Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.10.2021 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/2095-4 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja Andrei Tšerednik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 28. märtsil 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.05.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X omab alates 09.01.2009 tähtajalist elamisluba Eestis juhtorgani liikmena töötamiseks. Elamisluba on korduvalt pikendatud ning viimati pikendati seda kuni 30.11.2020. Isikule kuulub Eestis osaühing, milles ta on üheks juhatuse liikmeks. X esitas 05.10.2020 PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Kuna PPA teavitas 30.06.2021 kirjaga, et esinevad alused elamisloa andmisest keeldumiseks, siis muutis X 26.07.2021
tähtajalise elamisloa taotlemise alust ning soovis elamisloa väljastamist VMS § 118 punkti 9 alusel, st püsivalt Eestisse elama asumiseks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 25.10.2021 otsuse nr 15.3-3.1/2095-4 (edaspidi 25.10.2021 otsus), millega keeldus VMS § 123 punktide 2 ja 3, § 124 lg 1 punktide 1 ja 7 ning VMS § 2102 lg 1 punktide 1 ja 3 alusel Xile tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.X (edaspidi punktides 2.1–2.3 ka taotleja) ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (VMS § 123 punkt 2), kuna ta ei ole viimase viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat Eestis elanud (VMS § 2102 lg 1 punkt 1) ning tema tegelik elukoht ei ole Eestis (VMS § 117 lg 1 punkt 2). Samuti ei ole taotleja senine tegevus olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (VMS § 2101 lg 1 punkt 3), kuna talle ei ole makstud VMS-ist tulenevalt nõuetekohast igakuist töötasu (VMS § 178 lg 1). Tõendamata on taotlejale kuuluval ja taotleja juhitaval äriühingul Eestis reaalse majandustegevuse toimumine. Töötamine juhtorgani liikmena eeldab tegeliku elukoha olemasolu Eestis ning sellele tingimusele mittevastamise korral on õigus elamisluba kehtetuks tunnistada (VMS § 135 lg 1 punkt 2). Tähtajalise elamisloa eesmärgipärane kasutamine (juhtorgani liikmena) tõi taotlejale kaasa ka Eestis elamise kohustuse (tegelik elukoht peab olema Eestis), kuid isik ei ole seni seda kohustust täitnud. Ei ole usutav, et taotleja tulevikus Eestisse elama asuks.
2.2.Tähtajalise elamisloa andmise taotlus ei ole põhjendatud (VMS § 123 punkt 3), kuna taotleja ei ole kasutanud eelnevat elamisluba eesmärgipäraselt ning isiku tegelik elukoht ei ole Eestis, ehkki taotlejal on olnud piisavalt aega seda teha. Ka taotleja enda selgitustest nähtub, et tema tegelik elukoht ei ole Eestis, vaid ta plaanib siia elama asuda ning siiani on tehtud ettevalmistusi. Elamisloa andmise eesmärk ei ole piiri ületamise lihtsustamine ning viisaga seotud kulutuste ärahoidmine, vaid isiku Eestisse elama asumise legaliseerimine. Selleks peab isik oma tegevusega näitama, et tema tegelik soov on mitte lühiajalised külaskäigud (lühivisiidid), vaid et tegelik tahe siiski seisneb Eestisse elama asumises ja siin sellega tegelemises, milleks talle elamisluba anti.
2.3.Elamisloa andmisest keeldumine ei riiva taotleja põhiõigusi ning isikul puuduvad eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga. Tähtajaline elamisluba antakse Eestis elamiseks ja töötamiseks, mitte piiri lihtsamaks ületamiseks või lühiajaliseks viibimiseks Eestis. Lühiajaliseks Eesti külastamiseks on viisa. Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal liikmesriigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Taotlejal on võimalus taotleda ja juhtida äriühingut ning viibida Eestis viisa alusel. PPA ei võta taotlejalt võimalust taotleda Eesti elamisluba tulevikus. E-residendi digitaalse isikutunnistusega on võimalus allkirjastada dokumente.
3.X esitas 04.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.10.2021 otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA 25.10.2021 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja omandas tähtajalise elamisloa Eestis elamiseks 2008. aastal ning kaebaja on temale antud elamisluba korduvalt pikendanud. Kaebajal on Eestis äriühing, kus on töötajad ja kes maksab kaebajale palga. Juhatuse liikme töö ei eelda Eestis viibimist 24 tundi ja 7 päeva nädalas. Kaebaja äriühing tegeleb
2 (6)
rahvusvahelise vahendusega ja pakub faktooringu finantsteenuseid, mistõttu on vajalik kohtuda klientidega ärisuhete loomise eesmärgil üle maailma. Asjaolu, et äriühingul puuduvad Eestis pangakontod, on põhjendatav sellega, et Eesti pangad sulgesid kõikide mitteresidentide pangakontod ning tegemist oli riikliku poliitikaga.
4.2.VMS § 118 lg 1 punkt 9 on hiljutine säte ning see lisandus seadusesse pärast seda, kui kaebaja sai viimase elamisloa. Kaebaja on Eestis elanud pikka aega, tunneb kohalikke tavasid, valdab mõnes mõttes riigikeelt, kuid seda on vaja õppida, et sooritada B1 eksam. Kaebajal on Eestis kodu, auto ja ettevõte. Kaebaja plaanis tulla Eestisse püsivalt elama juba varem ning seda kiirendas abikaasa surm. Kuna abikaasa oli haige, siis ei saanud kaebaja kogu aeg Eestis olla. Samuti ei võimaldanud COVID-19 olukord kaebajal Eestis viibimist. Kaebaja lubas naisele täita tema viimase soovi ning kolida Eestisse elama.
4.3.PPA ei ole otsuse tegemisel arvestanud viimaste aastate jooksul toimunuga, et mõningatel välismaalastel ei ole võimalik täita seadusest tulenevaid nõudeid. Küll aga on kaebaja täitnud nõude maksta palka ja makse ning tagada ettevõtte sissetuleku. Paljasõnalised ja alusetud on süüdistused kaebaja äritegevuse kohta ning selle koha, kes firmas töötab ja kellelt üüritakse äripinda. PPA ei pöördunud kaebajale äriruume üürinud isiku poole. Samuti on probleemne kaebaja äriühingu töötaja küsitlemine ning töötaja ei ole äriühingu esindusõiguslik isik. Lisaks ei ole töötaja küsitlemise kohta protokolli. Küll aga sai PPA vähemalt kinnituse, et kaebaja äriühing antud aadressil tegutseb ja töötaja on kohal.
4.4.PPA väide, et välismaalasel elamisloa saamise õigust ei ole, on eksitav. Kui seadusandja on näinud ette alused ja tingimused, millal välismaalasel elamisloa saamise õigus on, siis nende täitmisel on välismaalasel õigus ka elamisluba saada. Kui haldusorgan vaatamata sellele leiab, et elamisloa andmine ei ole lubatav, siis tuleb seda põhjendada.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA 25.10.2021 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Otsus on põhjendatud ning selle andmisel on kaalutud kõiki huve. Tähtajalise elamisloa andmine on PPA kaalutlusotsus ning elamisluba antakse välismaalasele eeldusel, et kõik elamiseloa tingimused on täidetud ning keeldumise aluseid ei esine. Kaebaja argumendid, mis seonduvad töötamiseks elamisloa andmisega või selle pikendamisega ei ole asjakohased, kuna kaebaja esitas elamisloa taotluse VMS § 118 punkti 9 alusel, et püsivalt Eestisse elama asuda. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka kaebaja argumendid palkade ja maksude maksmise ning äripinna rentimise kohta. Asjaolu, kas kaebaja ettevõte toob Eesti majandusele kasu või mitte, ei ole praeguses menetluses määrava tähtsusega. PPA analüüsis ja hindas otsuses kaebaja ettevõtlusega seonduvat, hindamaks elamisloa eesmärgipärast kasutamist, kuna kaebaja eelmine elamisluba oli antud ettevõtte juhtorganina töötamiseks.
5.2.Tähtajalise elamisloa üldtingimused peavad olema täidetud mistahes elamisloa andmisel (VMS § 117 lg 2) ning need peavad olema täidetud ka püsivalt Eestisse elama asumiseks taotletava elamisloa korral. Üks tähtajalise elamisloa andmise üldtingimus on tegeliku elukoha olemasolu Eestis. Seetõttu oli oluline elamisloa menetluses välja selgitada, kas kaebaja on Eestisse elama asunud. Seda enam, et VMS § 2102 lg 1 p-des 1– 3 on sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused ning esimene lisatingimus on see, et välismaalane peab olema viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat Eestis elanud. Et kaebajal on Eestis auto ja kinnisvara ning ta panustab läbi nende Eestisse igakuiselt raha, ei ole kinnituseks, et kaebaja on Eestisse elama asunud. Et kaebaja ei ole Eesti resident, kinnitas kaebaja
3 (6)
ka ise, kui tõi välja, et Eesti pangad sulgesid mitteresidentidest isikute äriühingute pangakontod. Vastustaja rõhutab, et kodanik ja resident ei ole sünonüümid. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja arvelduskonto suleti pelgalt seetõttu, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik.
5.3.Eestisse püsivalt elama asumiseks on oluline, et välismaalane oleks reaalselt Eestisse elama asunud, et tal oleks võimalik Eestis kohaneda. Kuna PPA tuvastas menetluse käigus, et kaebaja on Eestis viibinud vaid üksikud päevad aastas ja ta ei ole esitanud tõendeid vastupidise tõendamiseks, on selge, et kaebaja ei ole Eestisse elama asunud. Kaebaja enda väited kinnitavad, et ta ei ole Eestisse elama asunud. Ka kaebaja abikaasal oli Eesti elamisluba ning neil puudusid takistused Eestisse elama asuda. Vastustaja hinnangul püsib inimene sellises pandeemilises olukorras, nagu maailmas on viimastel aastatel valitsenud, kodus, mitte võõrsil. Asjaolu, et kaebaja viibis Venemaal, näitab ilmekalt, et tema elukoht oli seal, mitte Eestis. Kui kaebaja oleks reaalselt Eestisse elama asunud, kui ta elamisloa sai 2009. aastal, oleks ta ka pandeemia puhkemise ajal Eestis olnud ning ei oleks väidetavalt Venemaale „lõksu“ jäänud. Kuna kaebaja abikaasal oli elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks sama kehtivusajaga nagu kaebajal ja kaebaja on menetluse jooksul kinnitanud, et ta ei saanud Eestisse tulla, kuna tema abikaasa oli Venemaal ja oli haige, kinnitab ka see, et kaebaja ei elanud Eestis.
5.4.Välismaalasel ei ole õigust elamisloa saamiseks, kuid isikul on õigus saada elamisluba, kui ta vastab elamisloa andmise tingimustele. Kaebaja tingimustele ei vasta. Tähtajalise elamisloa andmine on kaalutlusotsus ning tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele eeldusel, et tähtajalise elamisloa andmise tingimused on täidetud, ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseid ja taotlus on põhjendatud. Tähtajaline elamisluba antakse Eestis elamiseks ja töötamiseks, mitte piiri lihtsamaks ületamiseks või lühiajaliseks viibimiseks Eestis. Lühiajaliseks Eesti külastamiseks on viisa. Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal liikmesriigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebus PPA 25.10.2021 otsuse1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks jääb rahuldamata. Otsus on resolutsioonis õiguspärane, sh on järgitud uurimispõhimõtet, põhjendamiskohustust ja kaalutlusreegleid ning arvestatud asjas esitatud tõendeid ja selgitusi kogumis. PPA otsus on proportsionaalne ja kooskõlas VMS-is kehtestatud püsivalt Eestisse elama asumise elamisloa regulatsiooniga. Ehkki kohtu hinnangul võib PPA otsusele ette heita haldusmenetluse seaduse §-56 sätestatud põhjendamisnõude rikkumist2, siis nõustub kohus üldjoontes vaidlustatavas otsuses esitatud põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2).
7.Riigil on reeglina suveräänne õigus otsustada, kes tema territooriumil lisaks riigi kodanikele viibivad. Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis viibimiseks, v.a kui see tuleneb mõnest muust põhiõigusest, näiteks õigusest elule ja tervisele või perekonnaelu kaitsele. Sellest tulenevalt on ka elamisloa andmisel vastustajal suur kaalutlusõigus. Kohus nõustub kaebajaga, et kui tähtajalise elamisloa andmise tingimused on täidetud ja selle andmisest keeldumise asjaolusid ei esine, siis tuleb välismaalasele elamisluba väljastada, st ehkki välismaalasel puudub põhiõigus Eestis
Kaebuse lisa 1. Nt on vastuolulised otsuse punktides 54 ja 60 viidatud otsuse õiguslikud alused ning kohtuistungil kinnitas PPA esindaja, et otsuse punktis 60 viidatud õiguslikele alustele otsuse tegemisel ei tuginetud.
4 (6)
viibimisele, siis on välismaalasel õigus sellele, et tema taotlus lahendataks vastavalt seadusele, järgides õiguspärase menetluse põhimõtteid.
8.Vaidlust ei ole, et kaebaja taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (VMS § 118 punkt 9). PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest, võttes aluseks VMS § 123 punktid 2 ja 3 ning VMS § 2102 lg 1 punktid 1 ja 3. VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ning punkti 3 kohaselt keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et elamisloa andmiseks peavad olema täidetud kõik elamisloa andmise VMS § 117 lg-s 1 sätestatud üld- ja täiendavad tingimused (VMS § 117 lg-d 2 ja 3). Kui üldtingimused on sätestatud VMS § 117 lg-s 1, siis püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on sätestatud VMS §-s 2102. Seega tuleb elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 2 alusel keelduda, kui täitmata on vähemalt üks elamisloa andmise üld- või täiendavatest tingimustest.
9.VMS § 2102 lg 1 punkti 1 kohaselt saab püsivalt Eestisse elama asumiseks anda elamisloa, kui taotleja on viimase 5 aasta jooksul elanud kokku 3 aastat Eestis. Kaebaja ei ole viimase kolme aasta jooksul Eestis elanud, mistõttu ei vasta kaebaja VMS 2102 lg 1 punktis 1 sätestatud lisatingimuse nõudele ning püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa andmisest keeldumine oli õiguspärane. Ehkki kaebaja on nimetatud tingimuse täitmata jätmist põhjendanud eluliste asjaoludega (naise haigus ja COVID-19 viirusest tingitud liikumispiirangud), siis ei tulene VMS-ist, et PPA-l oleks pädevus otsustada, et teatud tingimustel ei ole VMS § 2102 lg 1 punktis 1 sätestatud tingimuse täitmine nõutud. Seoses kaebaja Eestis viibimistega on PPA hinnanud ka seda, kas täidetud on VMS § 117 lg 1 punktis 2 nimetatud üldtingimus, mille kohaselt tähtajalise elamisloa andmiseks peab elamisluba taotleva isiku elukoht olema Eestis. Ka selles osas on PPA õiguspäraselt leidnud, et kaebaja elukoht ei olnud Eestis.
10.Eestis elamisena tuleb mõista seda, et Eestis on välismaalase peamine elukoht. PPA-l on hindamisruum otsustamaks, kas Eestis püsivalt mitteelav välismaalane omab siin tegelikku elukohta. Õige on kaebaja väide, et tal on Eestis kinnisvara, kuid kinnisvara ja auto omamine Eestis ei ole samastatav Eestis tegeliku elamisega. PPA on otsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja Eestis viibimisi ajavahemikul 2016–2020 ning kaebaja ei väida, et PPA otsuses märgitu oleks väär. Kaebaja viibimistest saab järeldada, et need on põgusad ja nende alusel ei saa väita, et kaebaja oleks Eestis elanud. Et kaebaja tegelik elukoht ei olnud Eestis, möönab kaebaja ka kaebuses ning kohtuistungil antud ütlustes. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja tegelikku elukohta Eestis jaatada ka kaebaja 24.03.2022 esitatud täiendavast tõendist, kust nähtuvad kaebaja Eestis viibimised alates 12.08.2021. Et kaebaja oleks enne seda kuupäeva aastal 2021 Eestis viibinud, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et kaebaja asus pärast tähtajalise elamisloa taotluse aluse muutmist Eestis rohkem viibima, ei kinnita, et kaebaja tegelik elukoht oleks VMS § 117 lg 1 punkti 2 tähenduses olnud Eestis.
11.Kuna Eestisse püsivalt elama asumiseks elamisloa andmiseks peavad olema täidetud kõik VMS § 117 lg-s 1 ja § 2102 lg-s 1 nimetatud tingimused ning kaebaja puhul on üks neist tingimustest täitmata, on elamisloa andmisest keeldumise otsus VMS § 123 punkti 2 alusel kokkuvõttes õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Sel põhjusel ei ole vajadust täiendavalt analüüsida PPA otsust sellest lähtuvalt, kas kaebaja on täitnud temale varem väljastatud elamisloa nõudeid või kas elamisloa taotlus on põhjendatud või mitte.
12.Kaebus jääb rahuldamata.
5 (6)
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
14.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.