lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1194/9

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1194/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
972
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2022; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-21-1194

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3- 3.4/318-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – X, esindaja v.adv Daniil Savitski; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.04.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust nr 15.3-3.4/318-1 ja taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 määrusega menetlusse võetud.
12.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.4/318-1 tunnistati ettevõtluseks antud tähtajaline elamisluba nr 2025089473/TE alates 25.05.2021 kehtetuks, sest kaebaja ei vastanud elamisloa andmise tingimustele. Nimetatud elamisloa oli Politsei- ja Piirivalveamet väljastanud kaebajale välismaalaste seaduse § 191 alusel Y OÜ-sse kehtivusajaga 29.03.2019 kuni 29.03.2024, kuid elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus asus vastustaja seisukohale, et kaebajal ei olnud Eestis (siiski) tegelikku elukohta ning äriühingu tegevus ei olnud aidanud oluliselt ka Eesti majanduse arengule kaasa. X vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.4/318-1 ei nõustu, sest kaebaja arvates on põhjendamiskohustus täitmata jäetud, kusjuures ei ole ka üheselt mõistetavalt selge milliseid asjaolusid elamisloa kehtetuks tunnistamise iga üksiku seadusliku aluse juures arvestati. Seejuures

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

selgitas kaebaja miks ta ei ole saanud Eestis vaidlusega seonduval perioodil pikemalt viibida ja et ettevõte on siiski aidanud majanduse arengule kaasa.

13.Vaidlustatud haldusakti andmisel ja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel on lähtutud välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) § 135 esimese lõike punktist 2, sama paragrahvi teise lõike punktidest 2 ja 4 ning § 195 punktist 3.
14.Välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) § 118 p 5 kohaselt oli üheks välismaalasele antava tähtajalise elamisloa aluseks elamisloa võimaldamine ettevõtluseks. Vastavalt välismaalaste seaduse § 135 lg 1 punktile 2 võib (aga) tähtajalise elamisloa ka kehtetuks tunnistada kui välismaalasel puudub tegelik elamiskoht Eestis. Sama paragrahvi teise lõike punktide 2 ja 4 kohaselt tunnistataksegi tähtajaline elamisluba kehtetuks kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus või kui elamisloa andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul täidetud. Välismaalaste seaduse § 195 punkt 3 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest ettevõtluseks võib keelduda või (siis) elamisloa kehtetuks tunnistada kui välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa ettevõtluseks antava (antud) tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele. Tegelikult on vaidlustatud haldusaktis viidatud veel mitmetele välismaalaste seaduse sätetele, sealhulgas § 123 punktile 2, mille kohaselt on välismaalase mittevastavus tähtajalise elamisloa andmise tingimustele fikseeritud ka tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise ühe üldalusena. VMS paragrahvid 16 ja 212 sätestavad vastava haldusorgani ametike ning Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisulise pädevuse, kuid selles ei ole vaidlust olnud. Põhimõtteliselt on vaidlus selles, et kaebaja arvetes ei ole vastustaja kõiki asjaolusid vajalikul määral kaalunud.
15.Antud juhul ongi vastustaja asunud seisukohale, et elamisloa alusel viibimine ei ole oluliselt ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele kaasa aidanud ja seda ka seetõttu, et kaebaja ei olnud Eestisse elama asunud ja et tähtajalise elamisloa andmise tingimused ei olnud selle kehtivusaja jooksul täidetud. Tulenevalt eeltoodust on vaja hinnata peamiselt seda kas elamisloa kehtetuks tunnistamiseks oli olemas vastav õiguslik alus ja kas vastustaja on lähtunud seejuures asjakohastest kaalutlustest.
16.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane sel juhul kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mis puutub vorminõuete järgimisse, siis sellega seonduvalt ei ole kaebaja etteheiteid teinud. Kohus lähtub eelnimetatust. Etteheited seostuvad pigem küsimusega sellest kas kaalutlusõiguse teostamisel ei ole tehtud ilmselgeid vigu.
17.Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti osas nende õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Õiguslik alus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks oli olemas ning Politsei- ja Piirivalveamet on sellele ka asjakohaselt viidanud. Seda kohus siinkohal rohkem üle ei korda. Taoliste vaidluste puhul on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum ning ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei nähtu. Vastustajaga võib nõustuda selles, et välismaalane peab taolise elamisloa taotlemise ja saamise korral olema valmis (üsna koheselt) Eestisse elama asuma. Seejuures osundab Politsei- ja Piirivalveamet õigesti asjaolule, et kaebajale oli antud elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks ning Eestisse elama asumiseks, kuid alates elamisloa väljastamisest kuni elamisloa kehtetuks tunnistamiseni ei olnud kaebaja kahe aasta jooksul Eestisse elama asunud. Lühiajalised perioodid, millal kaebaja Eestis viibis, on vaidlustatud haldusakti teisel leheküljel ning haldusakti õiguslike põhjenduste punktis 9 välja toodud ning nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole selles ka vaidlust. Seega on vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei ole kaebaja tegelikult Eestisse elama asunud, õige. Taolise ajalise kestusega perioodi pinnalt vaadatuna ei ole

kaebaja põhjendused vastavatest probleemidest või raskustest enam kuigi põhjendatud. See viitab kokkuvõttes sellele, et pelgalt eelnimetatud põhjusel võis vastustaja elamisloa kehtetuks tunnistada. Mis puutub seisukohta, et oluliselt ei ole ka tähtajalise elamisloa ettevõtluseks antud eesmärke täidetud, siis võib see olla võrreldes elama (mitte) asumise aspektiga teatavas kontekstis vaieldavam, kuid kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja positsiooniga ka selles osas. Ilmekas on vaidlustatud haldusakti punktis 10 tõdetu, et 2019. aastal deklareeritud müügitulu oli 11040 eurot, mis võeti välja (tegevuskulu) ning kasum oli summas 2 eurot. Palgatulu ja sotsiaalmaksu ei deklareeritud. Olulisi muudatusi Eesti majandusele kaasaaitamise mõttes ei leidnud aset ka järgmisel aastal. Väited varem kavandatud plaanide ja investeeringute mahu suurendamisest läbi täiendava vara soetamise ja korterite üürimise ei olnud vastustaja jaoks väga veenvad ning vaidlustatud haldusakti andmisele eelneval perioodil ei saanud seda pidada ka piisavalt oluliseks aspektiks Eesti majandusele kaasaaitamise mõttes. Nõustuda võib ka vastustaja tõdemusega sellest, et Eestist eemalviibimine ei ole takistanud ettevõtte juhtorgani liikme tööülesannete täitmist.

18.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja