lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-662/5

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-662/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1010
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 22. märts 2022, Tallinn 3-22-662 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Katri Bergmann Puudutatud isik: X

RESOLUTSIOON

1.Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 22. maini 2022.
2.Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 viivitamatult X ning selgitada, et määruse tõlge prantsuse keelde toimetatakse kohtu poolt talle esimesel võimalusel pärast tõlke valmimist.

Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1.Puudutatud isik on Kameruni Vabariigi kodanik, kellel oli seaduslik alus Eestis viibimiseks kuni 29.07.2021. Mõned päevad enne eelnimetatud kuupäeva lahkus puudutatud isik Eestist Poola ning sealt hiljem edasi Saksamaale. Saksamaa saatis puudutatud isiku Dublini III määruse1 alusel 07.3.2022 Eestisse tagasi. Eestisse saabumisel esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 09.03.2022 määrusega Politsei- ja Piirivalveametile (edapidi „PPA“) loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Puudutatud isiku soovil lõpetas PPA 10.03.2022 otsusega nr 12203070009-1 rahvusvahelise kaitse menetluse. 21.03.2022 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) alusel. PPA leiab, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, kuna tema varasemast käitumisest ilmneb, et ta võib püüda vältida enda väljasaatmist Kameruni ning võib püüda liikuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse. Samuti peab PPA isiku kinnipidamist vajalikuks, kuna tal puudub kehtiv reisidokument.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Puudutatud isik avaldas 21.03.2022 toimunud kohtuistungil esmalt, et ei vaidle taotlusele vastu, ent selgitas hiljem, et eelistaks olla vabaduses ning et tal on Eestis sõpru, kelle abiga tuleks ta vabaduses viibides toime.

KOHTU PÕHJENDUSED

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT 2013, L 180, lk 31)

3.Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis ega Schengeni alal viibimiseks. Tema kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna esiteks puudub tal kehtiv reisidokument ning teiseks vajab tema väljasaatmine kodakondsusriiki transpordiga seotud ettevalmistuste tegemist.
4.VSS § 23 lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktidest 1 ja 3 tuleneb, et halduskohus võib anda loa väljasaatmist ootava välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui esineb välismaalase põgenemise oht või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Seejuures on kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav, kui muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning välismaalase kinni pidamine ei ole tema endaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
5.Antud juhul tuleb tõdeda, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. PPA taotlusest nähtuvalt lahkus puudutatud isik 2021. aastal suvel mõni päev enne viisa kehtivuse lõppemist Eestist Poola ja sealt hiljem edasi Saksamaale, olles teadlik, et viibib Schengeni alal ebaseaduslikult. Põhjus, miks puudutatud isik sel moel erinevate Schengeni ala riikide vahel ebaseaduslikult liikus, ei ole teada. Samas nähtub PPA taotlusest, et puudutatud isiku enda sõnul taotles ta Saksamaal rahvusvahelist kaitset, aga oma passi jättis ta Saksamaale minnes Poola. Ka ilmneb, et eelnevalt pikemat aega Eestis viibimise ajal puudutatud isik Eestis rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, küll aga esitas sellise taotluse pärast Saksamaalt Eestisse tagasi saatmist, seejärel peatselt aga loobus sellest taotlusest. Selline käitumine on ebaloogiline ja arusaamatu ning tuleb pidada võimalikuks, et puudutatud isiku eesmärk erinevate riikide vahel liikumisel võib olla eelkõige jääda Schengeni alale võimalikult kauaks ja vältida enda väljasaatmist. Asjaolu, et puudutatud isik läks Poolast Saksamaale ilma dokumendita, viitab sellele, et tal võis olla soov varjata oma identiteeti. Kui puudutatud isikul oleks olnud tegelik soov saada rahvusvahelist kaitset, oleks ta saanud vastava taotluse esitada ajal, mil ta seaduslikult Eestis viibis. Asjaolu, et ta seda ei teinud, ent lahkus teise riiki vahetult enne viisa kehtivuse lõppemist, viitab sellele, et tal võis olla soov liikuda Eestist riikidesse, kus on end eelduslikult lihtsam varjata (suuremad linnad, rohkem inimesi). Neil asjaoludel saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 tähenduses ehk välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Selleks, et ebaseaduslikult riigis viibiv isik saaks väljasaatmiseni viibida vabaduses, peab tema vastu olema vähemalt mõistlik usaldus, et ta väljasaatmist takistama ei asu. See usaldus või selle puudumine saab tugineda isiku varasemal käitumisel. Antud juhul ei ole alust puudutatud isikut piisavalt usaldada. Lisaks sellele ei ole puudutatud isikul dokumente, nende hankimiseks on PPA aga teinud vajalikud toimingud. Dokumentide saabumise ajal peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav väljasaatmistoimingute tegemiseks. Ka see õigustab tema kinni pidamist. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Selliste meetmete (nt. kohustus elada kindlas elukohas, kohustus käia regulaarselt PPAsse registreerimisel) kohaldamine tuleb kõne alla isikute puhul, kellel on Eestis tugevad sotsiaalsed sidemed ja kindel elukoht. Puudutatud isikul neid ei ole. Kuigi on usutav, et puudutatud isikul on Eestis sõpru ja tuttavaid ning ei ole võimatu, et viimased saaksid puudutatud isikut majanduslikult toetada, ei ole tegelikult teada ühtki kindlat kohta, kus puudutatud isik vabaduses elada saaks ning tema varasemat ebaloogilist käitumist arvestades ei ole usutav, et sidemed Eestis elavate sõprade või tuttavatega oleksid sellised, mille pärast puudutatud isik kuni enda väljasaatmiseni Eestisse jääks. On ebausutav, et puudutatud isik saaks iseseisvalt vabaduses viibides Eestis hakkama. Seda enam on võimalik, et vabadusse pääsedes lahkub ta uuesti Eestist mõnesse teise Schengeni riiki.
6.VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja