lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-732/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-732/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2079
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
SHS § 42 lg 1, 2HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-732/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.04.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-840/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-732

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-732 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-732 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.03.2022 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks haldus- ja halduskohtumenetluses ning ka õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on puuduva töövõimega ja talle on määratud raske puue 5 aastaks, kuna taotleja ei ole ulatuslike ja püsivate terviseprobleemide tõttu (sh Aspergeri sündroom, segatüüpi ärevushäired, ravimitekkeline parkinsonism, mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega, tähelepanu- ja keskendumishäired) võimeline ise sissetulekut teenima. Taotleja elatub üksnes erinevatest riigi ja kohaliku omavalitsuse toetustest ning ta ei ole võimeline soetama endale sobivat elukohta, vaid vajab riigi abi ja tuge elukoha saamisel. Taotleja on alates 2017. a aprillist elanud koos emaga munitsipaaleluruumides nii Lasnamäel kui ka Õismäel, kuid varasemad elukohad ei sobinud talle pideva olmemüra tõttu, millest tulenevalt vajas taotleja ka haiglaravi. Taotlejal on terviseprobleemide tõttu ülitundlikkus helide suhtes. Hetkel elab taotleja Õismäel järjekordses sotsiaalkorteris, kus on samuti probleemid müraga. Kuigi linnaosavalitsus lubas kohandada korteri taotlejale sobivaks, tehti kohandused vaid osaliselt (sh on pooleli mõõtmised), mistõttu ei suuda taotleja endiselt selles korteri elada.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
RÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamine
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
SHS § 15 lg 1
SHS § 3 lg 1
SHS § 41 lg 1

3-22-732 Taotleja tervis võib müra ja tavapärasest tugevamate helide tõttu halveneda ning seetõttu peab ta elama ja viibima rahulikus ja vaikses keskkonnas, kuivõrd vastasel juhul suurenevad taotleja psüühikahäiretega seotud probleemid ja taotleja võib vajada haiglaravi. Normaalseks eluks ja terviseprobleemide süvenemise vältimiseks vajab taotleja paksude seinte ja korralikult suletavate akendega eluruumi. Taotleja on suhelnud õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumiga, kes on leidnud, et kohalikul omavalitsusel tuleb taotlejale võimalda tema vajadustele vastava sotsiaaleluruumi kasutamist või selle puudumisel hankida talle üüriturult sobiva korter ning vajadusel hüvitada seonduvad kulud. Taotlejal on terviseprobleemide ja õigusalaste teadmiste puudumise tõttu raskendatud dokumentide koostamine ja nendest aru saamine (võimalusel aitab teda ema), mistõttu vajab taotleja selleks advokaadi abi. Taotlejale on korduvalt valetatud ning teda on survestatud eelmistest elukohtadest välja kolima. Lisaks tegeleb taotleja hetkel ülikoolis bakalaureuseõppe lõputöö kirjutamisega.

2.Haabersti Linnaosa Valitsus selgitas 31.03.2022 vastuses kohtunõudele, et X elas varem koos emaga Lasnamäel ja kolis 13.08.2020 Õismäele, kus talle on võimaldatud elamist kortermaja viimase korruse korteris, milles teostati mh vajalikud kohandused heliisolatsiooni osas. Eluruumi kohandamise küsimustega tegeleb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning kaasatud on Tallinna Linnavaraamet. X ei ole esitanud uut taotlust eluruumi saamiseks, vaid on nõustunud asuma elama praegusele aadressile, mille üürileping sõlmiti 29.06.2021.
3.Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2022 määrusega X taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata (resolutsiooni p 1). HKMS § 2 lg-tes 4 ja 5 sätestatud üldpõhimõtted tagavad, et menetlusosaline ei oleks menetluses halvemas olukorras selle tõttu, et tal puudub advokaadist esindaja. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise ning tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Samuti tagab kohus oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kuna kohus peab olema asjaolude väljaselgitamisel alati aktiivne ja hoolitsema, et ilma juriidiliste teadmisteta menetlusosalise huvid ei saaks kahjustada, loetakse enamus halduskohtusse pöörduvaid isikuid võimeliseks oma õigusi ise kaitsma. Ka taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Riigi õigusabi taotluse tekst on selge ja arusaadav ning taotleja on oma probleemi põhjalikult kirjeldanud ja toonud välja olulisemad faktid. Kui taotleja pöörduks kaebusega halduskohtusse, oleks ta halduskohtu juhiseid järgides võimeline kõrvaldama kaebuse puudused (nt täpsustama nõuet) ja osalema menetluses ilma advokaadist esindajata. Kõige olulisem on see, et isiku avaldustest oleks aru saada, mida ta soovib. Õigusnormidele viitamine ja juriidiliste seisukohtade esitamine ei ole halduskohtumenetluses hädavajalikud. Haabersti Linnaosa Valitsuse selgituste kohaselt peaks eeldatav kaebus puudutama Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tegevust. Kohtule on esitatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsus nr 4.-1/232-1, millega hüvitati taotlejale magamistoa heliisolatsiooni parandamisega seotud kohandustöö kulud 1600 eurot. Kulud on seotud raviskeemist tuleneva vajadusega vaikse eluruumi järele, mis tagaks rahuliku ööune. Kui taotleja ei nõustu Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsusega ning leiab, et Tallinna linn pole teinud kõike vajalikku, et tagada taotlejale tema terviseseisundile vastav elukoht, saab ta esitada 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates vaide Tallinna Linnavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tähtaja möödumise korral saab taotleda tähtaja ennistamist. Kohtul puuduvad andmed, et X olnuks viidatud otsusest teadlik, mis tähendab, et kaebetähtaeg hakkab kulgema alles pärast selle otsusega tutvumist käesolevas asjas. Haabersti Linnaosa Valitsus on kinnitanud, et X ei ole esitanud uut taotlust eluruumi saamiseks. Kui taotleja eesmärk on saada uus eluruum, siis tuleb tal esmalt esitada linnale taotlus eluruumi saamiseks. Kui linn keeldub 2(5)

3-22-732 uue eluruumi andmisest, saab taotleja pöörduda Tallinna Halduskohtusse ja nõuda linna kohustamist võimaldada talle uus eluruum.

4.X palub 11.04.2022 määruskaebuses rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Esitatud taotlus oli koostatud juristi abil. Taotleja soovib esitada kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tegevuse peale, sest taotleja kohta tehtud otsus sisaldab hulgaliselt valeväiteid ja taotleja eneseväärikust on alandatud. Eluruumi kohandamise töid ei tehtud akustiku projekti järgi ning akustikul ei lubatud valminud töid kontrollida ega teha mõõtmisi. Taotlejale öeldi, et müra mõõdeti ja olevat vaikne, mistõttu julges ta sinna kolida. Lisaks öeldi, et all elab üksik vanainimene, kuid tegelikult elas perekond ja nüüd juba uus perekond, kes tekitab pidevalt müra ja ei järgi öörahu. Taotleja ei saa korteris terveneda ja puhata, vaid tunneb pidevat ärevust ja hirmu. Taotleja on olnud korteri järjekorras 2013. a-st ja on pidanud viie aasta jooksul neli korda kolima, mis on mõjunud tema tervisele väga halvasti. Taotlejale on avaldatud survet ja teda hirmutatud, et kui ta eluruumi vastu ei võta, siis ta jääb tänavale. Terviseprobleemide tõttu vajab taotleja hädasti advokaadi abi, sest tal on raskusi ja segadust ametlike kirjade koostamisel ja asjade ajamisel. Taotleja soovib olla kasulik ühiskonnaliige ja hoida oma tervist. Mürarikkas keskkonnas ei suuda ta ise hakkama saada, kuid rahulikus elukeskkonnas suudab ta õppida ja toime tulla ning olla kasulik. Praegu on taotleja jäetud eluruumi, mille kohta akustik selgitas, et selles tuleks kõik ümber teha. Kuna keegi ei vasta kirjadele, siis taotleja ei tea, mida edasi teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
6.X 29.03.2022 taotlusest võib välja lugeda, et taotleja peamiseks eesmärgiks on saada Tallinna linnalt üürile tema terviseseisundist tulenevaid vajadusi arvestades kohandatud sotsiaaleluruum (s.o kus oleks eelkõige tagatud müravaba elukeskkond). Määruskaebusest saab lisaks järeldada X soovi vaidlustada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsust nr 4.-1/232-1, millega otsustati talle hüvitada XXXX munitsipaaleluruumi magamistoa heliisolatsiooni parandamisega seotud kohandustöö kulud summas 1600 eurot. Otsusest nähtuvalt on Tallinna Linnavaraamet teostanud XXXX korteris 2021. a-l remondi (kogumaksumusega 17 490 eurot), mille käigus suurendati Akukon OÜ lähteülesande alusel eluruumi helikindlust, kuid täielikku vaikust ei olegi kortermajas võimalik saavutada. Tallinna linn on seisukohal, et kuna loodud tingimused vastavad nõuetele, siis täiendavaid kohandusi linn ei tee, kuid X on võimalik need ise tellida ja talle hüvitatakse kulud kuni 1600 eurot. Otsus kehtib kuni 31.12.2022.
7.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1 kohustab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust. Kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmisel tuleb lähtuda esmajärjekorras isiku vajadusest (SHS § 3 lg 1 p 1), peab kohaliku omavalitsuse üksus selgitama välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (SHS § 15 lg 1). Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mida reguleerivad SHS §-d 41–43. Teenuse eesmärgiks on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama (SHS § 41 lõige 1). Puudega inimese 3(5)

3-22-732 puhul võib see seisneda abistamises eluruumi sobivaks kohandamisel (SHS § 42 lg 1 esimene alternatiiv) või sobivama eluruumi saamisel (SHS § 42 lg 1 teine alternatiiv). SHS § 42 lg 2 kohaselt tuleb eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas (vt ka Riigikohtu 09.12.2019 otsus nr 518-7, p-d 122 ja 218).

8.Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ § 18 lg 1 p 1 alusel osutab Tallinna linn eluruumi tagamise teenust inimesele, kes ei ole füüsilise või psüühilise puude tõttu võimeline tagama enda või oma perekonna põhjendatud vajadustele vastava eluruumi kasutamise võimalust. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 15 lg 1 kohaselt hüvitab Tallinna linn puuetega inimesele eluruumi kohandamise kulud, mille eesmärgiks on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja sealt väljumisel. Eluruumi kohandamise kulu hüvitamist korraldab ja otsustab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (määruse nr 26 § 15 lg 5). Eluruumi kohandamise kulu väljamaksmine otsustatakse eraldi haldusaktiga (määruse nr 26 § 15 lg 7) ning hüvitise väljamaksmise aluseks on esitatud kuludokumendid ja kirjalik kinnitus, et töö on tehtud otsuse aluseks olnud hinnapakkumiste alusel (määruse nr 26 § 15 lg 10). Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 14 lg 3 p 2 ja Tallinna Linnavalitsuse 20.10.2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad § 1 lg 1 p 6 kohaselt on eluruumi kohandamise kulu hüvitis inimese kohta maksimaalselt 1600 eurot kalendriaastas ning määruse nr 26 § 15 lg 9 kohaselt makstakse eluruumi kohandamise hüvitist kord kolme kalendriaasta jooksul.
9.Eeltoodust lähtudes on X õigus nõuda elukohajärgselt kohaliku omavalitsuse üksuselt ehk Tallinna linnalt õigusaktides sätestatut arvestades abi praeguse eluruumi sobivaks kohandamisel või temale sobiva uue eluruumi saamisel. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsusest ei saa järeldada, et Tallinna linn oleks jätnud viidatud kohustuse täitmata. Lisaks XXXXmunitsipaaleluruumis juba enne 29.06.2021 üürilepingu sõlmimist tehtud kohandustele on linn nõustunud ettenähtud maksimaalses määras (1600 eurot) hüvitama X täiendavad kohandused magamistoa heliisolatsiooni parandamiseks 2022. a-l. Haabersti Linnaosa Valitsuse 31.03.2022 vastusest kohtunõudele nähtub, et X ei ole esitanud linnale uut taotlust eluruumi saamiseks. Pidades silmas, et Tallinna linn on korduvalt andnud taotlejale uue eluruumi (sh arvestanud X hinnanguga, et korter peaks kindlasti asetsema elamu kõrgeimal korrusel) ja parandanud võimaluste piires nende heliisolatsiooni (sh puudub X puhul konkreetne näidustus, kui kõrge mürafoon on tema terviseseisundist tulenevalt aktsepteeritav), samuti pakkunud taotlejale võimalust leida ise sobiv elukoht, ei ole ringkonnakohtule äratuntav X vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse või omada riigi õigusabi korras advokaadist esindajat haldusmenetluses.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et riigi õigusabi andmine ei ole RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt põhjendatud, sest taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab juriidilist haridust, vaid eelkõige vaidlusküsimuse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegusel juhul kinnitavad asja materjalid, et X on olnud võimeline oma probleeme Tallinna linnale kirjeldama ja saavutanud talle pakutud eluruumide kohandamise. Taotleja väited kohanduste ebapiisavusest või ekspertide ettepanekute mittejärgimisest on jäänud seni pelgalt üldsõnalisteks, kuid sellised asjaolud saaks välja tuua eelkõige taotleja ise, mitte advokaadist esindaja. On küll mõistetav, et 4(5)

3-22-732 taotleja arvukad terviseprobleemid võivad tal raskendada oma õiguste kaitsmist (nt takistavad keskendumist), kuid vajaduse korral saab dokumentide koostamisel taotlejat aidata ka temaga koos elav ema, kes taotleja sõnul niigi tema asjadega vajaduse korral tegeleb. Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ning haldusorganitel ja halduskohtutel on kohustus isikute taotlusi eesmärgipäraselt tõlgendada ning juhendada neid asjakohaste taotluste esitamisel. Isik ei pea haldus- ega halduskohtumenetluses oskama ise seostada oma nõudeid õigusaktidega, vaid tegevuse õiguslik kvalifitseerimine on haldusorgani ja kohtu ülesanne (nt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). Ringkonnakohus ei kahtle, et haldusorgani või halduskohtu selgitusi järgides oleks X võimeline esitama enda õiguste kaitseks vajalikud avaldused või soovi korral kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsuse nr 4.-1/232-1 peale.

11.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
12.Kuna määruses on kajastatud taotleja terviseandmeid, tuleb määruse avaldamisel taotleja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja