Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.04.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(19)

3(19)

Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa andjale. Alapunktides 3.3.1-3.3.2 on esitatud haldusorgani põhjendused. 3.4 Jätta muutmata ettepanek lisada kaevandamisloa kõrvaltingimusena nõue, et toodangu väljavedamisel tuleks võimalusel vältida sademerohkeid perioode ning tagada kaevandust teenindavate avalike teede korrashoid ja läbipääsuvõimalused. Alapunktides 3.4.1-3.4.2 on esitatud haldusorgani põhjendused. 3.5 Jätta muutmata ettepanek lisada seirekavasse täpsustus, et samaaegselt pole lubatud lõhketöid teha mitmes karjääris korraga (eraldistel, mis on seotud Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III lubjakivikarjääride kaevandamislubadega). Põhjendused on esitatud ap-s 3.5.1. 3.6 Jätta muutmata ettepanek arvestamaks lähima 10 aasta jooksul võimalusega, et seoses Rail Balticu raudteetrassi ehitusega, muutub kaevandamine oluliselt intensiivsemaks võrreldes viimase viie aastaga ning lähtuvalt sellest määrata kohalike elanike kaitseks sobilikud meetmed (nt aastase maksimaalse kaevandamismahu määramine vms). Põhjendused on esitatud ap-s 3.6.1. 3.7 Loobuda järgnevast ettepanekust „Arvestada võimalusega, et keskkonnaloa taotluses nimetatud kõige mürarikkamad tegevused võivad ka lühiajalise tegevusena olulist negatiivset mõju avaldada ning määrata vajadusel proportsionaalsed (ennetavad) meetmed selliste olukordade vältimiseks.“ 3.8 Muuta vallavolikogu otsuse nr 7 ettepanekut nr 1.8 seirekava täiendamise osas järgnevalt: Hinnata keskkonnamõjude eelhinnangu raames veelkord kaevandustegevuse võimalikku mõju lähimatele joogiveekaevudele arvestades mh käesoleva dokumenti punkti 3.6 ning lisada vajadusel seirekavasse joogivee kvaliteedi ja veetaseme seire lisaks Pärniku ja Tammetõru kinnistutele, ka teistel lähikinnistutel. Alapunktides 3.8.1-3.8.2 on esitatud haldusorgani põhjendused. 3.9 AS Kiirkandur Sutlema I ja II lubjakivikarjääri seirekava alusel on tööde teostaja, vastutaja iga-aastasel seirel AS Kiirkandur vastutav isik, seega pole vaides toodud vastuväide õige.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(19)

1) Formaalselt on vastustaja andnud vaidlustatud otsuse ja vaideotsusega kaevandamisloa taotlusele arvamuse, millega nõustutakse taotletava tegevusega. Tegelikult kohalik omavalitsus (KOV) taotlusega ei nõustu ning arvamuses esitatakse kaebaja majandustegevust ebaproportsionaalselt piiravad ning kulusid suurendavad piirangud. Valla arvamus ei sisalda piirangute kehtestamise põhjendusi ega tugine tõenditel. Arvamus väljub kohaliku elu küsimustest ning vald on asunud asendama riiklikke kaalutlusi kohaliku elu kaalutlustega. Vaideotsusega ei ole vaidlustatud otsuse põhjendamispuudusi ning kaalumisvigasid kõrvaldatud. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta ja kaalumata kaebaja poolt 22.04.2021 ärakuulamisel esitatud selgitused. 2) Kohila Vallavolikogule esitatud maavara kaevandamise loa taotluse detailsus võimaldab täpselt tuvastada kavandatud tegevusega kaasneva mõju ja selle ulatuse. Kaebaja on vaidemenetluses esitanud kavandatud tegevuse kohta täiendavad selgitused. Kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramine peab olema proportsionaalne ning tuginema vähemalt samaväärse detailsusega põhjendustele ja jälgitavale kaalutlusotsusele. (HMS § 56) Valla arvamus nendele tingimustele ei vasta. 3) Kehtiv keskkonnaluba nr Rapm-062 ei sisalda ajalist piirangut maavara kaevandamisele ning kaevandamine on lubatud ööpäevaringselt. Vaidlustatud otsuse p-ga 1.2 on seatud kaebaja ettevõtlusvabadust oluliselt piirav tingimus. Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi piirangu kehtestamise eesmärgi kohta. Kaebaja täidab kõiki keskkonnanõudeid ja ei ületa õigusaktidega sätestatud keskkonnanõudeid ega piirväärtusi. Vallavolikogule 23.02.2021 istungil vallavalitsuse esindaja poolt esitatud põhjendused ning taotlusega esitatud andmed kinnitavad, et puudub selline õigusvastane negatiivne mõju, mille vältimisele saaks vaidlustatud otsuse p 1.2 kaasa aidata. Tingimuses seatud kellaajaline piirang ei tugine õigusaktidele ja on meelevaldne. Piirang on oluliselt ulatuslikum korrakaitseseaduse §-ga 56 kehtestatud piirangutest. Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi kaevandamise ja toodangu väljaveo keelamisele nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kaebaja selgitas vastustajale 22.04.2021 ärakuulamise käigus täiendavalt piirangu negatiivset mõju kaebaja majandustegevusele. Kaebaja selgitustega arvestamata jätmist ei ole vastustaja põhjendanud. Kuigi juba kaebaja ja Kohila valla esindajate kohtumisel 13.01.2021 pakkus kaebaja kompromissina välja purustamistööde ajalise piirangu 08.00-19.00 ning materjali väljaveo ajalise piirangu 08.00-20.00, ei ole vastustaja seda alternatiivi (ega muud ajalise piirangu kestvust) vaideotsuses kaalunud ega ettepanekuga mittenõustumist põhjendanud. Kaebaja ettepaneku esitamist kinnitab vastustaja 23.08.2021 menetlusdokumendi lisana 2 esitatud 14.01.2021 e-kiri. Vaideotsuse p 3.2 kohaselt tugineb piirang eesmärgile järgida Sutlema maardlas välja kujunenud tava. Väidetavat tava ei eksisteeri ning piirang on meelevaldne. Loa andja on teadlikult kaebaja taotluste alusel kujundanud lähestikku asetsevates karjäärides töökorralduse, mille alusel kahes karjääris kehtivad kellaajalised piirangud, kuid ühes karjääris saab töö vajaliku paindlikkuse tagamiseks jätkuda ka väljaspool piirangute aega. Võimalus toota materjali Sutlema II karjääris on kolmest karjäärist koosneva üksuse (Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III) majandusliku tasuvuse ja konkurentsivõime eelduseks. Mitte ükski kehtiv maavara kaevandamise keskkonnaluba ei näe ette kõrvaltingimust, mille kohaselt peaks kellaajalise piirangu kehtestama ka Sutlema II karjääris. Kaebaja nõustus Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnaloa Rapm-104 andmisel ja Sutlema I lubjakivikarjääri keskkonnaloa Rapm-059 kehtivuse pikendamisel muudetud tingimustega ainult arvestades sellega, et Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes ajalised piirangud ei kohaldu. Vastustaja on 23.08.2021 vastusega 5(19)

esitanud KeA vastuse teabepäringule, milles väljendatakse arvamust, et Sutlema II ja Sutlema I lubjakivikarjääride tööajad ei saa erineda. Kiri on kaebaja jaoks üllatuslik ning loa omajat KeA selle arvamuse koostamisel menetlusse ei kaasanud. Ainult veidi üle kahe aasta enne esitatud kirja koostamist oli KeA otsustanud mitte kohaldada Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes ajalisi piiranguid. Sellist loa tingimust saab KeA kaaluda ja otsustada ainult loa muutmise menetluses, mitte kolmanda isiku teabenõudele vastates. Vaideotsuse p 3.2.4 kohaselt on kõrvaltingimus seatud mürahäiringu vähendamiseks ja selle ennetamiseks. Sutlema II karjääri hõlmav eksperthinnang (lk 9-10) ja Sutlema lubjakivikarjääride kumulatiivset mõju analüüsinud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne (lk 34) kinnitavad, et väljaspool karjääri ei levi lubatud piirnorme ületav müra. Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 istungil selgitas vallavalitsuse esindaja, et kohalike elanike kinnitusel puudub Sutlema II karjääris müraprobleem ning rajatud kaitsevallid täidavad oma eesmärki. Viide mürahäiringule on täielikult paljasõnaline ega saa olla piirangu kehtestamise aluseks. Vaideotsuse p-s 3.2.3 käsitleb vastustaja leevendusena võimalust sõlmida kokkulepped piirkonna kinnistuomanikega. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja senine majandustegevus on õiguspärane ega ole toonud kaasa tõendatud ülenormatiivset mõju. Sellises olukorras on kaebaja majandustegevuse jätkamise eraisikutega kokkulepete sõlmimisest ilmselgelt ebaproportsionaalne tingimus. Valla arvamus ei sisalda kokkulepete sõlmimiseks kriteeriume ja piirkonna kinnistute omanikel on võimalik kokkuleppest keelduda meelevaldselt, tegevuse tegelikku mõju kaalumata ja arvestamata. 23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 7.4 möönab vastustaja, et kohalike elanike jaoks on mürahäiring vastuvõetav. Kuna vastustaja seisukohad on vastuolulised ja ei tugine ühelegi mõõtmisele või uuringule, pöördus kaebaja tegelike mõjutuste väljaselgitamiseks Terviseameti poole. Mürauuringu eesmärgiks oli Sutlema II lubjakivikarjääris toimuvate tehnoloogiliste protsesside poolt tekitatud tööstusmüra tasemete määramine lähedalasuvate elamute maaaladel. Uuringu korraldamisel olid müratundlikeks objektideks Raplamaal Kohila vallas Sutlema II lubjakivikarjääri poolse piiri läheduses olevad eluhooned Lümandu ja Hageri külade maa-aladel. Müra mõõtmise ajal olid valitud mõõtmispunktide suhtes peamisteks müraallikateks Sutlema II lubjakivikarjääris töötavad purustamis-, sorteerimis- ja laadimismasinad, samuti veokid. Päevasel ajal võis mõõtmise tulemusi mõjutada autoliiklus karjääriga külgneval Ääsmäe-Hageri kõrvalmaanteel. Terviseameti 08.02.2022 müra mõõtmise aruanne nr 6/4-6-2/2020 kinnitab ülenormatiivsete mõjutuste puudumist. Aruande kohaselt võib mõõtmispunktide paiknemiskohal Sutlema II lubjakivikarjääriga ümbritsevatel elamualadel karjääri tehnoloogiliste seadmete tööst tingitud müratase päevasel ajal olla vahemikus 35-44 dBA ja öisel ajal jääb müratase vahemikku 26-35 dBA. Tööstusmüra maksimaalsed tasemed (LpA,max) Sutlema II lubjakivikarjääriga piirnevatel maa-aladel võivad päeval küündida 59 dBA-ni ja öösel 51 dBA-ni. Müra hinnatud tasemeid võrreldakse normväärtustega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatud normtasemeid. Keskkonnaministri määruse § 6 lg 2 kohaselt ei tohi maksimaalne müratase ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Müra mõõtmise aruande tulemusi tuleb võrrelda keskkonnaministri määruse lisas 1 esitatud tööstusmüra piirväärtustega elamumaa-aladel. Päevasel ajal (07.00-23.00) on müra piirtasemeks 60 dBA (maksimaalne müratase p-s 2.4.3 viidatud alusel kuni 70 dBA) ja öisel ajal (23.00-07.00) on müra piirtasemeks 45 dBA (maksimaalne tase p-s 2.4.3 viidatud alusel 55 dBA). Kõik Terviseameti 08.02.2022 müra 6(19)

mõõtmise aruandes esitatud väärtused jäävad oluliselt allapoole lubatud piirtasemeid. Kõrgemaa kinnistu omanik E.T. keeldus müra mõõtmise seadmete oma kinnistule paigaldamisest. Samas kinnitas ta, et müra tase nende koduaias lubatud piire ei ületa. 4) Vaidlustatud otsuse p-s 1.3 esitatud tingimust on vaideotsuse p-ga 3.3 täpsustatud. Vallavolikogu on vaideotsuses laiendanud piirangu ulatust. Vaidlustatud otsuse kohaselt pidi kaebaja sõlmima kokkulepped kinnistute omanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast 600 m raadiusesse. Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast 600 m raadiuses on kolm elanikega kinnistut – Pärniku, Kõrgemaa ja Tammetõru. Vaideotsuses on kokkuleppe nõudeõigusega kinnistute ringi laiendatud ning õigustatud isikute ringi mõõdetakse maardla väljaveotee äärest. Karjääride Sutlema I, II ja III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal ja jätkub sealt riigiteena. Muudatuse tulemusena kaasatakse kokkuleppe nõudeõigusega kinnistute ringi Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Kuivakünka ja Välja kinnistud. Sellist muudatust ei ole vaideotsuses käsitletud ega põhjendatud. Vaidlustatud otsuse p 1.3 ja vaideotsuse p 3.3 on tervikuna meelevaldsed. Valla arvamusest ei selgu, millise eesmärgiga ja põhjendustega seatakse tingimus kirjaliku nõusoleku saamiseks töötamisel nn tihendatud graafiku alusel. Vaideotsuse p-s 3.3.1 nimetatud tava ei eksisteeri ning tegemist on meelevaldse väitega ebaproportsionaalse piirangu kehtestamiseks. Esiteks on 600 m raadius mäeeraldise teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest täiesti meelevaldne. Vastustaja ei esita sellise ala piiritlemisel mitte ühtegi põhjendust ja see ei tugine andmetele kaebaja taotletava tegevuse kohta. Tingimuse meelevaldsust iseloomustab maardla väljaveotee äärest 600 m raadiuses kinnistute kaasamine. Kaebaja esitas 22.04.2021 ärakuulamisel selgitused selle kohta, et kaebaja kasutab väljaveoks ainult ühte teed, mis kulgeb läbi mäeeraldiste otse riigiteele. Kasutatav tee ei jookse majade vahelt läbi ning seetõttu on piirangud väljaveoteele põhjendamata. Esitatud selgitusi ei ole vaideotsuses kaalutud ning nendega arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja vastuväited ka selle osas, et ühe kinnistu omanik on juba võtnud kohustuse taluda Sutlema II karjääris aastaid kestnud majandustegevust. Vaidlustatud otsuses ei saa täiendavate piirangute kehtestamisel tugineda Kõrgemaa kinnistule ulatuvate õiguspäraste mõjutuste piiramisele. Kaebajaga Sutlema II maardla aluse kinnistu võõrandamiseks sõlmitud lepingu alusel on Kõrgemaa kinnistu omanikud mh võtnud kohustuse taluda Sutlema II lubakivikarjääris kaevandamistööde teostamist, maavara ammendamist, maavara kaevandamise loa muutmist ja loa kehtivusaja pikendamist. Seega ei saa kaebaja taotlus tuua Kõrgemaa kinnistu suhtes kaasa õigusvastaseid mõjutusi, mis võiksid olla aluseks valla poolt kitsenduste või piirangute nõudmisele. Vastustaja ei ole selle vastuväitega arvestamata jätmist põhjendanud. Teiseks ei ole esitatud tingimuse ning 600 m raadiuse määramise aluseks Sutlema II mäeeraldisest lähtuv õigusvastane negatiivne mõju. Tingimusega hõlmatud kinnistutele ei levi ülenormatiivne või õigusvastane mõju, mille talumine eeldaks eraldi kokkulepet kinnistute omanikega. Kaebaja tegevus on õiguspärane 200, 500 ja 800 m kaugusel mäeeraldise teenindusmaast ning väljaveotee äärest. Seatud 600 m piir ei erista õiguspäraste ja õigusvastaste mõjutuste ala, sest selliseid mõjutusi ei eksisteeri. Kaebaja tegevus Sutlema II karjääris on seni olnud ja jätkub taotluse kohaselt täielikult kooskõlas õigusaktidega sätestatud keskkonnanõuetega. Maavara kaevandamisel ei ületata õigusaktidega seatud piirväärtusi. Kolmandaks on vastustaja ületanud temale seaduse antud pädevuse piire ning andnud piirkonna kinnistute omanikele õigusvastaselt kujundusõiguse kaebaja keskkonnaloa realiseerimise ulatuse üle. Sisuliselt on KOV valinud meelevaldselt välja teatud isikud, kellele on õigusliku aluse või põhjenduseta antud halduskorraldusõigus kaebaja majandustegevuse üle. Vastustaja on pelgalt 600 m raadiuse määramisega omistanud selles alas kinnistuid omavatele isikute avalik-õiguslike volitustega avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku rolli. 7(19)

Füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja KOV avaliku halduse ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamine on võimalik ainult seaduse reservatsiooni alusel ning halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Ühtegi eeldust sellise volituse andmiseks vastustaja poolt täidetud ei ole. Neljandaks võib valla arvamus tuua kaasa õigusvastase haldusakti andmise KeA poolt. Maapõueseaduse (MaaPS) § 48 kohaselt annab keskkonnaloa maavara kaevandamiseks KeA. Samas on vastustaja arvamus loa andjale kohaliku elu küsimuste osas siduv (Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10). Vastustaja seatud tingimus välistab sisuliselt KeA lõpliku otsuse langetamise selle kohta, kas ja millistel tingimustel on kaevandamine lubatud. Olulises osas jääb keskkonnaloa realiseerimine ning riiklikult vajaliku maavaravaru kasutusele võtmine sõltuvusse füüsilistest isikutest, kelle otsused ei ole kontrollitavad, vaidlustatavad ega läbipaistvad. Viiendaks on valla arvamus vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning kaalutlusõiguse teostamise piiridega. Kaebaja pannakse valla arvamuse tulemusena olukorda, kus ta peaks õiguspärase ja täielikult õigusaktide nõudeid järgivas majandustegevuses sõlmima majandustegevuse jätkamiseks kirjalikke kokkuleppeid halduseväliste kolmandate osapooltega. Selline tingimus ei tulene seadusest ja ei ole kontrollitav. Sisult avalik-õiguslike kitsenduste seadmise pädevuse edasivolitamine kohalikele elanikele on õigusvastane ja välistab kaebaja jaoks õiguskaitsevahendite kasutamise ka meelevaldse keeldumise või meelevaldsete tingimuste seadmise korral. 5) Vaidlustatud otsuse p 1.4 sätestab tingimuse, mis vaideotsuse p-s 3.4 jäeti tingimus muutmata. Valla arvamus on üldsõnaline, ei sisalda mis tahes kriteeriume ning ei ole kontrollitav. Kaevandamise ja toodangu väljaveo aja oluline piiramine pikendab mäeeraldise maavaravaru ammendamise perioodi ning lükkab edasi karjäärialuse maa korrastamist. Kaebaja esitas 22.04.2021 ärakuulamisel selgitused selle kohta, et valla arvamusega esitatud tingimuse täitmine ei ole kaebaja pädevuses. Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaa piiril ning jätkub sealt alates riigiteena. Tegemist ei ole kohaliku teega, mille suhtes piirangute kehtestamine kuuluks vastustaja pädevusse. Piiranguid ja tingimusi avaliku tee kasutamisele saab seada Transpordiamet. Avalik tee on avatud kõigile ning ainult kaebajale tee haldamise õigust mitteomava KOV poolt keskkonnaloa kaudu piirangute seadmine on ebaproportsionaalne ning põhjendamatu. Vaideotsuse p-st 3.4 nähtuvalt ei olnud vastustaja eesmärgiks seada kaebaja jaoks siduvat tingimust – tegemist „võimalusel“ hea tahte ja tava kohaselt rakendatava tingimusega. Seatud tingimus ei ole vajalik, väljub KOV pädevusest ning on sisuliselt põhjendamata. Samas toob see kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive, kuna tingimuse ebamäärasusest tulenevalt on võimatu prognoosida seda, millist olukorda käsitletakse tulevikus loa tingimusi rikkuvana. 23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 9 möönab vastustaja, et vaidlustatud otsuse p-s 1.4 esitatud tingimus oli mõeldud tähelepanu juhtimisena. Tingimusel puudub legitiimne eesmärk. 6) Vaidlustatud otsuse p-s 1.8 esitatud tingimus on vaideotsuse p-s 3.8 sõnastatud ümber järgmisena: „Hinnata keskkonnamõjude eelhinnangu raames veelkord kaevandustegevuse võimalikku mõju lähimatele joogiveekaevudele arvestades mh käesoleva dokumenti punkti 3.6 ning lisada vajadusel seirekavasse joogivee kvaliteedi ja veetaseme seire lisaks Pärniku ja Tammetõru kinnistutele, ka teistel lähikinnistutel.“ Vaideotsuse p-s 3.8.1 selgitatakse, et kaevandamistegevuse oluliseks negatiivseks mõjuks võib olla ümberkaudsete joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteedi muutus. Vaideotsuse kohaselt on seatud tingimuse näol tegemist

