Rahvastik › Välismaalased

asjaolu toetab seda, et vastustaja keeldumine on põhjendamatu. Seega oleks absoluutselt vale ja ebaõiglane olukord, kus kaebajad peavad riigist lahkuma, kuigi taotluse õiguspäraselt lahendamisel oleks neil faktiline alus Eestis viibimiseks. A töötab Soter Analytics OÜ-s juhtival positsioonil (töölepingus: Head of Customer Succes), kus tema töötasu on 4800 eurot. A on kõrgema taseme juht, kes vastutab igapäevaselt ettevõtte tõhusa juhtimise eest. Sisuliselt on A ettevõtte võtmetöötaja ja tema Eestis kohalolekust sõltub oluliselt ettevõte toimimine ja areng. Soter Analytics OÜ on asutatud mentor Startup Wise Guys toetusel, st Soter Analytics OÜ on osalenud Startup Wise Guys startup’ide aktseleraatori programmis, mille eesmärk on toetada uusi start-up’e. Juhul, kui A asub Venemaal, siis ei ole ta võimeline osalema ettevõtte arendamises. Soter Analytics OÜ panus Eesti majandusse on suur ja on mõistlik eeldada, et see suureneb lähitulevikus oluliselt. Soter Analytics OÜ on valmis investeerima 10 miljonit eurot meeskonna töötasudesse, mis on vaieldamatult oluline panus Eesti majandusse. A töö Venemaal seab ohtu äriühingu mitmeid kliente, sh Amazon, CocaCola, DHL Global jm. Seega pole välistatud olukord, kus A Venemaale tagasi pöördumine mõjutab äriühingu tegevust kui sellist (st mõni äripartner võib selle tulemusel keelduda ettevõttega koostöö tegemast). Eestist lahkumise korral ei pruugi A saada ka töötasu, sest rahaliste ülekannete tegemise võimalused Venemaale on hetkel oluliselt piiratud (peamiselt välistatud). B töötab tarkvaraarendajana Fudi OÜ-s ning tema töötasu on 5100 eurot. Lisaks on B programmeerimise autorikursuse looja. B tegevus toob kaasa olulise panuse Eesti IT-sektori arenemisse. B töö iseloom eeldab, et ta viibib Eestis. Lisaks tegutseb B aktiivselt programmeerimise autorikursuste arendamisel ning tema osavõtt on ülimalt oluline, kuna B on antud kursuste looja. Seega on kaebajad edukad, motiveeritud ja heatahtlikud noored inimesed, kes panustavad aktiivselt Eesti majandusse ning nende tegevus toob suure tõenäosusega Eesti riigile veelgi suurema kasu. Kaebajad ei toeta Venemaad ning kaebajate soov on siduda oma elu läänemaailmaga vähemalt seni, kuni Venemaa ei lõpeta agressiooni. Kaebajad on veendunud, et Venemaa ei ole hetkel turvaline koht elamiseks, sh alaealise lapse kasvatamiseks. Kui kaebajad peavad Eestist lahkuma (sh ka lühiajaliselt), siis mõjutab see negatiivselt nende karjääri. Kaebajad ei saa teha kaugtööd. C on alaealine. Pidev kolimine riikide vahel ei ole lapse huvides. Kaebajad soovivad, et laps käiks Eestis lasteaias, kuid neil puudub kindlus osas, kas ja kui kaukas jäävad kaebajad Eestisse. Kui kaebajad saavad kindluse, et nad jäävad Eestisse vähemalt üheks aastaks, siis saavad kaebajad tegeleda lapse lasteaeda vormistamisega. Seni ei käi aga C lasteaias, mis mõjutab negatiivselt tema arenemist ja sotsialiseerumist. Puudub garantii, et kaebajad saavad tulla tagasi Venemaalt Eestisse. Kaebajad on viinud oma tööalase tegevuse Venemaalt välja. Juhul, kui kaebajad naasevad Venemaale ja hiljem kohus rahuldab kaebuse ning vastustaja annab kaebajatele pikaajalised viisad, siis pole välistatud, et neid ei lasta Eestisse tagasi. Venemaa keelustab piiri ületamise, kuna on teada, et kaebajad on seotud läänemaailmaga.

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. PPA 13.04.2022 otsused, millega keelduti kaebajatele viisade andmisest, on küll tehtud avalik-õiguslikus suhtes, kuid selle vaidlustamiseks on välismaalaste seaduse (VMS) §-des 1001–10019 ette nähtud erikord. PPA on vaidlustatud otsustes ka vaidlustamise korda selgitanud. Nimelt kui viisa andmisest keeldumise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet (VMS § 1005 lg 2). VMS § 10014 lg 14 kohaselt kui viisa andmisest keeldumise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet, vaatab otsuse teistkordselt läbi Siseministeerium. VMS § 10018 järgi avalduse alusel tehtud otsuse peale ei saa esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule. Välismaalaste seaduse, riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE), millega § 10018 välismaalaste seadusesse lisati, II lugemise seletuskirjas on vastava sätte kohta selgitatud järgmist: „Eelnõuga on kavandatud §-i 10018 muutmine. Nimetatud paragrahvis loobutakse viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse halduskohtus vaidlustamise võimalusest. Ei rahvusvahelisest õigusest, Euroopa Liidu õigusest ega Eesti õigusest ei tulene Eestile kohustust võimaldada viisaotsuste või –menetluste vaidlustamist kohtus. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise otsuste õiguspärasuse kontrollimiseks piisab ka haldusesisesest kontrollist ja seetõttu on eelnõus ettenähtud kaheastmeline halduse sisene vaidlustusmenetlus piisav“. Arvestades eelnevat ei ole võimalik viisa andmise keeldumise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.