võlg hageja ees 14 313.84 eurot. Metsamaterjali veoselehed, teenustööde akti ja arved on kostja kätte saanud. Esialgselt tööde käigus ei esitatud kostja hageja poolt osutatud teenustele mingeid vastuväiteid ega pretensioone.
3.Juunis 2014 hakkas kostja hagejale väitma, et talle veetud metsamaterjali kogustes on suured vahed ning teatud koguses on metsamaterjali puudu. Hageja on seisukohal, et ta täitis omapoolsed lepingulised kohustused, st metsaraie, väljavedu ja transport, nõuetekohaselt ning hageja poolt teostatud tööd/teenused on kostja poolt vastuvõetud, kuna hageja on tööd lõplikult teostanud. Hageja on kostjale esitanud kõik dokumendid, metsamaterjali veoselehed, arved, aktid. Kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust ning kostja vastutab rikkumise eest.
4.Lähtudes eeltoodust palub hageja VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1, § 637 lg 3, lg 4, § 638, § 641 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja 14 313.84 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 2 (10)
2-16-7352
KOSTJA VASTUVÄITED
5.08. juunil 2016 esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kostja ei ole hagejaga nõude aluseks olevate tööde tellimiseks lepingut sõlminud ning teenuseid, mille eest maksmata jätmist hageja kostjale ette heidab, tellinud, mistõttu puudub kostjal kohustus hagejale nimetatud summasid tasuda. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolu selliste tööde tellimiseks, mille eest on kostjale nõue esitatud. Asjaolust, et hageja on kostjale varasemalt metsamaterjali veoteenust ja kompleksteenust osutanud, ei saa järeldada, et kostja oleks tellinud teenuseid, mille eest tasumata jätmist hageja talle ette heidab.
6.Hageja ei ole tõendanud tema poolt nõutava summa ulatuses töö, s.o metsamaterjali veoteenuse ja kompleksteenuse faktilist osutamist kostjale. Hageja viitab, et kostja on metsamaterjali veoselehed, teenustööde akti ja arved kätte saanud, kuid kostja ei ole ta neid dokumente kätte saanud ega allkirjastanud ning seega ei ole kostja nendega ka mingil viisil nõustunud. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda hageja väidete aluseks olevaid asjaolusid ning seega on hagi TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendamata. Hageja on hagi lisana 5 esitanud kirjavahetuse, millele ta on viidanud kui hageja ja kostja läbirääkimistele. Kirjavahetusest nähtub, et hageja on suhelnud Margus Kukega, kes ei ole ega pole kunagi olnud kostja juhatuse liige ega oma muul alusel volitust kostjat esindada.
HAGEJA SEISUKOHT
7.14. juulil 2016 esitatud seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Seisukoha järgi hagiavaldusele on lisatud veoselehed, millised on koostatud ajavahemikul veebruar 2014 kuni juuni 2014. Hageja esitas teostatud tööde eest igakuiselt kostjale arveid, millest enamik on kostja poolt ka jooksvalt tasutud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on tasunud mitmed hageja poolt kostjale metsamaterjali veoteenuse ja kompleksteenuse osutamise eest esitatud arved. Kuna poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud kirjalikku lepingut, siis millise kokkuleppe vms alusel kostja nimetatud arved tasus. Hageja ja kostja vaheline lepinguline suhe (ilma kirjaliku lepinguta, st suulise lepingu kohaselt tööde tellimine, töö teostamine, arvete esitamine, arvete maksmine) oli lepingupoolte vahel väljakujunenud praktika ja poolte tavapärane käitumine. Lepinguline suhtest tulenevad kohustused täideti IdaVirumaal (osad veose lähtekohad olid Lääne-Virumaal).
8.Hageja ja kostja vahelises suhtes ja suhtlemises on M. K käitunud algusest peale selliselt, mis on mõjutanud hagejat algusest peale uskuma, et M. K tegeleb nii Comex Capital OÜ kui ka Silverhansa OÜ asjaajamisega ning et talle on kostja poolt antud volitus vastavate toimingute ja tehingute tegemiseks. Kostja juhatuse liige Margus Vöörman on olnud teadlik M. K tegevusest ja käitumisest ning sellest, et M. K tegutseb kostja nimel esindajana, ning kostja on aktsepteerinud M. K sellist käitumist, ta ei ole M. K sellist tegevust katkestanud ega lõpetanud. M. K ja kostja juhatuse liige Margus Vöörman on mõlemad seotud mitmete teiste äriühingute kaudu. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et M. K volitus esindada kostjat tekkis seaduse alusel tulenevalt TsÜS § 118 lg 2.
9.Hageja poolt teostatud metsamaterjali veoteenus ja kompleksteenus oli seotud vaid ühe metsalangiga (xxxx maaüksus, xxxx) ning asjaolu, et hagejal tuleb teenust osutada kahele äriühingule, tulenes kostja ja Comex Capital OÜ esindajate (M. K ja Margus Vöörmani) soovist ja tahtest. Kasvava metsa raieõigus xxxx maaüksusel kuulus nii kostjale kui ka Comex Capital OÜ-le ning asjaajamist korraldas ja organiseeris mõlema äriühingu nimel peamiselt M. K, kelle korraldusel vormistati osad veoselehed (jm dokumendid) kostja nimele ning osad Comex Capital OÜ nimele. Arved osutatud teenuste eest 3 (10)
2-16-7352 saatis hageja raamatupidaja kõik M. K e-posti aadressile, osad neist kostja ja Comex Capitali OÜ poolt tasuti, osad jäid tasumata.
MENETLUSE KÄIK
10.26.09.2016 esitas hageja kohtule taotluse nõuda Jeld-Wen Eesti AS-ilt välja veoselehtede alusel vastuvõetud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid ning kõik Silverhansa OÜ poolt Jeld-Wen Eesti AS-ile esitatud arved, mis kajastavad taotlusele lisatud veoselehti.
11.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Samuti jäi esindaja hageja Jeld-Wen Eesti AS-ilt tõendite väljanõudmise taotluse juurde.
12.Kostja esindaja jäi kostja vastuse juurde. Esindaja ei nõustunud hageja tõendite väljanõudmise taotlusega ja esitas vastuväite kohtu tegevuse peale.
13.Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A. P.
14.Pooled nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus määras teha järelpäring Jeld-Wen Eesti AS-ile hageja poolt 26.09.2016 taotluses toodud tõendite väljanõudmiseks, lükata asja arutamine edasi ja lahendada tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel.
15.14. oktoobril 2016 nõudis kohus Jeld-Wen Eesti AS-ilt tõendite esitamist hiljemalt 31.10.2016. Kuna kohtu nõuet ei täidetud, siis 08.11.2016 tegi kohus korduva taotluse kohtunõude täitmiseks. 11.11.2016 esitas Jeld-Wen Eesti AS kohtu poolt nõutud dokumentaalsed tõendid.
HAGEJA LÕPPSEISUKOHT
16.28. novembril 2016 esitatud seisukohas hageja tõi täiendavalt, et veoselehed on kostja poolt väljastatud. Enne veo algust täidis materjali omanik/kostja kõik lahtrid. Vedaja täidab veoselehel ainult veoki, selle juhi ja kuupäeva andmed. Metsamaterjali saaja täidab vastuvõetud koguse andmed. Hageja aktid ja arved on vastavuses kostja metsamaterjali saaja aktsepteeritud kogustega. Seega on töö maht aktsepteeritud nii kostja enda kui ka temalt materjali ostja kinnitustega. Jeld-Wen Eesti AS esitatud dokumentidest nähtub, et kostja seaduslik esindaja tunnistab kõiki veoselehti ja aktsepteerib neid.
17.Kostja väide, et hageja ise on kellelegi 3. isikule viinud puitu, 3.isik on tasunud kostjale mingeid summasid on absurdne. Jeld-Wen Eesti AS esitatud dokumentatsioon lükkab need väited ümber, st kostja täpselt teadis, mida, kui palju, millisel alusel on veetud ning esitas ka materjali eest ostjale vastavad nõuded ning aktiga aktsepteeris kõik veoselehed. Arve nr 2014395 11.08.2014 summas 112.68 eurot on esitatud kostja tellitud veo eest vastavuses transporditeenuse hinna kokkuleppega. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid arvele esitanud. Teenus osutati nagu alati kostja poolt hagejale esitatud veoselehe alusel. Veoseks oli Jeld-Wen Eesti AS poolt väljasorteeritud metsamaterjali äraviimine teisele materjali ostjale, so AS-ile Imprest (Rakvere – Oja küla Viru-Nigula vald – 22 km, 24.84 tm). Ei ole eluliselt usutav, et hageja läheks oma algatusel Jeld-Wen Eesti AS suletud territooriumilt ära viima talle mitte kuuluvat metsamaterjali omaniku teadmata ning omaniku huvides viib selle kolmandale isikule. KOSTJA SEISUKOHT 11.11.2016 TÕENDILE 4 (10)
2-16-7352
18.29. novembril 2016 esitatud seisukohas kostja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja leidis, et Jeld-Wen Eesti AS-i tõend ei tõenda hagiavalduse aluseks olnud asjaolusid, s.t metsa ülestöötamise ja veoteenuse osutamist hageja poolt kostjale. Kostjale jääb ka arusaamatuks, mida hageja hinnangul tõend tõendama pidi. Kostja ei ole allkirjastanud tõendis esitatud veoselehti. Tõendis nähtuvad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, kuid kostja ei ole allkirjastanud veoselehti. Tõendi lehekülgedel 4, 25 ja 38 on lisatud digiallkirjastamist tõendavad digiallkirjade kinnituslehed, kust nähtuvad allkirjastatud failid. Kostja on allkirjastanud vaid .doc-lõpulised metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, kuid mitte lisatud veoselehti. Samuti on ebaõige hageja väide, et enne veo algust täidab materjali omanik/kostja kõik lahtrid.
19.Mis puudutab hageja 28.11.2016 väidet, et kostja seaduslik esindaja tunnistab kõiki veoselehti ja aktsepteerib neid, kuna on allkirjastanud tõendis olevad aktid (mitte veoselehed), siis selgitab kostja, et ta ei pea igapäevaselt arvestust, millel tuginevad metsa kokkuostjate poolt allkirjastamiseks esitatud aktid. Juhul, kui käibenäitajates tekivad vastuolud ja puudujäägid, asutakse tuvastama võimalikke probleemkohti. Käesoleval juhul on kostja tuvastanud, et hageja poolt väidetud teenuseid ei ole osutatud, mistõttu ei ole ka kostja aktsepteerinud hageja poolt esitatud arveid. Sarnaselt kohtuistungil selgitatule kordab kostja, et hageja kompleksteenuse osutajana on eelduslikult oma valdkonna professionaal ning kõnealuses valdkonnas kasutatakse tavapäraselt GPS süsteeme, mis võimaldavad fikseerida ja jäädvustada metsalõikamismasina täpse asukoha igal ajahetkel ning metsmaterjali lõikamise loendurit, mis võimaldab fikseerida ja jäädvustada lõigatud metsamaterjali koguse ja selle lõikamise aja. Mõlemad süsteemi andmed koos võimaldaksid nii ajaliselt kui ruumiliselt täpselt kontrollida teostatud tööde mahu ja aja. Hageja ei ole taolisi jäädvustatud andmeid esitanud. Ei ole eluliselt usutav, et hageja antud valdkonna professionaalina ei omaks või ei oleks omanud taolisi andmeid vaidlusaluste asjaolude kohta ning ainus loogiline selgitus saab olla see, et hageja ei soovi neid esitada, kuna need ilmselt ei kinnita hageja väiteid.
20.Mistahes arveldused kolmanda isikuga ei saa aga tõendada hageja nõuet, kuna need ei puuduta hagejat. Isegi, kui kohus peaks leidma, et hageja võis kostja heaks mingil määral metsamaterjali vedada, siis ei ole aga tõendist võimalik järeldada hagiavalduse lisas 2 viidatud metsa ülestöötamise teenuse (kompleksteenus) teostamist hageja poolt kostjale. Osutatud veoteenus ei tähenda tingimata seda, et vedaja on ka veetava metsa üles töötanud. Metsamaterjalide kogused tõendis ja veoselehtedel on erinevad. Seega ei saa tõend tõendada metsamaterjali veoteenuse osutamist hageja poolt.