8(19)

ennetava meetmega. Vaideotsuse p 3.8.2 kohaselt tuleb seirekavasse jätta vähemalt Pärniku ja Tammetõru kinnistute joogiveekaevude seire, kui keskkonnamõjude eelhinnangu kohaselt ei ole eeldust arvata, et kaevandamise mõju kaugemate kinnistuteni ulatub. Esiteks on Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel lubjakivi kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang. Ekspertarvamuses selgitatakse, et Sutlema mäeeraldise sügavuse on määranud põhjavee tase. Põhjavee kaitseks on kavandatavate karjääride põhja jäetud ligikaudu meetripaksune paekiht. Kuna lõhkamine toimub põhjavee tasemest kõrgemal, siis lõhkegaasid vette ei satu ja vee reostumist ei toimu (lk 7). Teiseks on Sutlema III lubjakivikarjääri osas läbi viidud KMH, mis käsitleb ka Sutlema II lubjakivikarjääri mõju ning kolme karjääri kumulatiivset mõju. KMH aruande p-s 9 nenditakse hindamistulemuste kokkuvõttena, et Sutlema I ja II lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja tehtud seired (seismoseire, kaevuvee kvaliteedi seire) on näidanud, et senise kaevandamisega ei ole kaasnenud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 kohaselt on eelhinnang KMH aruandest oluliselt väiksema mahuga töö. Eelhinnangu sisendiks saavad olla olemasolev eksperthinnang ja olemasoleva KMH aruande materjalid. Korduv eelhinnang ei saa anda kavandatud tegevuse mõju kohta uut teavet. Esitatud tingimus on põhjendamata ning selgitatud ei ole, millist olemasoleva keskkonnamõju kajastava teabe alusel võimalikku õigusvastast negatiivset tagajärge soovitakse ära hoida. Puuduvad andmed ja analüüsid Sutlema lubjakivikarjääridest 1 km raadiuse määramiseks. Tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega, mis toob kaebajale kaasa täiendavad kulud ja riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ja kaalumata kaebaja poolt 22.04.2021 ärakuulamisel esitatud selgitused. Kaebaja selgitas, et Sutlema II karjääris ei kaevandata allpool põhjaveetaset. Taolise seirenõude seadmine oleks põhjendatud ja joogivee kvaliteeti võiks mõjutada see, kui kavandataks kaevandamist allpool põhjaveetaset. Põhjavee kaitseks säilib ka pärast kaevandamist 1 meetrine puhverkiht. Keskkonnamõjude eelhinnangu andmise üle otsustamine kuulub KeA pädevusse. Riigikohus on leidnud, et keskkonnakaitselistes küsimustes peaksid kohalikud omavalitsused eelduslikult lähtuma KeA seisukohast või näitama, miks oli viimane puudulik (haldusasi nr 3-3-1-31-16). Seda vastustaja teinud ei ole. 7) Vastustaja ei ole ka vastuses kaebusele piiritlenud ega põhjendanud, milles väidetav õiguspärane avalik huvi ja mõju KOV ülesande täitmisele seisneb. Kuna väidetava avalik huvi on piiritlemata, ei ole võimalik hinnata kaebaja ettevõtlusvabaduse ja huvide piiramise proportsionaalsust ja tasakaalu (PS § 11 kommentaarid, RKPJKo 21.06.2004, nr 3-4-1-9-04, p 16). Vastustaja 23.08.2021 vastus kinnitab, et tegelikult on vastustaja kaebaja majandustegevusele ja ettevõtlusvabadusele piirangud seadnud üksikute isikute erahuvi kaitseks. Käsitledes kohalike elanike väidetavaid ja konkretiseerimata huvisid kohaliku elu küsimusena on vastustaja täielikult loobunud selgitustest ja põhjendustest selle kohta, milles seisneb väidetav ülemäärane mõju, keda see mõjutab, kuhu mõjutused levivad ning miks valiti arvamuses esitatud kitsendused. Vastustaja ei ole kaalunud piirangute ja tingimuste proportsionaalsust. Vastustaja kordab väidetavat kohalike elanike protesti ilma selle põhjendatust ratsionaalselt kaalumata ja motiveerimata. Vastustaja tõrjub väiteid ebaproportsionaalsete piirangute kohta viitega Riigikohtu 09.10.2019 lahendi nr 3-17-796 p-s 16 toodud seisukohale, mille kohaselt ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides. Viidatud turba tootmist käsitlev lahend ei ole siin asjakohane. Vastustaja andis arvamuse taotlusele, mis käsitles juba antud kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist. 9(19)

MaaPS § 1 lg 1 seab eesmärgi tagada lisaks maapõue kasutamise majanduslikule otstarbekusele ka selle keskkonnasäästlikkus. Sama põhimõtet väljendavad MaaPS kaevandamisloa andmisest keeldumise sätted, millest tuleneb, et kui mõne maavaravaru kaevandamist alustatakse, tuleks see ammendada (RKHK 21.02.2017 nr 3-3-1-26-16). 8) Vastustaja esitas 23.08.2021 menetlusdokumendiga vahetult enne vaidlustatud otsuse andmist peetud kirjavahetuse A.T.ega, mida vastustaja käsitleb kohalike elanike seisukohtadena. Teisi kaebaja tegevusest väidetavalt mõjutatud isikuid ei ole vastustaja avaldanud. A.T.e erahuvi ei ole samastatav kogukonna huviga. A.T.e kinnistule ei ulatu ülenormatiivsed mõjutused. Vaidlustatud otsuse aluseks on A.T.e ja E.T.e vastumeelsus Sutlema II lubjakivikarjääris majandustegevuse jätkamise vastu, mis ei saa olla piirangute seadmisel legitiimseks eesmärgiks. Kaebaja on esitanud väljavõtte 09.05.2018 kinnistu müügilepingust, milles Kõrgemaa kinnistu omanikud E.T. ja A.T. võtsid kohustuse taluda Sutlema II lubjakivikarjääris kaevandamistööde teostamist, maavara ammendamist, maavara kaevandamise loa muutmist ja loa kehtivusaja pikendamist, samuti kohustuse mitte teha ise või kolmandate isikute kaudu mistahes takistusi lepingu esemel toimuvate kaevandamistööde teostamisel, et kaebaja saaks Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara ammendada. A.T. on esitanud kaebajale ka kirjaliku kinnituse, et ei tee mingisuguseid takistusi töötada Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel tihendatud graafiku alusel aastaringselt. Ühtlasi on E.T. kaebajale kirjalikult kinnitanud, et Kõrgemaa kinnistul ei ületa Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise müra tase lubatud piire. 9) Vastustaja ei ole tõendanud ega käsitlenud kaebaja tegevusest lähtuvat keskkonnaohtu, mõju kohalike elanike elukeskkonnale või muid rikkumisi. Pädevate haldusorganite seisukohad kinnitavad, et kaebaja tegevusega Sutlema II lubjakivikarjääris ning piirnevatel mäeeraldistel ei ole kaasnenud keskkonnaohtu, keskkonnakahju või kahjulikku mõju kohalike elanike elukeskkonnale. Kaebaja tõendab seda järgmiste dokumentaalsete tõenditega: a) Terviseamet kinnitas 05.10.2021 teabenõude vastuses nr 5-7/21/8817-4, et Sutlema II lubjakivikarjääri müra kohta ei ole Terviseametile viimase 10 aasta jooksul kaebusi esitatud; b) Terviseamet kinnitas 22.09.2021 teabenõude vastuses nr 5-7/21/8817-2, et Sutlema I või Sutlema III lubjakivikarjääride müra kohta pole Terviseametile viimase 10 aasta jooksul kaebusi esitatud; c) KeA kinnitas 27.09.2021 vastuses teabenõudele nr 2-6/21/390-4, et KeA-le (varasemalt Keskkonnainspektsioon) ei ole laekunud kaebusi müra ega tolmu kohta Sutlema II lubjakivikarjääris perioodil 01.09.2016–22.09.2021. Samuti pole KeA perioodil 01.09.2016– 22.09.2021 järelevalve käigus fikseerinud rikkumisi Sutlema II lubjakivikarjääris; d) KeA kinnitas 27.09.2021 vastuses teabenõudele nr 2-6/21/390-3, et KeA-le (varasemalt Keskkonnainspektsioon) ei ole laekunud kaebusi müra ega tolmu kohta Sutlema I või Sutlema III lubjakivikarjääris perioodil 01.09.2016–22.09.2021. Samuti pole KeA perioodil 01.09.2016–22.09.2021 järelevalve käigus fikseerinud rikkumisi Sutlema I ega Sutlema III lubjakivikarjääris. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja senine majandustegevus on õiguspärane ega ole toonud kaasa mis tahes tõendatud ülenormatiivset mõju. Puudub alus eeldada, et selline mõju tekiks Sutlema II lubjakivikarjääris keskkonnaloa nr Rapm-062 alusel kaebaja tegevuse jätkamisel. 10) Vastustaja põhjendab kaebaja majandustegevusele seatud piiranguid vastuses kaebusele väitega, et kaevandamisega tegeletakse väga lähedal eluhoonetele ja esitab väite, nagu oleks lähim elumaja ca 270 m kaugusel. Esitatud väide on eksitav, sest vastustaja on esitanud vahemaa Kõrgemaa kinnistul asuvast kõrvalhoonest mäeeraldise teenindusmaa piirini. Ka jääb arusaamatuks, milliseid mõjutusi milliste konkreetsete piirangutega vastustaja soovib vältida – pelgalt kahe objekti omavaheline kaugus seda ei selgita. Vahemaa Sutlema II lubjakivikarjääri 10(19)

mäeeraldise piirist lähima Kõrgemaa kinnistu asuva eluhooneni on 365 m. Mäeeraldise teenindusmaa asub eluhoonest 305 m kaugusel, kuid sellel alal maavara ei kaevandata. Teenindusmaal tehtavad tööd seonduvad ainult katendi (sh mulla) ja sõelmete ladustamisega kaitsevallidesse, s.o tööd, mis on otseselt suunatud mäeeraldiselt lähtuvate mõjutuste leviku vältimisele. Kõrgemaa kinnistul asuvat eluhoonet lahutab mäeeraldisest mets ja kõrge kaitsevall. 23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 7.4 möönab vastustaja, et mürahäiringut aitavad leevendada kaitsevallid. Müratõkkevallid välistavad ebasoodsate mõjutuste leviku ja eraldavad mäeeraldise visuaalselt ümbritsevast keskkonnast. Sutlema II lubjakivikarjääri teenindusmaal asuva müratõkkevalli suhteline kõrgus on ca 8 m Kõrgemaa kinnistu maapinna kõrguse suhtes. Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal asuva müratõkkevalli suhteline kõrgus on ca 2,5-7 m Ääsmäe – Hageri kõrvalmaantee nr 11247 kõrguse suhtes, tõustes põhja suunas.