21.Isegi, kui eeldada, et tõendiga on mingis ulatuses tõendatud hagis väidetud osas metsamaterjali vedu hageja poolt, siis on Jeld-Wen Eesti AS-ile antud üle oluliselt vähem puitu, kui hageja on veoselehtede alusel väitnud ning veo eest hagiavalduses tasu nõudnud. Tõendi lk 24 olevast aktist nr 6547 nähtub, et väidetavalt on veoselehtede SH442, SH499, SH511, SH478, SH480, SH484, SH539, SH488, SH490 ja SH519 alusel Jeld-Wen Eesti AS-ile üle antud 219.98 m3 männipalki. Kui aga liita kokku viidatud veoselehtedel kajastatud puidukogused, siis on väidetavalt hageja poolt veetud kokku 259.66 tm männipalki. Üldteadaolevalt tähistab tihumeeter õhuvahedeta ühte kuupmeetrit puhast puidumassi ning puidu mahu kuupmeetrites väljendamisel sisaldab see ka õhuvahesid ladustatud puidu vahel. 1 tm puitu on rohkem võrdne kui 1 m3 puiduga. Seega on aktus kajastatud oluliselt vähem puitu kui veoselehtedel. Samamoodi on tõendi lk 37 olevast aktist nr 6551 näha, et väidetavalt on veoselehtede SH524, SH526 alusel Jeld-Wen Eesti AS-ile üle antud 35.786 m3 kuupmeetrit männipalki, kuid nimetatud veoselehtedelt nähtub aga 48.6 tm männipalgi väidetav üleandmine JeldWen Eesti AS-ile, seega on ka siin märkimisväärne erinevus. Kostja jaoks jääb tõendist ebaselgeks, 5 (10)
2-16-7352 kas ja kui palju puitu on väidetavalt veetud ning üle antud, kuivõrd Tõend on vastuoluline. Hageja poolt väidetavalt veetud metsamaterjali kogus on ebaselge ja tõendamata veoteenuse maht, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldada, kuna hageja on jätnud esitamata tõendid, mis selgelt tema poolt hagiavalduses esitatud nõudeid tõendaksid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale suulise lepingu alusel metsamaterjali veoteenust ja kompleksteenust. Hagiavaldus on esitatud võlaõigusseaduses (VÕS) § 635 lg 1, § 637 lg 3, lg 4, § 638, § 641 õiguslikel alustel ja hageja väidab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
25.Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS § 635, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise fakti, töövõtulepingu sisu, poolte kohustused, hageja poolt kokkulepitud viisil kostjale kohustuste täitmise ja VÕS § 636 lg 1 sätestatud tööde kostjale või kostja nõudel kolmandale isikule ülendamise fakti. Võlaõigusseadus ei kohusta lepingupooli sõlmima töövõtulepingut kirjalikus vormis. TsÜS § 77 lg 1 tulenevalt oli hagejal ja kostjal õigus sõlmida töövõtuleping ka suulises vormis. Kuna kostja vaidleb hagile vastu väites, et ta pole hagejaga hagi aluseks olevate tööde tellimiseks töövõtulepingut sõlminud ning teenuseid, mille eest maksmata jätmist hageja kostjale ette heidab, tellinud, siis käesolevas menetluses on tõendamiskoormis hagejal.
26.Hagiavalduse kohaselt teenuste osutamine kostjale on tõendatud hagiavalduse juurde lisatud veoselehtedega, s.o 14.02.2014 nr SH431, 14.04.2014 nr SH430, 15.04.2014 nr SH406, 15.04.2014 nr SH407, 20.04.2014 nr SH435, 21.04.2014 nr SH506, 22.04.2014 nr SH484, 23.04.2014 nr SH488, 23.04.2014 nr SH495, 23.04.2014 nr SH511, 24.04.2014 nr SH480, 24.04.2014 nr SH490, 24.04.2014 nr SH499, 25.04.2014 nr SH442, 25.04.2014 nr SH478, 25.04.2014 nr SH539, 28.04.2014 nr SH519, 6 (10)
2-16-7352 30.04.2014 nr SH524 ja 02.05.2014 nr SH526, millede alusel hageja poolt xxxx maaüksuselt (asukoht xxxx) Rakveresse veetud ja Jeld-Wen Eesti AS-i territooriumil üle antud metsamaterjali eest, kostja poolt esitatud arvete alusel on Jeld-Wen Eesti AS välja maksnud raha kostjale. Samuti nõude tekkimise tõendamiseks on hageja tuginenud 19.06.2014 veoselehele nr SH502, mille alusel väidetavalt ta on osutanud kostjale veoteenust Jeld-Wen Eesti AS-i poolt vastu võtmata kostja metsamaterjali Imprest AS-i territooriumile Viru-Nigulasse vedamiseks ja ülendamise kohta (I kd, t.lk. 9-28).
27.TsMS § 329 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu poolt hageja taotlusel Jeld-Wen Eesti AS-ilt nõutud dokumentaalsete tõendite kohaselt hagiavalduse juurde lisatud veoselehtedega (välja arvatud 19.06.2014 veoseleht nr SH502) seoses esitas kostja Jeld-Wen Eesti AS-ile 25.04.2014 arve nr 140005 summas 29 214 eurot (arve on esitatud osaliselt ka muude veoselehte alusel, milledele hageja hagis tuginenud ei ole), 30.04.2014 nr 140006 summas 19 798.20 eurot ja 13.05.2014 nr 140008 summas 3 220.74 eurot (II kd, t.lk. 77-116). Kuigi kostja on vaielnud hagile vastu ka selle tõttu, et osutatud transporditeenuse maht on tõendamata, kuna Jeld-Wen Eesti AS-i poolt vastu võetud kogused erinevad veoselehtedel näidatud kogustega, ei ole kostjal vaidlust hageja poolt transporditeenuse osutamise ja hageja poolt veetud metsamaterjali kostja nimel vastuvõtmisele ja metsamaterjali eest kostjale raha maksmisele. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega vastuvõetud metsamaterjali kogustes kuupmeetrites ja hageja poolt veetud kogustes tihumeetrites tekkinud vahede kohta. Hageja on põhistanud vahede tekkimist hagiavaldusele lisatud 11.08.2014 arvega 2014395 summas 112.68 eurot, millest lähtudes 24.84 tm metsamaterjali vedas ta AS-i Imprest asukohta, mis asub Rakverest 22 km kaugusel (I kd t.lk. 34). Eeltooduga kohus on tuvastanud, et tõendatud on hageja poolt kostjale veeteenuse osutamine.
28.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega veoselehtedele märgitud ja vastuvõetud koguste erinevuste tõttu transporditeenuse mahtu tõendamata jätmise kohta. Kohus leiab, et vastuvõetud metsamaterjali koguste fikseerimine ei ole hageja kui transporditeenuse osutaja (vedaja) ülesanne, selle pidi korraldama kostja või kostja poolt selleks volitatud kolmas isik (käesoleva vaidluse puhul selleks isikuks võis olla ka Jeld-Wen Eesti AS). Jeld-Wen Eesti AS ei ole esitanud andmeid, milledest saaks kohus kontroolida, millise saatelehe alusel ja millises koguses ta hageja poolt veetud metsamaterjali vastu võttis ning kas ja kui palju hageja esitatud veoselehtede alusel ta tegelikult metsamaterjali kokku vastu võttis. Jeld-Wen Eesti AS-i esitatud tõendite alusel kostja nimel üleantud-vastuvõetud metsamaterjalide kogustes on ka veoselehtede nr SH508, SH434, SH437, SH507, SH408, SH436, SH487, SH433, SH438, SH482, SH432 (I kd t.lk. 49) üle antud metsamaterjal, mille kogust ei ole eraldi välja toodud.
29.VÕS § 637 lg 1 alusel, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Transporditeenuse hinnale kostja vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu leiab kohus, et hagi hagiavalduse juurde lisatud veoselehtede alusel osutatud transporditeenuse osas, s.h transporditeenus xxxx-Rakvere 4 728.03 eurot (473.75 tm x 9.98 eurot) ja transporditeenus Rakverest Imprest AS-i asukohta summas 93.90 eurot (24.84 x 3.78), milledele lisandub käibemaks vastavalt 945.61 eurot ja 18.78 eurot, on põhjendatud. Seega tuleb hagi rahuldada kokku summas 5 786.32 eurot (4 728.03 + 945.61 + 93.90 + 18.78, vt I kd t.lk. 29-31). 7 (10)
2-16-7352
30.TsMS § 436 lg 1 ls 1 alusel kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus leiab, et hageja ei suutnud menetluses tõendada poolte vahel kompleksteenuse osutamise kohta töövõtulepingu sõlmimist. Hageja on kompleksteenuste osutamist üritanud tõendada tunnistaja ütlustega. Kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistaja A. P ütlustega on tuvastatud küll, et tunnistaja on hageja esindajana pidanud läbirääkimisi ja suhelnud kostjaga, kuid tunnistaja ütluste alusel ei olnud võimalik tõendada nõude suurust. Kostja esindaja on teatanud, et varem oli küll poolte vahel lepinguline suhe. Olukorras, kus kostja ei tunnista hageja nõuet, pidi hageja oma nõuet kompleksteenuse osutamise kohta tõendama. Hagiavalduse järgi hõlmas kompleksteenus metsalangetamist (metsaraie) ja metsaväljaveo ja metsamaterjalide transporti. Kohus nõustub kostja vastuväidetega selle kohta, et käesolevas menetluses ei ole hageja suutnud tõendada, millal, millistel kuupäevadel, millistes kogustes, millise metsalangetamismasinaga, millise liiki metsamaterjali ta langetas. Samuti on tõendamata, kellele raieõigus vaidlusealusel maaüksusel kuulus ning kes kohustus väidetavalt hageja poolt langetatud metsamaterjali eest tasuma. TsMS § 436 lg 1 tulenevalt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus leiab, et hageja esitatud tõendid, s.o teenustööde akt ja 22.05.2014 arve nr 2014230 (I kd t.lk. 29, 30) ei kinnita nõude tekkimist, kuna VÕS § 3 tulenevalt nendest ei saa võlasuhe tekkida. Ei kinnita hagejal nõudeõiguse tekkimist ka väidetavalt kostja poolt varem hageja arvete tasumine (I kd t.lk. 33). Kohtuistungil kostja esindaja on rõhutanud, et maaüksus, millel väidetavalt hageja raiet teostas, on väga suur, 316 hektari suurune ning et maaüksusel teostasid pika aja jooksul raiet mitu äriühingut. Kuna nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, ei hageja kostjale metsaraie ja metsaväljaveo teenust osutas. Sellepärast ei ole kohtul võimalik hagi metsa langetamise, metsa ülestöötamise ja metsaväljaveo teenuste osas rahuldada, sest nõude rahuldamisel muutuks kohtuotsus kontrollimatuks. Nõude olemasolu ja nõude suuruse tõendamata jätmise tõttu, jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Vastuväite lahendamine
31.Kostja esindaja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevuse peale, leides, et kohus on rikkunud menetlusnorme, kuna määras hageja taotlusel nõuda dokumentaalseid tõendeid Jeld-Wen Eesti AS-ilt ning kuulas kohtuistungil tunnistajana isiku, kes volituse alusel esindas hagejat tehingute tegemisel.
32.Kuigi TsMS § 331 lg 1 ls 2 alusel vastuväite lahendab kohus määrusega, arvestades, et määrus, millega vastuväide lahendatakse, ei ole edasikaeavatav, leiab kohus, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes on võimalik kostja vastuväidet lahendada ka käesoleva kohtulahendiga. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ja jätab vastuväited rahuldamata alljärgnevate põhjendustel.
33.Kohtuistungil hageja tunnistajana üle kuulatud A. P on teatanud, et ta on volituse alusel esindanud hagejat tehingute s.h ka kostjaga tehingute tegemisel. Samas A. P ei ole hageja seaduslik esindaja. Hageja registrikaardi B-osa järgi on hageja juhatuse liikmeteks Jaanus Pärnpuu ja Kaupo Karja (I kd. tl. 56). TsMS § 251 lg 1 tulenevalt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kuna A. P ei ole käesolevas menetluses hageja esindaja, siis oli lubatud tema tunnistajana ärakuulamine. Lisaks käesolevas asjas nõude osaliselt rahuldamisel ei saanud kohus tunnistaja ütlustele üldse tugineda, mistõttu sisuliselt tunnistaja ülekuulamisel ei ole ka tähendust.
34.Mis puudutab tõendite nõudmist kohtu poolt, siis Viru Maakohtu 29.08.2016 alluvusel saatmise taotluse lahendamise ja kohtuistungi määramise määruse resolutsiooni punktis 5 kohus määras mitte anda pooltee täiendavate seisukohtade esitamise võimalus, välja arvatud kui täiendava seisukoha esitamine on tingitud pärast asjas kohtuistungi määramist teada saanud asjaolust (II kd, t.lk.3, 4). 8 (10)
2-16-7352 Kohtuistungil kohus rahuldas hageja 26.09.2016 esitatud taotluse tõendite nõudmiseks Jeld-Wen Eesti AS-ilt, põhjusel, et hageja oli vastava taotluse juba 19.07.2016 Jeld-Wen Eesti AS-ile esitanud, kuid viimane oli jätnud hageja nõude täitmata. Maakohus leiab, et sellises olukorras tõendite nõudmine oli TsMS § 278 ja § 279 lg 1 alusel lubatav. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.Hagi rahuldatakse summas 5 786.32 eurot, mis on 40% hagi hinnast (14 313.84 eurost). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Haginõude rahuldatava osalt 5 786.32 eurolt tuleks hagejal riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 650 eurot, millest peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt 425 eurot. Ülejäänud, s.o kohtuväliste (õigusabi) kulude, välja arvatud punktis 37 toodud kulude, osas peab maakohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
37.10.10.2016 protokollitud määrusega kohus on andnud pooltele tähtaja võimalike kirjalike seisukohtade esitamiseks Jeld-Wen Eesti AS-i poolt esitatavatele tõendietele ning kirjalike teeside esitamiseks (II kd t.lk. 63). Sama määrusega kohus on määranud jätta kõik istungi edasilükkamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Hagejast tingituna oli kostja sunnitud 29.11.2016 esitama täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja, millest täiendav seisukoht on sisuliselt 2-l lehel. Kohus ei nõustu hageja 28.11.2016 menetlusdokumendis toodud seisukohaga, et poolte täiendavate seisukohtade näol on tegemist kirjalike teesidega. Kohus ei olekski kohtuistungil pooltele kirjalike teeside esitamiseks täiendavat tähtaega andnud, kui asja arutamine ei oleks edasi lükatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus täiendava seisukoha koostamiseks kokku 1.33 tund (2 lk x 40 min : 60 min). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 130 eurot (II kd t.lk. 137). Käibemaksu hüvitamist kostja taotlenud ei ole. Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja tasu kostja täiendava seisukoha esitamise eest 172.90 eurot (1.33. x 130), mida TsMS § 169 lg 1 alusel mõistab kohus hagejalt välja.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on esitanud taotlused menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (II kd t.lk. 126, 137).
9 (10)
2-16-7352
39.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista Silverhansa OÜ-lt Expertline OÜ kasuks täiendavalt võlgnevus 8527 eurot 52 senti (kokku 14 313 eurot 84 senti).
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus muutmata.
3.2.Välja mõista Silverhansa OÜ-lt Expertline OÜ kasuks võlgnevus 14 313 eurot 84 senti.
3.3.Jätta menetluskulud maakohtus Silverhansa OÜ kanda.“
4.Rahuldada Expertline OÜ apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata Silverhansa OÜ apellatsioonkaebus.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Silverhansa OÜ kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohtu 20.12.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Osaühing Silverhansa kanda. 23.12.2016 kohtuotsus 2-16-7352 jõustus osaliselt 20.12.2017 Riigikohtu kohtumäärusega.
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.