11(19)

Vastustajal ei ole Sutlema II keskkonnaloa menetlusprotsessis edastatud teavet, justkui oleks loa andja teadlikult ja kaebaja taotluste alusel kujundanud lähestikku asetsevates karjäärides töökorralduse, millega on kujundatud ettevõtte jaoks võimalus vähemalt ühes karjääris töö vajaliku paindlikkuse tagamiseks jätkuda ka väljaspool piirangute aega. Seega vastustaja ei nõustu, justkui oleks eeltoodu pidanud olema KOV arvamuse andmisel alusinfo. HMS ja MaaPS tulenevalt saab käsitletava keskkonnaloaga tingimusi ja piiranguid seada vaid konkreetse loa suhtes, mis tähendab, et ka KeA peaks loa väljastamisel lähtuma vaid konkreetse karjääri tegevuse kujundamisest. Väide loa andja teadliku töökorraldamise kujundamise kohta on tõendamata, kuna Sutlema III lubjakivikarjääri kehtiv keskkonnaluba (Rapm-104) on väljastatud KeA poolt 03.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/21921, kuid viimati oli KeA menetluses Sutlema II keskkonnaluba (Rapm-062) 2016. a, mil loa kehtivust pikendati kuni 01.12.2021 (15.11.2016 korraldus 13/16/28002). Keskkonnaloale nr Rapm-104 (Sutlema III) on mh lisatud järgmised tingimused: a) Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud; b) Mäeeraldise teenidusmaast 600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate kinnistute omanike kirjalikul nõusolekul võib töötada tihendatud graafiku alusel. Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on mai ja september. 2018. a pikendati ka maardlal asuva kolmanda, Sutlema I lubjakivikarjääri, keskkonnaluba (Rapm-059) (KeA 29.11.2018 korraldus nr 1-3/18/28573), kuhu on samuti lisatud eeltoodud tingimused. Seega on kaevandamise ja väljaveoga seotud kellaaegade piirangu soov ning vajadus kohalike elanike poolt ilmnenud pärast viimast Sutlema II keskkonnaloa menetlusprotsessi. KeA vastuses kohaliku elaniku teabepäringule (18.03.2019 kiri nr 12-1/19/3859-2) väljendatakse selgesti, et „Kuna Sutlema II lubjakivikarjäär on praktiliselt ümbritsetud kahe eelneva karjääri poolt ning sealse toodangu väljavedu saab toimuda läbi Sutlema I lubjakivikarjääri, siis ei saa ka sealsed tööajad erineda“, mis tõendab, et esitatud kaebaja väide pole tõene. Kaebuses viidatud vallavalitsuse esindaja selgitusega 23.02.2021 istungil sooviti edasi anda kohalike esindajalt saadud tagasisidet, et kohalike elanike jaoks on aktsepteeritav, et kaevandustegevus- ja väljavedu tööpäeviti kella 8.00-17.00 toimub ning nimetatud kellaaegadel on mürahäiring nende jaoks vastuvõetav, kuna ettevõtte tegevus eeldab kaevandamistegevust ning väljavedu ning tegevus ei ole siiani toimunud karjäärides ka suvisel perioodil igapäevaselt. Samuti aitavad mürahäiringut osaliselt leevendada rajatud kaitsevallid. Ajalise piirangu erikokkuleppe sõlmimisel on piirkonna kinnistute omanikel võimalik kokkuleppest keelduda, kuid kohalike elanike esindaja on vastustajale kinnitanud, et kohalikud on kaevandajale nõus vastu tulema, kui kaevandaja peab kinni esitatud tingimustest, mis on täpsustusena välja toodud Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsuse nr 13 punktis 3.3.2. 4) Vastustaja nõustub, et Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 punktis 1.3 ning 25.05.21 otsuse nr 13 punkti 3.3 sõnastus on erinevad. Erinevus on tekkinud ekslikult sõnastatud tingimuste osas ning seetõttu on seda otsuses nr 13 korrigeeritud. Otsuses nr 7 on tingimus sõnastatud „Mäeeraldise teenidusmaast 600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate kinnistute (Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Vindi, Metsaveere ja Kuivakünka) omanike kirjalikul nõusolekul võib töötada tihendatud graafiku alusel, kuid mitte üle 10 järjestikuse päeva aastas.“ Vastavalt eesmärgiga seada keskkonnaloale võimalikult täpsed tingimused, millega kaevandaja peab arvestama, on üheseks mõistmiseks parandatud esialgset sõnastust ja vormistatud see järgnevas sõnastuses „Mäeeraldisel võib töötada väljaspool p. 3.2 ettenähtud kellaaegu ja tihendatud graafiku alusel kirjalikul kokkuleppel kinnistuomanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest 600 m raadiusesse. Nendeks kinnistuteks on Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud

12(19)

graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa andjale.“ Parandatud sõnastuses on kokkulepe vajalik varasemalt märgitud kuue kinnistuomaniku asemel viie kinnistuomanikuga. Vastustajale ei ole esitatud Sutlema II keskkonnaloa pikendamise menetlusprotsessis kirjalikku materjali tõendamaks Kõrgemaa kinnistu ja kaebaja vahelist kehtivat kokkuleppet. Vastustaja hinnangul ei mõjuta kaebaja tegevus Sutlema lubjakivikarjäärides vaid Kõrgemaa kinnistut, mistõttu ei sekku vastustaja naaberkinnistu omanike või valdaja vahelistesse suhetesse, kui see ei puuduta kolmandaid osapooli. Kui kokkulepe on olemas ja kehtiv, ei pea kaevandaja (ja loa andja) arvestama Kõrgemaa kinnistuomaniku arvamusega seoses kaevandamise kellaaegade erikokkuleppe alusel pikendamisega. 5) Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 92 lõikele 5 on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Käesolevas menetluses vaidlustatud otsuse punktis 1.4 ja vaideotsuse punktis 3.4 toodud selgituses on tingimus selgelt sõnastatud võimalusena, st kaebajale ei esitata konkreetset keeldu. Riigitee kasutamise tingimustele on viidatud tähelepanu juhtimisena. Kaebaja poolt vaidlustatud tingimused tulenevad EhS § 97 lõigetest 1 ja 2 ning on kaebajale kohustuslikud seadusest tulenevalt. 6) Kaebuses viidatud keskkonnamõjude eksperthinnang on koostatud mh järgmistel eeldustel (väljavõte seletuskirjast Kohila Vallavolikogu otsuse eelnõu „Arvamus Sutlema II lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise kohta“ juurde): Eksperthinnang on koostatud arvestades mõlemalt mäeeraldiselt kokku aastaseks keskmiseks kaevandatavaks mahuks kuni 200 tuh m3 ning loa kehtivusajaks 4 aastat. Eksperthinnangu ettepanek oli määrata kaevandamislubadele mitte keskmine vaid maksimaalne aastane kaevandamismäär ning määrata see mõlemal mäeeraldisel eraldi 100 tuh m3 aastas. KeA 09.09.2009 kirjaga nr 105/09/15880-3 jäeti Sutlema II lubjakivikarjääri kaevandamise KMH algatamata. Kehtival kaevandamisloal Sutlema I lubjakivikarjääris on arvestatud keskmiseks tootmismahuks aastas 100 tuh m3. Seega on kehtivatel kaevandamislubade (Sutlema I ja Sutlema II) keskmiseks tootmismahuks enam kui 200 tuh m3 aastas. Eeltoodust johtuvalt ei saa kõiki eksperthinnangus toodud mõjusid pidada praeguses olukorras ajakohaseks. Sutlema III lubjakivikarjääri osas läbiviidud KMH on 2011. a hinnanud küll Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääri kumulatiivset mõju, kuid puudub põhjalik mõjuhinnang kõigi kolme karjääri kumulatiivse keskkonnamõjude kohta. Vastustaja nõustub, et keskkonnamõjude eelhinnang on KMH aruandest oluliselt väiksema mahuga töö, kuid on eelduseks loa väljastamisel ning otsuse langetamisel keskkonnaloa pikendamise menetlusprotsessis KMH algatamiseks. Vastu tulles kaevandaja soovidele, on tingimuse seadmisega antud võimalus esialgselt määratud tingimusega (otsuse nr 7 p 1.8) seotud pikaajalise kohustuse mitte realiseerimiseks, kui selleks puudub alus. Kohila Vallavolikogu 25.05.21 otsuses nr 13 on loobutud esialgselt määratud 1 km raadiuses olevate joogiveekaevude seirest ning täpsustatud tingimuses ei ole välja toodud võimalikku piirkonda, millises ulatuses peaks tegevuse mõju joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteedile hindama. 7) Kaebaja on soovinud vastavalt tunnistada õigusvastaseks ja tühistada vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse punktid 1.6 ja 3.6, kuid ei ole taotlust põhistanud ning on kaebuse punktis 1.8.2. sätestanud, et ei vaidlusta otsuse ja vaideotsuse punktides 1.6 ja 3.6 toodud tingimusi. Seetõttu arvestab vastustaja, et kaebaja ei vaidlusta nimetatud punkte ning vastustaja jätab nende tingimuste osas vastamata.

13(19)

8) Vastustaja esitab (14.02.2022 menetlusdokumendiga) täiendavalt kohalike elanike pöördumise. Selle esitajate hulka kuuluvad keskkonnaloa kohta antud arvamuse tingimustes nimetatud Kohila valla, Lümandu küla, Pärniku ning Sutlema küla Tammetõru ja Kuivakünka kinnistute omanikud. Lisaks on pöördumisega liitunud teised keskkonnaloa alusel läbiviidavast tegevusest otseselt mõjutatud Kohila valla Sutlema küla Vindi, Metsaveere, ja Kivimäe; Lümandu küla Tallenovi ja Saueaugu ning Hageri küla Nõmme ja Nõmmela kinnistute omanikud. Nagu nähtub pöördumisest ning vastustaja 23.08.2021 vastusest, ei ole elanikud kaebaja keskkonnaloaga taotletava tegevuse vastu, mh ka mitte tihendatud graafiku alusel töötamisel. Kinnistute omanikud soovivad nende elukeskkonna ja kodu puutumatusega arvestamist, tihendatud graafiku kooskõlastamist ning konkreetsemat joogivee kvaliteedi seiret. Eelnevast tulenevalt on kohalike elanike ettepanek ühtlustada kõigi kolme kaebaja poolt kasutusel oleva Sutlema I lubjakivikarjääri ja Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnalubade kõrvaltingimused. Kuivõrd erinevate keskkonnalubade alusel toimuva tegevuse eristamine on tulenevalt karjääride asukohast sisuliselt võimatu, muudaks erinevate tingimusete sätestamise kehtivate Sutlema I ja Sutlema III piirangud sisutühjaks. 9) Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 43 lõike 1 kohaselt edastab keskkonnaloa andja keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele KOV üksusele temalt arvamuse saamiseks. KeÜS § 43 lõike 2 järgi esitab KOV üksus kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Seega ei ole KOV arvamus keskkonnaloa andjale siduv ning loa andjal on õigus teha loa tingimuste osas kaalutlusotsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

14(19)

keskkonnaseire nõudeid (p 4) ja muid kaevandamisloa kõrvaltingimusi (p 5). Need määrab viidatud sätete alusel keskkonnaloas loa andja. KOV ei saa nõuda meetmete määramist ja kõrvaltingimuste seadmist, mida seadus loa andjal määrata ei võimalda. KOV-i nõusoleku andmine tingimuslikult peab tuginema KOV-i ja/või kohaliku kogukonna huvidest lähtuvale vajadusele ja olema põhistatud, vaatamata sellele, et meetmete ja kõrvaltingimuste üle lõplik otsustaja on KeA. KOV ei saa nõusoleku andmise tingimustes seada loa taotleja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiravaid tingimusi (vt ka Riigikohtu 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14). Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (Riigikohtu 03.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20). Kohus saab arvestada ka vaidemenetluses esitatud menetlustoimingu põhjendusi (vrd Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 13). Viimatine ei tähenda aga seda, et menetlustoimingu võiks KOV-i arvamuses (otsus nr 7) jätta täielikult põhjendamata. Praegusel juhul on KOV otsusest nr 7 nähtuvalt menetlustoimingut huvide kaalumise osas põhjendanud üksnes lausejupiga „võttes arvesse mäeeraldise mõjualasse jäävate kinnistuomanike soove“ (kolmanda lehekülje esimese lõigu viimane lause). Puudub haldusmenetluse dokument, millest nähtuks vastav soov ja selle sisu ning seejärel KOV-i poolt asjaolude selgitamine, tõendite kogumine, sisuline hindamine koos erinevate huvide kaalumisega. Olukorras, kus KOV ega kaevandamisest mõjutatud kinnistuomanikud pole kaevandamise vastu, vaid erimeelsusi võib olla tegevuse läbiviimise tingimuste osas, tuleks kohalikul omavalitsusel haldusmenetluses püüda erinevaid pooli kokku viia ja vajadusel vahendada läbirääkimisi ning aidata kõigi huve arvestava lahenduse leidmisel. Kohalike elanike vastuseisule tuginemise osas on Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2019 otsuses asjas nr 3-181298 leidnud järgmist: „Kohalike elanike vastuseis peab olema sisuliselt põhjendatud. Õigeks ei saa pidada vastustaja seisukohta, et volikogu liikmed ei saa rahva esindajatena otsustada rahva tahte vastaselt. Volikogu peab tegutsema kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldiste põhimõtetega. Ka rahva tahet tuleb ellu viia nendes raamides.“ Eeltoodut on kohus vastustajale selgitanud juba Kohila valla vastu esitatud kaebuse kohta tehtud otsuses haldusasjas nr 3-192386.

vaidlusta ega ole esitanud selles osas põhjendusi. Vastustaja kinnitas istungil, et tegemist pole tingimusega, mida soovitaks seada loa andmise eelduseks, vaid lihtsalt tähelepanu juhtimisega. Kohtuistungil võttis vastustaja kaebuse õigeks otsuse nr 7 punkti 1.8 ja otsuse nr 13 punkti 3.8 osas, millises osas tuleb kaebus ilma põhjendusi esitamata rahuldada (HKMS § 159 lg 1). Järgnevalt käsitleb kohus kaebust osas, milles jäi poolte vahel vaidlus.

16(19)

Sutlema II karjääri hõlmav eksperthinnang (lk 9-10, kaebuse lisa 8) ja Sutlema lubjakivikarjääride kumulatiivset mõju käsitlev keskkonnamõju hindamise aruanne (lk 34, kaebuse lisa 9) kinnitavad, et väljaspool karjääri ei levi lubatud piirnorme ületav müra. Vastustaja pole ka kohtumenetluses ümber lükanud kaebaja väidet, mis tugineb Terviseameti 08.02.2022 müra mõõtmise aruandele, et esitatud väärtused jäävad oluliselt allapoole lubatud piirtasemeid ning Kõrgemaa kinnistu omanik (karjäärile lähimate eluhoonetega kinnistuomanik (tl 67), kes keeldus müra mõõtmise seadmete oma kinnistule paigaldamisest) on kinnitanud, et müra tase nende koduaias lubatud piire ei ületa (kaebuse 14.02.2022 täienduse lisa 2). Vastustaja on seega esitanud piiravad tingimused, mis on ulatuslikumad ka korrakaitseseaduse §-s 56 toodust; ei tugine konkreetsetele kinnistuomanike pöördumistele (v.a A.T. pöördumine (vastuse lisa 2), kelle seisukohta on põhjendamatult peetud kohaliku kogukonna seisukohaks ning kes ise on sõlminud varasemalt kokkuleppe kaevandajaga tegevusse mittesekkumisest) ega kaevandaja toimepandud rikkumistele, mis oleks tuvastatud pädeva isiku või järelevalveasutuse poolt. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud 14.02.2022 menetlusdokumendi lisana Terviseameti vastused päringule, millest nähtuvalt pole viimase 10 aasta jooksul olnud kaebusi Sutlema II karjäärist lähtuva müraga seoses. Ka pole KeA vastustest nähtuvalt perioodil 01.09.2016-22.09.2021 tuvastatud järelevalve käigus rikkumisi nimetatud karjääris. Kaebaja on esitanud ka müra mõõdistamise aruande (08.02.2022), mis tõendab kaebaja väidet ülenormatiivse müra puudumisest. Vastustaja 14.02.2022 täiendavale vastusele lisatud kohalike elanike pöördumine ei tõenda müranormide ületamist ning sellest ei nähtu isegi sellise väite esitamist. Pöördumisest nähtub, et elanikud pole kaevandamise vastu, kuid soovivad enda huve enam arvestavaid tingimusi kaevude seire, väljaveo graafiku osas ning karjääride töötamise kellaaegade ühtlustamist, mis aitaks rikkumise korral paremini tuvastada, millises karjääris rikkumine toimus. Kohus leiab, et riikliku järelevalveasutuse töö hõlbustamine pole eesmärk, mida peaks tagama KOV ning pole ka arusaadav, kuidas seda hõlbustaks kaevandamislubade tingimuste ühtlustamine kõigis karjäärides. Lisaks on kohalike elanike pöördumine KOV-le esitatud alles kohtumenetluse ajal ning tugineb hüpoteetilistele probleemidele. Asja materjalidest ei nähtu nende varasemaid pöördumisi, millega oleks reageeritud tegelikele rikkumistele. Seega pole tõendatud probleemi (ülenormatiivse müra esinemine) olemasolu, mida oleks vaja reguleerida tingimata selliste tingimustega, milliste seadmist vastustaja loa andjalt soovib ja mis on KOV-i nõusoleku eelduseks. Kohus märgib, et seejuures ei pea KOV arvestama üksnes mürale kehtestatud piirväärtuste ületamist (millisel juhul eeldatakse keskkonnahäiringu olemasolu - KeÜS § 7 lg 3), vaid võib arvestada ka normeerimata häiringute võimalikku kahjulikku mõju (KeÜS § 3 lg 1), s.h kumulatiivselt muude kahjulike mõjudega. Need tuleb aga välja tuua ning põhistada, kuidas soovitud piirangud neid leevendada aitavad. Vastustaja on koos 23.08.2021 vastusega esitanud KeA vastuse valla teabepäringule, milles väljendatakse arvamust, et Sutlema II ja Sutlema I lubjakivikarjääride tööajad (väljaveo osas) ei saa erineda. KeA selle arvamuse koostamisel loa omajat menetlusse ei kaasanud, samas on veidi üle kahe aasta enne nimetatud kirja koostamist otsustanud mitte kohaldada Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes ajalisi piiranguid. Seetõttu ei saa nimetatud KeA kirjast lähtuda ning sellise loa tingimuse muutmise üle, peaks KeA otsustama loa muutmise menetluses. Või osalema KOV-i korraldatud osapoolte läbirääkimisel vaidlusaluse tingimuse üle. KeA vastusest teabepäringule ei saa seega järeldada, et kaebajale oleks võimalik väljastada keskkonnaluba üksnes ajalise piiranguga (nii väljaveole kui kaevise kaevandamisele), mis kattub Sutlema I või ka Sutlema III loa tingimustega ning sellest lähtuvalt tuleks KOV-i seatud tingimust pidada õiguspäraseks. Toodangu väljavedu karjäärist ja kaevise kaevandamine ei pea toimuma paralleelsete tegevustena, mistõttu jääb arusaamatuks seos KOV-i seatud tingimustes Sutlema II karjääris kaevandamise aja ja Sutlema I kaudu väljaveo toimumise vahel. Samuti ei peaks

17(19)

KOV seadma tingimuseks kokkulepete sõlmimist puudutatud kohalike elanikega, kui haldusmenetluses on ilmnenud nende soovimatus loa taotlejaga kokku saada ja läbi rääkida. Sellisel juhul peaks KOV kaasa aitama osapoolte kokku viimisele või valima tingimused, mis ei sea proportsionaalse ja õiglase tulemuse saavutamisele võimatuid tingimusi. Praegusel juhul on kõigi osapoolte kommunikatsioon kohtuasja materjalidest nähtuvalt olnud selgelt puudulik.

18(19)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.